järgi kiirmenetluse korras kokkuleppemenetluses Meelis Juursoo S.T, elukoht xxxx xxxxxxx xxxxxxx xxxx xxxxxx xxxx, isikukood xxx, EV kodanik, emakeel eesti keel, rakenduslik kõrgharidus, juhutööd, kriminaalkorras karistamata Vandeadvokaat Valli Kallaste RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-dest 256 1 , 256 5 lg 1 p 2, 248 lg 1 p 5, 249, 313 kohus otsustas: süüdi tunnistada S.T
järgi ning karistuseks mõista 30 (kolmkümmend ) päeva vangistust.
lg 1 ja 3 alusel vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui S.T ei pane kaheksateistkümne kuulisel katseajal toime uut kuritegu ja täidab
Kohustada S.T käitumiskontrolli ajal:
lg 1 alusel lisakaristusena võtta S.T-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus neljaks kuuks. Välja mõista S.T-lt riigituludesse 3262 (kolm tuhat kakssada kuuskümmend kaks) krooni ja 50 senti sundraha ja määratud kaitsjale makstav tasu 1000 (üks tuhat )krooni. Menetluskulu tasuda kolmekümne päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB pangas või arveldusarvele 221023778606 Swedbankis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049874 ning selgitus .“ S.T, kriminaalasja number, makse nimetus“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib seoses Kriminaalmenetluse seadustiku kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete väidetava rikkumisega 15 päeva jooksul kaevata Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu, kui apellatsiooniõiguse kasutamise soovist on teatatud Võru kohtumajale kirjalikult 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK S.T süüdistatakse selles, et tema 11.detsembril 2010a. kella 23.28 ajal juhtis xxxx xxxxxxxxx xxxxxxx xxxxxx xxxxxx xxxxx mootorsõidukit xxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxx xxx olles alkoholijoobes so alkoholisisaldus S.T väljahingatavas õhus tõendusliku alkomeetriga mõõdetuna oli 0,84 mg/l (-/+ 0,07 mg/l )kohta. Antud teoga rikkus S.T Liiklusseaduse § 20 lg 3 ja Liikluseeskirja § 76 p 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla alkoholijoobes. Seega pani S.T toime
järgi kvalifitseeritava kuriteo - mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis Kiirmenetluses sõlmitud kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör kohtus S.T süüditunnistamist
järgi ning karistamist 30 (kolmekümne)-päevase vangistusega.
alusel jätta vangistus S.T suhtes tingimisi kohaldamata ja seda ei pöörata täielikult täitmisele, kui S.T ei pane 18 (kaheksateistkümne) kuulisel katseajal tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab talle pandud kontrollnõudeid. Anda S.T katseajaks kriminaalhooldaja järelevalve alla ja panna talle
lg.1 alusel alljärgnevad kontrollnõuded: - elada oma alalises elukohas aadressil: xxxx xxxxxxx xxxxxxx xxxx xxxxxx; - ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha muutmiseks
lg 1 alusel lisakaristusena võtta S.T-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 4 ( neljaks) kuuks. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai S.T kokkuleppest aru ja väljendas oma tõelist tahet. Kohtuistungil jäid süüdistatav, kaitsja ja prokurör sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus nõustub kuriteo kvalifikatsiooni, prokuröri poolt nõutava karistuse liigi ja määraga ning leiab, et S.T tuleb süüdi tunnistada
MS § 175 lg 1 p 4, 9, § 179 lg 1 p 2, 180 lg 1 alusel nõuab kohus S.T-lt sisse kriminaalmenetluse kulu – määratud kaitsjale vandeadvokaat Valli Kallastele makstava tasu, mis nähtuvalt uurija määrusest ( tl 14) on kriminaalasja kohtueelsel menetlemisel 250 krooni, määratud kaitsja taotlusest nähtuvalt õigusabi osutamise eest kokkuleppemenetluse kohtueelses ja kohtumenetluses 750 krooni, seega kokku 1000 krooni, vastab Eesti Advokatuuri Juhatuse 15.detsembri 2009.a. otsusega kehtestatud tasumääradele ja tuleb S.T-lt sisse nõuda ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha. S.T pani toime II astme kuriteo, mille puhul väljamõistetava sundraha suurus on 1,5 palga alammäära s.o. 6525 krooni. Et käesolevas kriminaalasjas on kohaldatud kiirmenetlust, vähendab kohus
MS § 179 lõikes 1 sätestatud sundraha poole võrra ja nõuab sisse sundraha 3262,50 krooni suuruses summas. Kersti Vosman Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.