1-08-10027/52

TARTU MAAKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuotsuse täitmisel tekkinud küsimuse lahendamine Määruse tegemise aeg ja koht Kohtulahend Menetlus Määruse tegija Avaldaja Avalduse ese Süüdimõistetu

1. aprill 2010 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja nr 1-08-10027 Tartu Maakohtu otsus A.V karistamises KarS § 333 lg 2 p 1 ja § 334 lg 2 p 1 järgi ja karistamises vangistusega 2 aastat tingimisi katseajaga 2 aastat lahendi täitmisel lahendatav küsimus täitmiskohtunik Toomas Lillsaar kriminaalhooldaja Hilja Lehtsalu erakorraline ettekanne süüdimõistetu kohta A.V (isikukood xxx; elukoht xxxxx xx xxxxx-xxxxxx xxxxxxxxxxx RESOLUTSIOON Aluseks võtnud asjaolud kriminaalasja menetlemisel ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-st 145, tegi kohus otsustused. Kohtu otsustus
2. Jätta läbi vaatamata A.V kohata esitatud erakorraline ettekanne. Täiendavad otsustused
3. Saata määruse koopia Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi talitusele. Selgitused kohtumäärusele
4. Selgitada, et kohtumäärust võib vaidlustada 10-ne päeva jooksul määruskaebuse esitamisega Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED
5. Asjaolud A.V on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu
6. oktoobri 2008 otsusega KarS § 333 lg 2 p 1 ja § 334 lg 2 p 1 järgi ja karistatud vangistusega 2 aastat ning määratud katseaeg 2 aastat ühes allutamisega KarS § 75 kohaselt käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxxx xx xxxxx-xxxxxxx xxxxxxxxxxxx . Kriminaalhooldusametnik esitanud on kriminaalhooldusseaduse (KrHS) § 31 lg 2 kohaselt esitanud Tartu Maakohtule Viljandi kohtumajale ettekande käitumiskontrollile allutatud A.V kohta. Ettekandest nähtuvalt A.V ei ole täitnud kohtu poolt määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Ta on kohustust rikkunud 3 korral, neist kaks viimast rikkumist on toime pandud lühikese ajavahemiku vältel – 23.11.2009 ja 25.01.
7. Lisaks on A.V
8. jaanuaril 2010 tunnistatud kahtlustatavaks uues kuriteos. Kriminaalhooldusametnik on teinud ettepaneku karistuse täitmisele pööramiseks. Tartu Maakohtu
9. aprilli 2010 otsusega (nr 1-10-3720) on A.V süüdi mõistetud KarS § 424 järgi ja mõistetud karistusena vangistus 30 päeva; KarS § 65 lg 2 alusel on suurendatud A.V-le mõistetud karistust Tartu Maakohtu
10. oktoobri 2008 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 aastat vangistuse võrra ning mõistetud A.V-le liitkaristus vangistusena 2 aastat 30 päeva. Kohtuotsus jõustus
11. aprillil
13. Kohtu põhjendused 2.
14. Seaduslikud alused menetlemisel KrMS § 431 kohaselt KrMS §-des 424–428 ja 430 reguleerimata küsimused ning muud kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused lahendab lahendi teinud kohus või kohtulahendit täimisele pöörava maa- või linnakohtu täitmiskohtunik määrusega. 2.
15. Lahendatav õiguslik küsimus Kohtul tuleb lahendada õigusliku küsimusena erakorralises ettekandes käsitletud asjaolud A.V kohta. KrHS § 31 lg 1 ja 2 kohaselt esitab kriminaalhooldusametnik kohtule kriminaalhooldusaluse kohta erakorralise ettekande karistusseadustikus sätestatud juhtudel. Erakorraline ettekanne sisaldab andmeid tuvastatud rikkumise asjaolude kohta, kokkuvõtet kriminaalhooldusaluse seletusest, kriminaalhooldusametniku hinnangut katseaja senisele kulgemisele ning kriminaalhooldusametniku põhjendatud ettepanekut täiendavate kohustuste määramise, käitumiskontrolli tähtaja pikendamise, alaealisele kriminaalhooldusalusele kohaldatavate mõjutusvahendite liigi muutmise või karistuse täitmisele pööramise kohta. 2.
16. Tuvastatud asjaolud, järeldused ja õiguslik analüüs Kohtule esitatud erakorralises ettekandes esitatud käitumiskontrolli rikkumistena on kahtlustus käitumiskontrolli ajal uue kuriteo toimepanemises eelduslikult raskem rikkumine võrreldes alkoholi tarvitamisega. Pealegi sisaldub uue kuriteo koosseisus juba alkoholi joove (autoga joobes sõitmine). Kuna eelduslikult uue kuriteo arutamisel kohtus arvestatakse ka käitumiskontrolli tingimuste täitmist ja otsustatakse karistuste liitmine, siis puudub vajadus käitumiskontrolli tingimuste täitmist eraldi arutada. Asjade eraldi menetlemine on kohtule takistuseks isiku kohta kokkuvõtlikult objektiivse otsustuse tegemiseks. Kui hooldusalust kahtlustakse katseajal uue kuriteo toimepanemises, siis on asjakohasem kohtueelsel menetlejal küsida andmeid hooldusaluse käitumise kohta, et võtta seisukoht kahtlustatavale kohaldatavates meetmetes. A.V suhtes on jõustunud Tartu Maakohtu
17. aprilli 2010 otsus, millega talle mõisteti liitkaristus vangistusena 2 aastat 30 päeva. Kuna kohtuotsusega on sisuliselt lahendatud erakorralises ettekandes esitatud taotlus 2 aastase vangistuse täitmisele pööramiseks, tuleb A.V kohta esitatud erakorraline ettekanne jätta läbi vaatamata. KarS § 432 lg 4 kohaselt saadab kohus määruse koopia menetlusosalistele, keda see puudutab. 2.
18. Edasikaebe kord Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud KrMS
19. peatüki §-des 383 –
20. Määrust võivad KrMS § 384 lg 1 kohaselt vaidlustada määruskaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. KrMS § 386 lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada kümne päeva. Toomas Lillsaar Kohtunik