1-09-19448/8

Kriminaalasi nr. 1-09-19448 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 05.01.2010.a. Tallinnas Kohtunik Aime Ivanson Sekretär Maire Viksi Prokurör Ülle Jaanhold Kaitsja Kadi Mägi Tõlk Marek Litnevski Süüdistatav F.D, isikukood xxx, kriminaalkorras karistatud 11 korda, viimati Harju Maakohtu 11.06.2009.a. otsusega KarS § 120 järgi vangistusega 2 kuud (kandis karistust 29.07.-28.09.2009.a.), kindel elukoht puudub Süüdistus KarS § 199 lg 2 p. 4,8 järgi Menetluse liik lühimenetlus RESOLUTIIVOSA Süüdi mõista F.D KarS § 199 lg 2 p. 4,8 järgi ja karistada vangistusega 7 kuud. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista karistuseks 4 kuud 20 päeva vangistust. Karistuse kandmise algust arvestada alates 29.09.2009.a. Tõkend – vahistamine – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, kohtuotsuse jõustumisel tõkend tühistada. Tsiviilhagid. Välja mõista F.D-lt: 1) T Z kasuks 501.- krooni, 2) T M kasuks 250.- krooni. Kriminaalmenetluse kulud: Välja mõista F.D-lt riigituludesse: 1)sundraha 1,5 palga alammäära – 6525.- krooni, 2)kaitsjatasu 1920.- krooni Kriminaalmenetluse kulud tasuda Rahandusministeeriumi a/arvele 10220034800017 SEB või 221023778606 Swedbank, viitenumber

1. Maksekorraldusele märkida kriminaalasja kohtunumber 1-09-19448 ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistataval ja tema kaitsjal alates kohtuotsuse koopia süüdistatavale kätteandmisele järgnevast päevast. SÜÜDISTUS F.D süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem röövimise toime pannud, tungis 02.07.2009 kella 16.00 - 19.08 vahel aknaklaasi lõhkumise teel Tallinnas, Xxx korterisse, kust võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil T M ’le kuuluva fotoaparaadi Canon maksumusega 3239 krooni, sülearvuti Hewlett Pacard 9040 koos adapteri, modemi ja akulaadijaga maksumusega 26437 krooni ja arvutihiire maksumusega 59 krooni, kokku summas 29735 krooni. Seega F.D pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise ja sissetungimisega, s.o KarS § 199 lg 2 p 4,8 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS F.D tunnistas end kuriteo toimepanemises süüdi. Kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt lõi ta 02.07.2009.a. xxxkorteri selle toa, kus elas tema sugulane T , akna katki ja varastas fotoaparaadi Canon ja sülearvuti koos adapteri, hiire ja akulaadijaga. Sülearvuti müüs 2000.- krooni eest eraisikule ja fotoaparaadi 250.- krooniga Tartu mnt ääres asuvasse elektroonika remondi töökotta. Varguse põhjuseks oli kättemaks selle eest, et teda aeti korterist minema ja tema tuppa asus elama T . /tl.49-51 / Peale süüdistatava ütluste on varguse toimepanemine tõendatud: -Kannatanu TZ ütlustega, milles kinnitab, et o2.07.2009.a. polnud teda kodus ajavahemikul 16.00-19.
2. Tulles koju tagasi, avastas ta lapselapse T M toas katki löödud akna ja varastatud oli lapselapsele kuuluv musta värvi sülearvuti Hewlett Pacard 9040 ja fotoaparaat Canon Specifiations SPM-N
3. /tl. 12-18/ -Kannatanu T M ütlustega, mille kohaselt 02.07.2009 varastati temalt fotoaparaat Canon maksumusega 3239, sülearvuti Hewlett Pacard 9040, maksumusega 26 437.- krooni, sülearvuti juurde kuuluv adapter, modem ja akulaadija, samuti hiir maksumusega 59.- krooni . Mõni päev hiljem ostis ta Tartu maanteel Stockmanni kaupluse lähedal asuva ristmiku juures kauplusega Humana ühes majas, teisel korrusel asuvast töökojast fotoaparaadi tagasi, makstes selle eest 250.- krooni. Tuttava abiga, kelle nime ei soovi ta avaldada, sai teada ,et temale kuuluv sülearvuti oli müüdud Sikupilli trammipeatuse lähedal asuva pandimaja kliendile. Sülearvuti ja selle juurde kuuluva varustuse sai kannatanu politseist tagasi ja ei soovi seoses sellega tsiviilhagi 2 esitada, küll aga soovib ta süüdistatavalt fotoaparaadi tagasiostmiseks tehtud kulutuste hüvitamist summas 250 krooni./tl. 20-24/ -Tunnistaja AL ütlustega, mille kohaselt 01.07.2009 või 02.07.2009 kella 18.00 paiku oli ta asuvas pandimajas, kus üks noormees soovis pantida sülearvutit HP Pavilion Entertaiment PC. Ostis ise noormehelt arvuti ära 2000.- krooniga. /tl. 27-28 /. -Tunnistaja AM( pandimaja töötaja) ütlustega, mille kohaselt 02.07.2009 tuli pandimajja noormees, kes tahtis pantida sülearvutit HP Pavilion. №ormees ei nõustunud tema poolt tehtud hinnapakkumisega. Pandimajas oli samal ajal klient AL, kes oli sülearvutist huvitatud. Ta nägi kuidas noormees andis arvuti AL kätte ja nad väljusid koos pandimajast. /tl.29-32/ -Tunnistaja VD(C töökoja töötaja) ütlustega, mille kohaselt tuli 03.07.2009 noormees pakkuma müügiks Canoni fotoaparaati. Veendudes, et fotoaparaat on töökorras, ostis ta noormehelt selle 250.- krooni eest ära. Paar päeva hiljem tundis ostetud fotoaparaadi kohta huvi üks tütarlaps. Saanud teada, et fotoaparaat kuulub sellele tütarlapsele ja oli temalt varastatud, andis ta tütarlapsele fotoaparaadi tagasi ja tütarlaps maksis talle 250 krooni, see on sama summa, mille eest ta fotoaparaadi ühelt noormehelt ostis. /tl.33-36 / Seega tõendeid kogumis hinnates on tõendatud süüdistatava ütlustega, et just tema, F.D varastas Xxx korterist T M fotoaparaadi ja sülearvuti. Süüdistatava ütlusi kinnitab äratundmiseks esitamise protokoll, millest nähtub, et ALtundis temale näidatud isikute seast ära F.D, kui isiku, kellelt ta 02.07.2009.a. pandimajas arvuti HP Pavilion ostis. Subjektiivsete tunnuste poolest on kuritegu toime pandud kavatsetult. F.D eesmärgiks oli T M kuulunud asjade äravõtmine ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Kuriteo kvalifikatsioon KarS § 199 lg 2 p. 4,8 järgi on õige. F.D on varem karistatud röövimise eest ja 02.07.2009.a. varguse pani toime sissetungimisega korterisse läbi tema poolt eelnevalt lõhutud akna. Kriminaalasjas on esitanud tsiviilhagid TZ summas 501 krooni, millise summa ulatuses tegi ta kulutusi lõhutud aknaklaasi asendamisega seoses ja T M summas 250 krooni, millise eest ta ostis tagasi temalt F.D poolt varastatud fotoaparaadi. Süüdistatav hagidele vastu ei vaielnud. Tsiviilhagid on põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele. VÕS § 1043 alusel mõistab kohus kannatanutele tekitatud kahju välja F.D-lt kui kahju tekitanud isikult. F.D on süüvõimeline, puuduvad süüd välistavad asjaolud, seega on ta süüdi kahju tekitamises. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süüd kuriteo toimepanemisel, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. F.D pani toime ühe lõpuleviidud varguse, tekitades sellega materiaalset kahju kahele isikule, sealhulgas oma vanaemale korteri aknaklaasi lõhkumisega. Süüdistatav lõhutud klaasi asendada ei aidanud, kuna TZ esitas tsiviilhagi tema vastu. Varastatud sülearvuti oli hinnaline, kuna tema maksumus oli üle 26000 krooni. Seega leiab kohus, et F.D süüd kuriteo toimepanemises ei saa pidada nii väikseks, et teda karistada miinimumilähedase vangistusega. Rahaline karistus ei ole põhjendatud, kuna süüdistataval puudub sissetulek ja karistus jääks ilmselgelt tema poolt maksmata. Arvestades karistust raskendavate asjaolude puudumist, karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust ning asjaolu, et F.D on kavatsus minna peale kinnipidamiskohast vabanemist narkootikumidest võõrutusravile, võib vangistuse pikkus aga jääda tunduvalt alla sanktsiooni keskmist määra. Kaitsja taotles menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmist, kuid kohus sellega ei nõustu. F.D on varem üksteist korda kriminaalkorras karistatud ja ei ole õige jätta menetluskulud 3 isegi osaliselt riigi kanda, kui isik jätkuvalt sooritab kuritegusid. Sellega soodustataks arusaama, et mida rohkem kuritegusid toime panna, seda vähem pead riigile menetluskulusid hüvitama. Kohus juhindub KrMS § 238 lg 1 p.
4. Kohtunik 4