lg 3,
lg 1,
lg 1 p 4 alusel välja mõista R.V-lt riigituludesse menetluskuluna 1164.- krooni määratud kaitsjale makstud tasu. Menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja): - pangakontole nr 10220034800017 AS SEB Pank, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „R.V, 1-07-10957, menetluskulu“, või - pangakontole nr 221023778606 Swedbank AS, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „R.V, 1-07-10957, menetluskulu“. Kui menetluskulu ei ole tasutud määruse jõustumisest alates 1 kuu jooksul, täidetakse määrust täitemenetluse seadustikus sätestatud korras (
Kinnipeetava isiklik toimik tagastada Tartu Vanglale määruse jõustumisest. Määruse koopia edastada Tartu Vanglale, prokurörile, Raamatupidamiskeskusele ning allkirja vastu R.V-le. kaitsjale, Kohtute EDASIKAEBAMISE KORD
lg 1,
lg 1 alusel on käesoleva määruse peale õigus esitada määruskaebus.
lg 1 ja
lg 1 alusel esitatakse määruskaebus Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD R.V on kriminaalkorras karistatud 3-l korral: • 11.12.2000.a Tallinna Linnakohtu kohtuotsusega KrK § 140 lg 2 p 1 järgi rahatrahviga 1380.- krooni; • 02.04.2004.a Harju Maakohtu kohtuotsusega ja 24.05.2004.a Tallinna Ringkonnakohtu kohtuotsusega KarS § 200 lg 2 p 5,7, KarS § 199 lg 2 p 4 järgi KarS § 64 lg 1 alusel 8 aasta vangistusega, karistuse kandmise alguseks 31.03.2003.a; • 18.10.2007.a Harju Maakohtu kohtuotsusega KarS § 331 järgi 2 kuu vangistusega, KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristuseks 3 aastat 7 kuud 13 päeva vangistust, karistuse kandmise alguseks 19.10.2007.a. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga ning kuulanud 16.04.2010.a kohtuistungil ära R.V, tema kaitsja ja prokuröri, on seisukohal, et esineb KarS § 76 lg 2 punktis 2 loetletud eeldus süüdimõistetu R.V vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ja lähtudes KarS § 76 lõikes 3 sätestatust on põhjendatud anda vangistuses esmakordselt viibivale R.V-le võimalus vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabanemiseks. R.V on talle mõistetud karistusest ära kandnud KarS § 76 lg 2 p-s 2 märgitud aja – vähemalt 2/3 karistusajast ja ta avaldas 16.04.2010.a kohtuistungil soovi, vabaneda vangistusest tingimisi ennetähtaegselt. KarS § 76 lg 3 alusel arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. R.V poolt toimepandud kuritegude asjaolud on äärmiselt rasked. Käesolevaks ajaks on R.V valdava osa temale karistuseks mõistetud vanglakaristusest ära kandnud. R.V viibib vangistuses alates 31.03.2003.a. Käesolevaks ajaks on R.V vangistuses viibinud veidi enam kui 7 aastat ning kanda on jäänud tal veidi enam kui 1 aasta vangistust. Vangistuses viibib R.V esmakordselt. Kohtu hinnangul on ärakantud karistuse suurus, arvestades, et R.V 2009. ja 2010.aastal distsiplinaarkaristused puuduvad ja ta on vangistuses viibimise ajal üles näidanud püüdu, asuda seaduskuulekale teele (on osalenud taasühiskonnastavatel ja uute kuritegude toimepanemise riske maandavatel kursustel-programmides ning ta õpib 9.-s klassis, ta on vangistuse ajal abiellunud ja abikaasa ootab last, sünnitusajaks juuli 2010.a), proportsionaalne toimepandu raskusega. 2008.a septembris osales R.V Agressiivsuse Asendamise treeningprogrammis ning ühe kuu vältel on vangistuse ajal osalenud MTÜ Convictuse programmis sõltlastele „12 sammu“. Käesoleval ajal õpib täiskasvanute gümnaasiumis 9.-s klassis. Vangistuse ajal R.V abiellus, abikaasa ootab last ja lapse eeldatav sünniaeg on juulis 2010.a. Vabadusse naastes on R.V olemas garanteeritud töökoht puhastusteenindajana OÜ-s xxx ja lähedaste – ema, abikaasa ja õdede toetus ning garanteeritud elukoht oma ema juures emale kuuluvas korteris, aadressil xxx. 29.09.2009.a Tartu Maakohtu määrusega (kohtunik Heli Sillaots) jäeti R.V vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Sellesse määrusesse märkis kohus muuhulgas järgnevat: Käesolevaks ajaks on selgunud, et R.V selle määruse järgselt distsiplinaarrikkumisi toime ei ole pannud ning 2009.a ja 2010.a tal distsiplinaarkaristused puuduvad. Eeltoodud asjaoludel kogumis peab kohus põhjendatuks anda esmakordselt vangistuses viibivale R.V-le võimalus vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabanemiseks. 16.04.2010.a kohtuistungil avaldas R.V , et ta soovib teha kriminaalhooldusametnikuga koostööd ja täita KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid ja ta on nõus võtma endale katseajaks järgmised kohustused: • ei tarvita alkoholi ja narkootikume, • ei suhtle kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta, • osaleb kriminaalhooldusametniku määratavates sotsiaalabiprogrammides, kui kriminaalhooldusametnik peab seda vajalikuks ja teeb selles osalemise kohustuslikuks; • asub ametlikult tööle hiljemalt 2 nädala jooksul peale vanglast karistuse kandmiselt vabanemist. Uute kuritegude toimepanemise riskide vähendamiseks on põhjendatud panna R.V-le katseajaks eelmärgitud kohustused. R.V vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel peab kohus lisaks eeltoodule oluliseks arvestada ka seda, et kriminaalhooldusametniku järelevalve ja kontrolli all ning kriminaalhooldusametniku juhendamisel ja suunamisel on käesoleval juhul esimest vanglakaristust kandva ja pikaaegse karistuse kandmiselt vangistusest vabaneva isiku uuesti sulandumine ühiskonda efektiivsem ja mõjusam ning seetõttu on tõhusamalt tagatud ka õiguskorra kaitsmise huvid. Heli Sillaots kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.