1-10-6725/21

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2010, Tallinn Kriminaalasja number 1-10-6725 Kohtukoosseis Eesistuja Ivi Kesküla, liikmed Julia Katškovskaja ja Paavo Randma Kohtuistungi sekretär Tatjana Derkatš Tõlk Irina Leetberg Kohtuistungi toimumise aeg ja koht
2. detsember 2010, Tallinn Kriminaalasi L.T süüdistuses KarS§ 199 lg 2 p 4 järgi. Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu
3. septembri 2010 otsus lühimenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatav L.T Prokurör Ringkonnaprokurör abi Ruta Rammo Süüdistatav L.T , ik XXX, varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, kini peetud 01.09.2010, viibis eelvangistuses 3 päeva Kaitsja Vandeadvokaat Juho-Enn Aule RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu
4. septembri 2010 aasta otsus kriminaalasjas nr -10-6725 L.T süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4 järgi muutmata. Apellatsioon jätta rahuldamata. 1 Edasikaebamise kord Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada ringkonnakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul. SÜÜDISTUS:
5. L.T süüdistatakse KarS § 199 lg 2 p 4 järgi selles, et tema, olles isik, kes on varem toime pannud varguse, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis 02.11.2008 ajavahemikul kell 17:15-17:52 K. P. elukohast aadressil XXX-XXXXXX X-XX, XXXXXXX K. P. nimele välja antud AS-i Hansapank deebetkaardi ning võttis samal päeval K. P. AS-i Hansapank arvelduskontolt Tallinnas Kopli 69b asuvat AS-i Hansapank sularahaautomaati kasutades välja 4000.00 krooni ning 03.11.2008 ajavahemikul kell 01:3201:34 Tallinnas Tööstuse 101 asuvat AS-i Eesti Ühispank sularahaautomaati kasutades kahes jaos välja kokku 1100.00 krooni, mille omastas. Samuti selles, et tema, olles isik, kes on varem toime pannud varguse, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis 14.08.2010 ajavahemikul kell 04:00-05:00 Tallinnas, XXXX XXXXXX X/X asuva ööklubi „C.“ väliterrassilt C. R.’le kuuluva käekoti koos selles oleva varaga. millega põhjustas C. R.´le varalise kahju kokku summas 4140.00 krooni. HARJU MAAKOHTU OTSUS:
6. Maakohus tunnistas L.T süüdi KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ja karistas 6 kuulise vangistusega, KrMS § 238 lg 2 alusel mõistis karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel luges karistusest kantuks eelvangistuses viibitud 3 päeva ja kandmisele kuuluvaks karistuseks luges 3 kuud ja 27 päeva vangistust. Karistusaja alguseks luges 01.09.2010 aasta. APELLATSIOON:
7. Apellatsioonis süüdistatav märgib, et kohus ei arvestanud, et viimane kord karistati teda 2004 aastal. Talle määratud katseaja tingimusi ei rikkunud. Kannatanu hagi ei esitanud, seega ei peaks ta midagi ka hüvitama. Tunnistab oma süüd, kuid kannatanu raha võtmiseks oli põhjus. Kannatanu ei tasunud tema poolt esitatud intiimteenuste eest. Taotleb kas karistuse osas otsuse muutmata jätmist, kuid seejuures tsiviilhagi rahuldamata jätmist või jätta tsiviilhagi väljamõistmise osas otsus muutmata kuid vabastada ta tingimisi karistuse andmisest. 14.08.2010 aasta episoodi osas ei saa süüdistatav aru miks maakohus tema poolt antud ütlusi ei uskunud. Ta tahtis kannatanule kotti tagastada, kuid ei saanud seda koheselt teha ja 11 tunni pärast peeti ta juba kinni. Narkootikumide tarvitamisega tekitas kahju vaid oma tervisele . On nõus kahju heastama. 2 MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS:
8. Süüdistatav-apellant toetab esitatud apellatsiooni osaliselt. Vaidlustab otsuse vaid kannatanu K. P. kasuks tsiviilhagi väljamõistmise osas ja palub selles osas kohtuotsus tühistada ning uue otsusega jätta kannatanu tsiviilhagi rahuldamata. Muus osas, sh. mõistetud karistuse osas ta otsust ei vaidlusta ja selles osas apellatsioonist loobub. Kaitsja toetab süüdistatava taotlust kohtuotsuse osalise tühistamise kohta ja taotleb K. P. tsiviilhagi rahuldamata jätmist. Prokuröri arvamuse kohaselt on kohtuotsus seaduslik ja apellatsiooni alusel tühistamisele ei kuulu. RINGKONNAKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:
9. Kohtukolleegium, tutvunud toimiku materjalidega, apellatsiooni sisuga, ära kuulanud menetlusosalised leiab, et maakohtu otsus on seaduslik, piisava selgusega põhistatud ning apellatsioonis esitatud väited ei saa olla otsuse tühistamise aluseks. 5.1 Apellatsioonis on süüdistatav temalt kannatanu K. P. kasuks rahuldatud tsiviilhagi väljamõistmise sidunud tema tingimisi karistusest vabastamisega. Apellatsioonikohtu istungil loobus süüdistatav karistuse osas kohtuotsuse muutmise taotlusest. Kohtukolleegium peab vajalikuks osutada, et KarS § 56 sätestab karistamise alusena isiku süü, mille suurus määrab võimaliku karistuse ülempiiri karistuse kohaldamisel. Kohtukolleegiumi veendumuse kohaselt võib kohus küll kuriteoga tekitatud kahju suurust süü suuruse küsimuse otsustamisel arvestada, kuid kindlasti ei ole karistuse mõistmine ega mõistetava karistuse liik ega määr sõltuvuses sellest, kas kannatanu otsustab tekitatud kahju osas tsiviilhagi esitada või mitte ning tekitatud kahju süüdlaselt väljamõistmine pole seotud tema tingimisi karistusest vabastamisega ega anna ka selleks seaduslikku alust. 14.08.2010 aasta toimepandud kuriteoepisoodis süüdistatav enda süüdimõistmist ega kahju väljamõistmist ei vaidlusta. Ei nõustu vaid sellega, et kohus ei uskunud tema versiooni koti tagastamise tahtluse osas. Kohtukolleegium peab vajalikuks märkida, et maakohus on hinnanud tõendeid kooskõlas KrMS § 61 lg 2 sätestatuga nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Maakohus on põhjendanud miks ta ei pea usaldusväärseks süüdistatava versiooni sellest, et nähes ööklubis purskkaevu juurde asetatud käekotti, võttis selle eesmärgiga see kannatanule tagastada, kasutas kotis olnud mobiiltelefoni helistamiseks kuid 11 tunni pärast ta peeti kinni ning seega polnud tal mingit võimalust kott tagastada. Riigikohus on oma otsuses 3-1-1-74-05 sedastanud, et ütluste usaldusväärsuse kontrollimisel ei saa alati piirduda üksnes kontrollitavate ütluste kõrvutamisega teiste tõenditega. Oluline on muu hulgas ka hinnata ütlustes väljendatud asjaolude "elulist usutavust" ehk seda, milline on ütlustes kajastuvate asjaolude esinemise üldine tõenäosus. Kohtukolleegium leiab, et kui narkomaanist varas hõivab võõra käekoti ning jääb 11 tunni pärast politseile vahele koos varastatud esemetega, pole eluliselt usutav tema versioon koti võtmisest selleks, et seda tagastada ja vältida kellegi poolt selle vargust. Ülaltoodust lähtuvalt kohtukolleegium leiab, et süüdistatava poolt apellatsioonist osaline 3 loobumine oli asjakohane, ringkonnakohus ei tuvastanud materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ega menetlusõiguse olulist rikkumist, mis välistaks ka osalise apellatsioonist loobumise vastuvõtmise ning seetõttu kohtukolleegium peab osalist loobumist kohtule siduvaks ega esita oma põhistust apellatsiooni argumentide osas, millest apellant loobus, sh. mõistetud karistuse osas. 5.2 Süüdistatav on kannatanu K. P. episoodis leidnud, et tsiviilhagi tuleks jätta rahuldamata, kuna kannatanu pole konkreetset hagiavaldust esitanud. Kohtukolleegium peab vajalikuks osutada Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-79-09 sedastatule, et kriminaalmenetluses on võimalik esitada üksnes selline tsiviilhagi, mille aluseks olevad faktilised asjaolud on olulises osas kattuvad süüdistuse aluseks olevate faktiliste asjaoludega. Ehkki üldjuhul peab tsiviilhagi olema kirjalikus vormis, võib teatud erandjuhtudel esitada tsiviilhagi ka n-ö protokollilises vormis, s.t kannatanu kohtueelses menetluses või kohtus tehtud suulise avaldusena, mille menetleja protokollib. Antud juhul on kannatanu kohtueelsel uurimisel avaldanud, et kuriteoga tekitati talle varalist kahju summas 5100.00 krooni. Tsiviilhagi ei pea sisaldama neid hagi aluseks olevaid faktilisi asjaolusid, mis kattuvad süüdistuse alusfaktidega (s.t tõendamiseseme asjaoludega KrMS § 62 mõttes) ega tõendeid asjaolude kohta, mis kuuluvad samaaegselt nii süüdistuse kui ka tsiviilhagi aluse hulka. Süüdistatavale peab olema tagatud teave selle kohta, milliste asjaolude alusel milline tsiviilnõue tema vastu kriminaalmenetluses on esitatud, ja antud mõistlik aeg selle nõude suhtes seisukoha kujundamiseks ning oma vastuväidete ja tõendite esitamiseks. Antud juhul oli kannatanu taotlenud vaid kuriteoga tekitatud otsese varalise kahju heastamist, hagi aluseks olevad faktilised asjaolud kattuvad süüdistuse sisuga ning süüdistatavale oli juba 17.02.2009 aastal esitatud kahtlustuse sisust teada ja arusaadav millise kahju ja mis summas tekitamises teda kahtlustatakse./ t.lk. 30-32/. Kannatanult 5100 krooni äravõtmist süüdistatav ei eita. Maakohtu istungil süüdistatav hagile vastu ei vaielnud. TsMS § 440 lg 1 sedastab, et juhul kui kostja, antud juhul süüdistatav, võtab hagi õigeks, rahuldab kohus hagi. Seega antud juhul olukorras, kus süüdistatav taotles asja lühimenetluses arutamist ja võttis esitatud tsiviilhagid õigeks oli kohus eelnimetatud seaduse kohaselt õigustatud ja kohustatud tsiviilhagi rahuldama. Kohtukolleegium leiab, et K. P. kasuks 5100.00 krooni väljamõistmine süüdistatavalt L.T-lt on seaduslik ja kolleegium peab vaid vajalikuks selgitada, et võlaõigusseaduse § 127 lg 1 kehtestab, et kahju hüvitamise eesmärgiks on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama seaduse lg 4 näeb ette, et isik peab kahju hüvitama juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega põhjuslikus seoses. Kohtukolleegium leiab, et kannatanu vara vähenes süüdistatava poolt ebaseaduslikult sularaha varguse toimepanemise tagajärjel, seega on kannatanul kahju tekkimine põhjuslikus seoses süüdistatava poolt toimepanduga. VÕS § 1043 kehtestab, et teisele isikule, kannatanule, õigusvastaselt kahju tekitanud isik, antud juhul süüdistatav, peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Tuvastamist on leidnud L.T süü kannatanule kuuluva sularaha varguses. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kehtestab, et kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Seega on antud juhul kannatanule kuriteoga tekitatud kahju süüdistatavalt väljamõistmine kooskõlas tsiviilmenetluse regulatsiooniga ja tekitatud kahju hüvitamist puudutavate materiaalõigusnormidega. 4
10. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1, 342 lg 3 p 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu
11. septembri 2010 aasta otsuse kriminaalasjas nr 1-10-6725 muutmata ja esitatud apellatsiooni rahuldamata. IVI KESKÜLA JULIA KATŠKOVSKAJA PAAVO RANDMA 5