1-10-2574/7

(09250101315)Kohtukoosseis Kohtunik Ingrid Niinemägi Kohtuistungi sekretär Piia Roosileht Kriminaalasi U.H süüdistuses KarS § 214 lg 2 p-de 1 ja 5 järgi lühimenetluses Prokurör Merike Lugna Süüdistatav Kaitsja U.H, isikukood xxx, elukoht xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx, töökoht xxxxxxxx – xxxxxxxxxxx, varem kriminaalkorras karistatud: 26.aprillil 2006.a. Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja poolt KarS § 199 lg 2 p-de 7 ja 8 järgi vangistus 6 kuud tingimisi 2-aastase katseajaga vandeadvokaat Anti Aasmaa RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada U.H KarS § 214 lg 2 p-de 1 ja 5 järgi ja karistuseks mõista vangistus 4 (neli) aastat ja 6 (kuus) kuud. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes U.H-le karistuseks vangistus 3 (kolm) aastat. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel jätta vangistus tingimisi täielikult kohaldamata, allutades U.H katseajaks käitumiskontrollile Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve alla 3 (kolme) aastase katseajaga. Kohustada U.H KarS § 75 lg 1 kohaselt järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1)elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxx; 2)ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3)alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4)saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5)saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – kohtuotsuse jõustumisel tühistada. Sisse nõuda U.H-lt riigituludesse menetluskuluna kaitsjatasu 1270.00 (üks tuhat kakssada seitsekümmend krooni, sealhulgas käibemaks 70.00), krooni, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud 42.40 (nelikümmend kaks krooni ja 40 senti) krooni, sundraha 10 875.00 (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni ja postikulu 64.00 (kuuskümmend neli) krooni (Rahandusministeeriumi a/arve nr.10220034800017 AS SEB Pank või 221023778606 AS Swedbank, viitenr.2800049696). Nõue loetakse menetluskulude osas nõuetekohaselt täidetuks, kui menetluskulud tasutakse üks kuu kohtuotsuse jõustumisest arvates, märkides tasumisel lahendi number ning isiku, kelle eest tasutakse ning nõude liik. Juhul, kui nõuet nõuetekohaselt ei täideta, tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib süüdistatav ja kannatanu esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu (Paide kohtumaja) kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Menetluskulude osas võib esitada määruskaebuse Pärnu Maakohtule Paide kohtumaja kaudu 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai kohtulahendist teada või pidi teada saama. Süüdistus U.H süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, 15.oktoobril 2009.a. kella 20.30 ajal xxxxxxxxxx linnas xxxxxxxxxxxx tänaval xxx asuva Grossi poe parkimisplatsil nõudis R R vägivalla ähvardusel 4000.00 krooni, lubades teda tasumata jätmisel metsa viia ja jalaluud puruks lüüa, samas keelates vägivalla ähvardusel R R lahkuda Grossi poe parklast. Ähvarduse tulemusena maksis R R 2000.00 krooni. Varalise kasu üleandmise nõudmisega vägivallaga isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja toime panduna isikult vabaduse võtmisega pani U.H toime KarS § 214 lg 2 p-de 1 ja 5 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtulik uurimine ja kohtu põhjendus Süüdistatav on nõus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Süüdistatava sõnul tekkis tal Grossi poe juures kannatanut nähes idee kannatanu käest raha küsida. Kuna ta teadis, et R R on Grossi poes vargil käinud, valetas ta kannatanule, et tema poevarguste pärast võetakse süüdistatava ema palgast raha maha. Süüdistatav tiris kannatanu eemale seltskonnast, mis tuli sinist värvi Mazdaga. Eelnevalt oli süüdistatav helistanud M V, kes liikus ringi J M Saabiga ning kutsus M Grossi poe juurde parklasse, kuid oma plaanist M ei rääkinud. Süüdistatav is kannatanule oma legendi varguse kohta, küsides kannatanult 4000.00 krooni. Vägivalla ähvardust süüdistatav ei mäleta, kuid teab, et ajal, mil ta kannatanu käest raha küsis, tegi A P kõvemat häält kannatanu peale ja J M hoidis kannatanut kinni. Süüdistatav rääkis kannatanuga rahulikult, kuid keegi tema sõpruskonnast võttis A P ema auto pagasiruumist välja kumminuia meenutava eseme ja pani selle teise autosse. Kannatanule võis jääda mulje, et teda hoitakse parklas tahte vastaselt kinni. Süüdistatava sõnul andis ta kannatanule raha toomiseks tund aega. Kannatanu hakkas mitmele poole helistama ja raha küsima ning natukese aja pärast tõi süüdistatavale 2000.00 krooni, lubades veel järgmisel päeval 2000.00 krooni anda (tl 35-39). 2 Kannatanu R R kinnitab süüdistatava poolt räägitut selle kohta, et teab, et kannatanu käib Grossi poes vargil ja puudujääk läheb süüdistatava palgast maha. Kannatanu sõnul küsis süüdistatav selle eest „kompensatsiooni“ 4000.00 krooni. Pärast raha küsimist tuli kannatanu ümber terve hulk inimesi ning hirmutasid teda jutuga kurikatest. Ka nägi kannatanu, kuidas J M võttis ühe auto kõrvaistuja istme alt kumminuia välja. Kõik see süüdistatava ja tema sõprade jutt oli kannatanu jaoks ähvardav. Süüdistatav andis kannatanule 10 minutit aega raha kokkusaamiseks, vastasel juhul ähvardas ta jalaluude katkilöömisega. Järgmisena tahtis A P kannatanule kallale tulla, kuid J M katkestas. Kui kannatanu ütles U, et tal ei ole kuskilt raha võtta, lõi süüdistatav teda rusikaga mitmel korral Honda Civicu tagaistmel kõhtu. Kannatanu sõnul tuli tema helistamise peale kohale R R, kes lubas talle raha anda ning koos võetigi rahaautomaadist 2000.00 krooni, mis sai Urmo kätte. Ülejäänud raha pidi kannatanu viima süüdistatavale järgmisel päeval (tl 2-4). Tunnistaja T T kinnitab, kuidas Grossi poe juures parklas oli suur hulk rahvast ning kuidas R võttis pangaautomaadist raha ning ütles küsimise peale tunnistajale, et peab andma selle raha laenuks R R. Tunnistaja teab, et raha oli tegelikult nõudnud Urmo ning et rahasaamiseks oli kannatanut ähvardatud (tl 6-7). Tunnistaja S T teab samuti rääkida Grossi poe juures juhtunust, kuna R R sõnul kannatanut ähvardati, lubati ratastooli lüüa ning näidati kurikat. R R sõnul küsisid Oisu inimesed 4000.00 krooni väheusutava varguse katteks (tl 8-9). Tunnistajad R R ja R T kinnitavad kannatanu sõnu selle kohta, kuidas Urmo kannatanu nende auto juurest eemale tiris. Tunnistaja R R kinnitab samuti seda, kuidas kannatanu talle helistas ja 4000.00 krooni küsis, kuna vastasel juhul läheb kannatanul halvasti. Kohapeal kannatanu kinnitas oma hirmu, mis temaga tehakse, kui ta raha ei saa ja tunnistaja nägi ka, kuidas süüdistatav pani Honda autosse politsei kumminuia meenutava eseme. Tunnistaja võttis 2000.00 krooni automaadist välja ja andis kannatanule ning kannatanu rääkis ka, et peab järgmisel päeval veel 2000.00 krooni ära maksma (tl 10-12; 17-19). Tunnistaja R R ütluste kinnituseks raha väljavõtmise kohta on tema konto väljavõte (tl 13). Tunnistaja V K kinnitab samuti, et R R rääkis, et lubas kannatanule raha, kuna kannatanut oli süüdistatav ja tema seltskond ähvardanud. Tunnistaja sai aru, et toimub lihtsalt raha väljapressimine (tl 14-16). Tunnistaja R P ütluste kohaselt helistas talle R R, kes palus tal Türile sõita, kuna Oisu mehed pidid kannatanult raha mingi varguse eest nõudma. Koos J M oli keegi võõras Oisu mees, kes väitis, et tahab kannatanult varguste eest 4000.00 krooni saada. Kui raha ei saa, viiakse kannatanu metsa. Ka tõendab tunnistaja, et R R võttis raha automaadist välja ning andis kannatanule ning nägi, kuidas kannatanu andis raha Oisu mehe kätte ning see jaotati kohe J M vahel ära (tl 20-21). Tunnistajad E E ja M Õ teavad samuti rääkida, et süüdistatav rääkis kannatanuga sellest, et teab viimase varastamise kohta Grossi poest ning küsis kannatanu käest raha. Ka keelas süüdistatav kannatanul parkimisplatsilt ära minna. Järgmisena nägid tunnistajad, kuidas kannatanu helistas kuhugi, endal nutumaitse suus. Veel nägi tunnistaja, kuidas A P võttis mingist autost välja kumminuia meenutava eseme ning hoidis seda käes (tl 22-23; 24-25). Kahtlustavana on üle kuulatud A P, kelle ütluste kohaselt nägi ta paar nädalat enne juhtumit, kuidas R R pani Grossi poes põue mitu energiajooki. Mäletamist mööda oli temaga koos poes ka U.H. Poest välja tulles andis R ühe joogi A P, ju tal olid süümepiinad ning tunnistaja rääkis autos teistele, et kannatanu jäi talle poes vargusega vahele. Paar nädalat hiljem käskis U.H tulla A Pl Grossi poe parklasse, kus oli palju rahvast ning ta kuulis, kuidas U.H küsis kannatanult raha seetõttu, et Urmo ema peab vargusest tingitud puudujäägi kinni maksma. Juttu oli 2000-3000 kroonist. A P arvates oli kannatanu ja süüdistatav jutt rahumeelne, ta ei ole kedagi kurikaga kannatanut ähvardamas näinud ega tea ka kannatanu kinnihoidmisest. A Pl kuulis, kuidas kannatanu helistas kellelegi ning U.H sõnul lubas kannatanu talle raha ära maksta. Otseselt raha andmist A P ei näinud, kuid pärast mindi Imavere kõrtsi (tl 26-27). Ka on kahtlustavana ütlusi andnud J M, kes räägib samuti süüdistatava poolt kannatanu käest raha küsimisest, kuid kannatanult väljapressimist ning jõu kasutamist ta eitab (tl 29-30). 3 KarS § 214 alusel on sätestatud vastutus varalise kasu üleandmise nõudmise eest. Kriminaalasja tõendeid kogumis hinnates on leidnud kinnitust, et U.H poolt pandi R R raha üleandmise nõudmine, millega kaasnes ähvardus kasutada vägivalda ning mille käigus keelati kannatanul lahkuda parkimisplatsilt. Seega on õige kvalifitseerida U.H tegevus KarS § 214 lg 2 p 5 järgi. Kuna U.H on varem toime pannud varguse, tuleb tema tegevus kvalifitseerida veel KarS § 214 lg 2 p 1 järgi. U.H poolt pandi tegu otsese tahtlusega, ta on süüdi ning puuduvad süüdistatava teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Tsiviilhagi esitatud ei ole, kuna süüdistatav on kahju kannatanule hüvitanud. Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, süüdlase isikut, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. U.H on varem karistatud ühel korral kriminaalkorras ning omab korduvaid karistusi väärtegude eest, ta töötab, iseloomustavad andmed tema kohta puuduvad. Ka puuduvad karistust raskendavad asjaolud, karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus ning kahju vabatahtlik hüvitamine. KarS § 214 lg 2 näeb ette karistusena üksnes vangistuse. Kuigi U.H pani toime kõige raskema astme, s.o. esimese astme kuriteo, esinevad karistust kergendavad asjaolud, ta on asunud tööle ning ka varasem katseaeg on U.H läbitud, mistõttu peab kohus võimalikuks U.H-le määrata karistus sanktsiooni alammäära lähedases määras ning ta karistuse kandmisest tingimuslikult täielikult vabastada, allutades katseajaks kontrollnõuetele. Samas on kohtu arvates põhjendatud määrata U.H-le teo raskust ja varasemat kriminaalkorras karistatust arvestades katseaeg KarS § 74 lg-s 3 sätestatud maksimaalseks ajaks. Karistust ei pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab talle katseajaks määratud kontrollnõudeid ja kohustusi. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 alusel nõuab kohus süüdimõistetult sisse menetluskulud, mille hulka käesoleval juhul kuuluvad KrMS § 175 lg 1 p-de 4, 5, 9 ja 10 kohaselt kaitsjatasu, kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud, sundraha 2,5 kuupalga alammäära ulatuses ja postikulud. Määratud kaitsja vandeadvokaat Anti Aasmaa on esitanud taotluse süüdistatava õigusabikulude hüvitamiseks kohtus 850.00 krooni ulatuses (koefitsient 1,0 - ettevalmistus 450.00 krooni ja kohtuistungile kulunud aeg 400.00 krooni). Esitatud taotlus on „Korra“ §-de 22 ja 24 alusel õigusabi mahtu ja kvaliteeti arvestades põhjendatud. Kohtueelsel uurimisel määratud korras osalenud kaitsja Anti Aasmaa poolt antud õigusabikulud U.H-le on kinnitatud prokuröri poolt 350.00 krooni ulatuses (koefitsient 1.0 - 1 menetlustoiming), lisaks käibemaks 70.00 krooni. Ingrid Niinemägi Kohtunik 4 5 6