Toimik nr 1-08-16211 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 30.novembril 2010 Kohtla-Järve kohtumajas Kohtuasja number 1-08-16211 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu juuresolekul, tõlk Leonora Nõmmik Prokurör Prokuröri abi Kristiina Erte Kohtuasi Viru Vangla materjalid M.J-i tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 30.11.2010 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu M.J, isikukood: xxx, kannab karistust Viru Vanglas. RESOLUTSIOON Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta M.J karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 17.11.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava M.J-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. M.J tunnistati viimati süüdi 07.10.2010 Viru Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ja karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust.KarS § 64 lg 1 ja § 65 lg 1 alusel kogumis Viru Maakohtu 06.09.2010 otsusega lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega mõisteti karistuseks 1 aasta 3 kuud vangistust. Karistuse kandmise algus 25.11.2009 ja lõpp 25.02.2011. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 10.07.2010. Kinnipidamisasutusest M.J-i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud 1 korral. Isik oli määratud 1
(3)majandustöödele, millest ta keeldus. Alates 05.11.2010 osaleb sotsiaalprogrammis „Viha juhtimine“. Enne vangistust elas isik koos elukaaslase ja lastega xxx ühiselamus aadressil xxx. Vabanemisel hakkab isik elama samal aadressil. Isikul on põhiharidus mille omandas Viljandi Vanglas. Viljandi Ühendatud Kutsekeskkoolis läbis metallkonstruktsioonide lukksepp-koostaja eriala. Isiku sõnul on töötanud Kreenholmi manufaktuuris, Tallinnas ja Maardus ehitusfirmades kokku 3-4 aastat. Enne vangistust oli arvel Töötukassas. Vabanedes isikul töökoht puudub. K-raha andmetel rahalised nõuded puuduvad. Vabanemisfondis on 316,85 krooni. Isiku sõnul tarvitas alkoholi harva. Antud kuriteo on toime pannud alkoholijoobes. Karistusregistri andmetel on isikut karistatud Alkoholiseaduse alusel. Isik tunnistab narkootikumide tarvitamist., sõltuvust eitab. Tarvitas 10 aastat tagasi heroiini. Isikul on diagnoositud opiaadisõltuvus. Isik on kriminaalkorras karistatud 10 korral, vanglakaristust kannab neljandat korda. Varasemalt on olnud kolmel korral kriminaalhoolduse all. 2006 aastal rikkus kontrollnõudeid ja ei täitnud talle määratud ÜKT tunde ning karistus pöörati täitmisele. Suhtumine õiguskorda on vastuoluline, ei mõista alati probleemi tõsidust ja ei kasuta seaduskuulekaid meetodeid lahenduseks. Oma süüd ei tunnista, püüab end õigustada. Viru Vangla toetab M.J-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt kriminaalhooldusametnik ei nõustu süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega. Kriminaalhooldusametnik on seisukohal, et kinnipeetava M.J-i tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks ennatlik, kuna isik ei ole eelnevast 9 kriminaalkaristusest ja hulgalistest õigusrikkumistest enda jaoks mingeid õigeid järeldusi siiani teinud ja oma kuritegelikku ning kaaskodanike turvalisust ohustavat käitumist jätkanud. Isik on varasemalt (2006.a.) läbinud kriminaalhooldussüsteemis käitumiskontrolli ja ÜKT-d, mida täita ei soovinud ning mille alusel oli kohtule koostatud erakorraline ettekanne. Isikut on vanglas karistust kandes 09.09.2010 karistatud distsiplinaarkorras kartseriga. Isiku perekond ei ole siiani tema käitumist ja ellusuhtumist suutnud mitte kuidagi positiivsuse suunas mõjutada ja muuta. Kriminaalhooldusametnik soovitab kinnipeetaval läbida vanglas seaduskuulekat eluviisi toetavad sotsiaalprogrammid „ Õige hetk“, „Sotsiaalsete oskuste treening“, „Eluviisitreening“, „Paarisuhete säilitamine“. M.J taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Prokurör ei toeta isiku enne tähtaega vabastamist. Süüdimõistetu ei sobi kriminaalhooldusele. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et M.J tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik ja ebaotstarbekas. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on kümme korda kohtulikult karistatud. Vanglakaristust kannab kuuendat korda. Kinnipeetavat on varasemalt karistatud varavastaste kuritegude (varguse, röövimise) eest, massiliste korratuste eest kinnipidamiskohas, avaliku korra raske rikkumise eest. Isikut on varasemalt 2 korral karistatud tingimusliku karistusega kuid ei suutnud katseaega läbida uusi kuritegusid toime panemata. 2006.a rikkus kontrollnõudeid ja ei täitnud talle määratud ÜKT tunde ning karistus oli pööratud täitmisele. Käesoleval ajal kannab karistust varguse toimepanemise eest. 2
(3)Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 6-10) on näha, et M.J-i on 6 korral väärteokorras karistatud, nendest 1 korral Alkoholiseaduse rikkumise eest, 1 korral Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse alusel ja 4 korral Liiklusseaduse rikkumise eest. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused M.J-i puhul ei ole täitnud eesmärki hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Vangla esitatud iseloomustusest nähtub, et süüdistatavat on vangistuse jooksul 1 korral karistatud distsiplinaarkorras kartserisse paigutamisega 2 ööpäevaks, kuna keeldus asumast tööle. Vangistatu käitumine on ennetähtaegse vabastamise oluline tingimus ( Riigikohtu lahend 3-1-196-06, p 8.1). Positiivseks võib lugeda, et isik alates 05.11.2010 osaleb sotsiaalprogrammis „Viha juhtimine“. Süüdimõistetul on isikuttõendav dokument ID kaart kehtivusega kuni 07.12.2011. Vabanedes soovib kinnipeetav asuda elama xxx ühiselamusse aadressil xxx Nimetatud elukohas elas koos elukaaslase ja lastega ka enne vangistust. Vabanemisel puudub M.J kindel töökoht ja sissetulek. Pere ainsaks sissetulekuks on lasterahad, mis kindlasti ei kata pere vajadusi. Alkoholi ja narkootikumide tarvitamine võivad suurendada uue kuriteo toimepanemise ohtu. Kohus leiab, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega paranemise teele asunud. Arvestades M.J-i poolt toimepandud kuritegude asjaolusid, korduvaid karistusi ja süüdimõistetu võimalusi vabaduses, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Süüdimõistetu on olnud varem määratud kriminaalhooldusele, kuid ta ei ole suutnud kinni pidada temale määratud kriminaalhoolduse tingimustest ja katseajal pani toime uue kuriteo. Seega kriminaalhooldus ei osuta M.J-ile piisavalt mõju. Oleks ekslik ja naiivne arvata, et varem korduvalt karistatud isik, kes on juba mitmel korral käitumiskontrolli all viibinud, nüüd alustab kriminaalhoodaja kontrolli all uut seadusekuulekat elu. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu M.J-i temale Viru Maakohtu 07.10.2010 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. Kohtunik Inna Kirsipuu 3
(3)