Obsah (4)

§ 199§ 73§ 78§ 262

1-10-2146 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26. märts 2010. a Tallinn Kriminaalasja number 1-10-2146 (09230108240) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sek

§ 199

lg 1 järgi Lühimenetlus Prokurör Marina Kalistratova Süüdistatav T.N Ik: XXX, Vene FV kodanik, keskeriharidus, töökoht: RC, elukoht: XXX, Tõkend: elukohast lahkumise keeld, Varem kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud 6-l korral NPALS § 151 alusel Kaitsja Advokaat Merike Borunova RESOLUTSIOON 1. T.N süüdi tunnistada

§ 199lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja karistada teda tähtajalise vangistusega 3 (kolm) kuud. 2. Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud. 3.

§ 73

lg 1 ja 3 alusel jätta T.N-ile mõistetud ja ärakandmata karistus, so tähtajaline vangistus 2 (kaks) kuud T.N-i suhtes kohaldamata, jättes selle karistuse täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et T.N temale määratud 3 (kolm) aastase katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu. 4.

§ 78

p 1 alusel arvestada T.N-ile määratud 3 aastase katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 26.03.

2. T.N-i suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada.
3. T.N-ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 1320 (üks tuhat kolmsada kakskümmend) krooni, mis tuleb 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi 1 arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „T.N , 1-10-2146, kaitsjatasu“.
4. T.N-ilt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2; 180 lg 1 alusel sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, mis tuleb 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „T.N, 1-10-2146, sundraha“.
5. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad ja rahalise karistuse tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
6. T K´i esitatud tsiviilhagi 16 000 krooni nõudes jätta läbi vaatamata, selgitades kannatanule, et tal on õigus esitada hagi uuesti tsiviilkohtumenetluse korras.
7. Asitõend: DNA-proovid, mis on hoiustatud Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas Rahumäe tee 6 Tallinnas, kuuluvad kui väärtusetud asjad KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 12.04.
8. Kui kohtuotsusele apellatsioonkaebust ei esitata, jõustub kohtuotsus 13.04.
9. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: T.N-i süüdistatakse selles, et tema öösel vastu 23.05.2009, viibides Tallinnas, aadressil XXXasuvas korteris, võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil T Kile kuulunud sülearvuti Deskonte maksumusega 16 000 krooni, tekitades vargusega T Kile varalist kahju selles summas. Seega T.N pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, see on

§ 199lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil süüdistatav T.N seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüteo toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: • 10.06.2009 koostatud kannatanu T Ki ülekuulamisprotokolli kohaselt elas ta koos V G 'ga aadressil XXX, Tallinn. Kolis sealt ära paar kuud tagasi ja jättis sinna oma sülearvuti Desknotte väärtusega 16 000 krooni, kuna tal ei olnud seda vaja. Vargusest kuulis V G käest, ta helistas talle hommikul ja ütles, et tal on öösel sees käidud ja sülearvuti ära 2 • • • • varastatud. Talle on tekitatud materiaalne kahju 16 000 krooni, tsiviilhagi esitab 16 000 krooni. Seda ta ei teadnud, et ta vend öösel tal külas oli. (t/l 2-4) 16.11.2009 koostatud kannatanu T Ki hagiavaldusest nähtuvalt seoses ajavahemikul 22.05.2009 kell 23:

1. kuni 23.05.2009 kell 07:05 toimepandud vargusega aadressil XXX, Tallinn, esitab ta tsiviilhagi sülearvuti väärtuses so summas 16000 krooni. (t/l 5) 23.05.2009, 12.11.2009 ja 16.11.2009 koostatud tunnistaja V G ülekuulamisprotokollide kohaselt 22.05.2009 kell 22:00 lõpetas arvuti kasutamise tagumises magamistoas, lülitas selle välja ning 22:30 läks magama elutuppa. Oli kodus aadressil: Tallinn, XXX, koos oma väikese lapse ja venna T.N-iga . Kui ta magama läks, siis keeras ukse lukku ja võtme jättis esikusse laua peale. Vend oli veel üleval. Öösel, ta ei tea, mis kell äratas teda vend üles ja ütles, et läheb suitsu ostma. Ütles talle, et mingu. Ta nägi, et vennal käes polnud mitte midagi, tal polnud veel jopet seljas, siis ta jäi uuesti magama. V G ei kuulnud, kas vend keeras ukse võtmega lahti, kui kaua ta ära oli ning kas ta keeras enda järel ukse lukku, sest uks käib kinni nupuvajutusega. Hommikul ta ütles talle, et kui suitsu järgi läks, siis ta uksenuppu ei vajutanud. Vend rääkis, et kui ta kella 01.00 paiku tagasi jõudis, siis pani ukse lukku ja läks kohe magama, magas seal, kus oli sülearvuti ja ei märganud, kas sülearvuti oli laua peal alles. Hommikul ärkas enne kella 07.00 ja avastas, et korteri uks ei olnud lukus ja avatud, kuid mitte pärani avatud. Uks käib lukus liblikaga, seda tuleb keerata, aga pärast ka kontrollida, sest kui lõpuni kinni ei lähe, siis võib tuuletõmbusega uuesti lahti minna. Siis läks ta teise tuppa, kus magas vend ja kohe nägi, et laua peal puudub sülearvuti, mis kuulub tema elukaaslasele. Ta küsis venna käest, kus sülearvuti on, ta ütles, et ei tea midagi, ei mäleta midagi, midagi ei kuulnud ja ei näinud. Õhtul jõi vend õlut, hiljem kuulis tema naiselt, et ta tarvitab narkootikume, ta ei oska öelda, kas ta oli siis mingi aine mõju all või mitte. Ta ei teadnud mida teha ja vend ütles, et kutsuks politsei. Mõtles järgi ja kahtlustab varguses venda, sest kuulis tema naise käest, et ta tarvitab narkootikume ja on ka tema kodust asju kunagi varastanud (ehteid, tehnikat). Arvab, et vend viis öösel arvuti minema, ta ei kuulnud kaua ta ära oli ja millal tagasi tuli. Öösel ta midagi kahtlast ei kuulnud, arvab, et kui keegi võõras oleks käinud, siis oleks rohkem asju võetud, tal oli esikus rahakott koos raha ja kaartidega. Hommikul oli vend närvis. Soovib, et vend tagastaks sülearvuti või raha. Hiljem T.N helistas talle ja ütles, et tuleb politseist, et ta ütles politseile, et käis korterist väljas, kui ta üleval oli ja et nad lepiksid kokku täpse kellaaja, et nende ütlused läheksid kokku. Tunnistaja ütles, et ta ei hakka oma ütlusi muutma ja räägib nii nagu oli. Ta ei vastanud talle selle peale midagi, ütles, et sarnase sülearvuti saab talle 800 krooni eest tuua. Rohkem ta pole temaga ühendust võtnud. (t/l 6-7; 12-13; 14-15) 23.05.2009 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldav sündmuskoht asus Tallinnas, XXX, kolmekorruselises elumajas, kus Lõime tänava poolses trepikojas esimesel korrusel vasakul asus korter nr
2. Maja trepikoja uks oli metallist, ühe lukuga, mis avanes seestpoolt „liblikaga" ja koodlukuga. Uks oli vaatluse hetkel kinnises asendis, lukustamata. Korteril 16 - 1 oli kaks välisust, milledest välimine oli puidust, kahe lukuga, milledest alumine lukk oli vanemat sneppertüüpi, seestpoolt avatav „liblikaga", välisel vaatlusel terve. Uks lukustus alumisest lukust. Uks vaatluse hetkel lukustatud. Seesmine välisuks oli kinnises asendis, ei lukustu. Korter 16 oli kahetoaline, kuhu sisenedes oli näha esik suunaga vasakule. Esikust vasakul oli avatud uksega elutuba. Esikust otse kulges vahekoridor, mille lõpus otse oli avatud uksega köök, vasakul avatud uksega magamistuba. Magamistoas parema seina nurgas oli näha helepruunikat värvi arvuti nurgalaud, millel oli näha hõbedast-halli värvi LCD monitor, kaks arvutikõlarit, arvutihiire matt, modem, CD plaadid, juhtmed, pult, halli-musta värvi arvutihiir, mille juhtme pistiku pinnalt mõlemalt poolt võeti DNA proovid (kummaltki küljelt üks), mis pakendati pappkarpi. Arvutilaua juures parema seina ääres maas oli näha kušett-voodi. Sündmuskoht vaadeldi päevavalges, sisetingimustes. Maja juures väljas kaameraid näha ei olnud. (t/l 16-24) Teatisest süüdistatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et 2008 kahtlustataval tulu oli 0 krooni. (t/l 29-30) 3 • • Karistusregistri väljavõttest ja väärteoasjade otsustest nähtuvalt süüdistatavat varem kriminaalkorras karistatud ei ole, väärteokorras NPALS § 15¹ alusel on teda karistatud 6 korral rahatrahvi ja arestiga.

§ 262alusel kvalifitseeritud väärteo eest on talle tehtud suuline hoiatus.

T.N-i suhtes kohaldatud trahvid on tasutud. (t/l 31-32; 33-34) 25.11.2009 koostatud kahtlustatava T.N-i ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi kuriteos, milles teda kahtlustatakse ja selgitab, et võttis selle sülearvuti. Õega on suhted normaalsed ja soovib hüvitada kahju, palub asi lõpetada otstarbekuse tõttu. Oli tarvitanud alkoholi koos õega. (t/l 38-40) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel kahtlustatavana üle kuulatud T.N-i süüd tunnistavaid ütlusi, kannatanu T Ki ütlusi ja hagiavaldust, tunnistaja V G ütlusi, sündmuskoha vaatlusprotokolli, väljavõtted Karistusregistrist ja väärteoasjade otsustest, teatist süüdistatava päevasissetuleku ja elatustaseme kohta, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud

§ 199lg 1 järgi.

T.N 23.05.2009 viibides Tallinnas, aadressil XXXasuvas korteris, võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil T Kile kuuluva sülearvuti Deskonte maksumusega 16 000 krooni. Taolistel asjaoludel asub kohus seisukohale, et süüdistatava käitumisele on kohtueelsel menetlusel antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on põhjendatult kvalifitseeritud

§ 199

lg 1 ettenähtud kuriteona, so võõra vallasasja äravõtmisena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Kohtueelsel menetlusel on T Ki esitanud tsiviilhagi 16000 krooni nõudes, milline sisaldab endas varastatud sülearvuti väärtust. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanule kuuluva eseme varastas T.N, kes seda on ka ise tunnistanud. Kohus leiab, et sellega on kannatanule tekitatud varaline kahju ja see on tekitatud õigusvastaselt ning süüdistatava tahtliku ja süülise käitumisega. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine täies ulatuses otseselt seotud süüdistatava T.N-i poolt kavatsetult toime pandud vargusega. Kriminaalasjas ülekuulatud kannatanu ütluste kohaselt on tekitanud varaline kahju 16000 krooni. Ülekuulamisel on kannatanu selgitanud, et ta ei ole veel arvuti dokumente leidnud, kuid esitab need kindlasti. Ometigi kriminaaltoimikus arvuti maksumust tõendavaid dokumente ei ole ning tegelikkuses ei ole kahju suurust kindlaks tehtud. Kohus leiab ka seda, et kuigi sülearvuti kui riistvara võib käesoleval ajal olla oluliselt odavama hinnaga, kuid koos operatsioonisüsteemide ja muu tarkvaraga võib taoline sülearvuti hagis näidatud summa piires maksta, kuivõrd tarkvara hind tuleneb autorikaitsest. Samas ei saa kohus summa täpses suuruses kindel olla kuigi on seisukohal, et ilmselgelt ületab varaline kahju 1000 krooni. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava poolt kavatsetult toime pandud vargusega, mistõttu on kohus veendunud selles, et kannatanul varaline kahju tekkis ning see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatavate süü kahju tekkimises, siis tuleks kohaldada VÕS § 1043 sätteid. Kuivõrd aga kriminaalasjas ei ole varalise kahju tegelik suurus kindlaks tehtud, leiab kohus, et esitatud tsiviilhagi tuleb jätta KrMS § 310 lg 3 alusel läbi vaatamata, kuivõrd varalise kahju täpne suurus ei ole kindlaks tehtud ja kannatanule tuleb selgitada tema õigust esitada hagi uuesti tsiviilkohtumenetluse korras. 4 Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist. Süüdistatav on varem kohtulikult karistamata ning tal on alaline sissetulek. Süüdistatavat on varem karistatud väärtegude toimepanemise eest kuuel korral ning kõik väärteod on toime pandud 2006 aastal, so peaaegu neli aastat tagasi. Inkrimineeritava kuriteo toimepanemise eest on ette nähtud karistusena kas rahaline karistus kolmekümnest kuni viiesaja päevamäärani või kuni kolmeaastane vangistus. Karistuse liigi valikul arvestades kohus asjaolu, et süüdistataval on küll alaline sissetulek ja et ta on temale määratud rahatrahvid tasunud, kuid sellele vaatamata pani ta toime varavastase kuriteo. Peale selle on süüdistatava ülalpidamisel abikaasa ja laps, mistõttu asub kohus seisukohale, et rahalise karistuse kohaldamine ja samaaegselt menetluskulu väljamõistmine käivad süüdistatavale ilmselgelt üle jõu. Seetõttu ei pea kohus võimalikuks kohaldada süüdistatava suhtes rahalist karistust ning peab vajalikuks kohaldada karistust, mis on seotud isiku vabaduse piiramisega. Arvestades süüdistatava süüd, mis ei ole kuigi suur, leiab kohus, et süüdistatavale võib karistuse mõista oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra ja alammäära lähedase. Kuivõrd süüdistatav on varem kriminaalkorras karistamata, ta on väärteod toime pannud peaaegu neli aastata tagasi ning tal on alaline töökoht väljaspool Eesti Vabariiki, siis asub kohus seisukohale, et süüdistatava isikuandmeid arvestades võib süüdistatavale mõistetava karistuse jätta süüdistatava suhtes tingimisi kohaldamata. Kuivõrd süüdistatava isikuandmed ei viita vajadusele allutada süüdistatavat kriminaalhooldusele, leiab kohus, et süüdistatava suhtes võib kohaldada

§ 73lg 1, 3 sätteid ning määrata minimaalse katseaja.

Märt Toming kohtunik 5