lg 2 p 5, 7, 9 järgi; Lühimenetlus Prokurör Marina Kalistratova Süüdistatav V.O ik: XXX, kodakondsuseta, keskharidus, töökoht: puudub, elukoht: xxx, tõkend: elukohast lahkumise keeld, kannab Harju Maakohtu 11.10.2010 otsusega mõistetud karistust. Varasem karistus: 1. Tallinna Linnakohtu 09.10.2000 otsusega KrK § 15 lg 2 ja § 140 lg 1 järgi rahatrahv 2300 krooni; 2. Tallinna Linnakohtu 02.01.2004 otsusega
Harju Maakohtu 07.12.2009 otsusega
Harju Maakohtu 11.10.2010 otsusega
lg 2 p 9 järgi vangistus 2 kuud,
Karistusaja algus 03.10.2010, karistusaja lõpp on 28.12.2010 Varem 28-korral karistatud väärtegude toimepanemise eest, põhiliselt
Kaitsja Advokaat Merike Borunova 1 RESOLUTSIOON 1. V.O süüdi tunnistada
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada V.O-le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 5 (viis) kuud ja 10 (kümme) päeva. 3.
lg 1 alusel lugeda eelmise, so Harju Maakohtu 11.10.2010 otsusega mõistetud kergem karistus, so vangistus 2 kuud ja 27 päeva, kaetuks käesoleva otsusega mõistetud karistusega, so vangistusega 5 kuud ja 10 päeva, mõistes liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis tähtajalise vangistuse 5 (viis) kuud ja 10 (kümme) päeva.
lg 2 p 9 järgi varguse eest, mis ta pani toime 02.07.2010, taas 09.09.2010 kella 10:00 paiku Tallinnas, Juhkentali 33 asuva Säästumarketi lähedal, ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis avalikult, kuid vägivalda kasutamata kannatanule VM nähtavalt tema särgi rinnataskust viimasele kuuluva Swedbank´i pangakaardi nr XXXXXXXXXXXXXXXX väärtuseta, isikutunnistuse väärtuseta ning grupis koos tundmatute isikutega, kasutades tema poolt varastatud VM kuuluvat Swedbanki pangakaarti 09.09.2010 Tallinnas aadressil Juhkentali 33 asuva Säästumarketi juures: • 09.09.2010 kell 11:01:10 aadressil Juhkentali 33, Tallinnas asuvast SEB sularahaautomaadist nr EYP00001 püüdis võtta sularaha summas 5000 krooni, kuid kuritegu jäi tema poolt lõpule viimata, kuna sisestas vale PIN koodi; 2 • • • • 09.09.2010 kell 12:09:45 aadressil Juhkentali 33, Tallinnas asuvast SEB sularahaautomaadist nr EYP00001 püüdis võtta sularaha summas 5000 krooni, kuid kuritegu jäi tema poolt lõpule viimata, kuna kontol ei olnud piisavalt raha; 09.09.2010 kell 12:10:43 aadressil Juhkentali 33, Tallinnas asuvast SEB sularahaautomaadist nr EYP00001 püüdis võtta sularaha summas 4400 krooni, kuid kuritegu jäi tema poolt lõpule viimata, kuna sisestas vale PIN koodi; 09.09.2010 kell 12:11:05 aadressil Juhkentali 33, Tallinnas asuvast SEB sularahaautomaadist nr EYP00001 püüdis võtta sularaha summas 4400 krooni, kuid kuritegu jäi tema poolt lõpule viimata, kuna kontol ei olnud piisavalt raha; 09.09.2010 kell 12:12:20 aadressil Juhkentali 33, Tallinnas asuvast SEB sularahaautomaadist nr EYP00001 võttis sularaha summas 4000 krooni, tekitades sellega varalist kahju VM summas 4000 krooni. Seega V.O , isikuna, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi, pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, avalikult, kuid vägivalda kasutamata, grupi poolt, so
Kohtuistungil süüdistatav seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud. Kannatanu jäi esitatud tsiviilhagi juurde ja seletas, et senini ei ole talle midagi hüvitatud. Pärast vargust jäi tal arvele ainult 244 krooni, kusjuures ta on pensionär ja abikaasa põeb vähki. Vargusega pandi ta raskesse seisu. On varem andnud süüdistatavale aeg-ajalt raha kui süüdistataval on puudu tulnud, seekord kostitas teda, võttis veel kontolt raha juurde süüdistatava ja tema sõprade jaoks ja lõpuks tegi süüdistatav ta paljaks. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: • 20.09.2010 ja 21.10.2010 koostatud kannatanu VMülekuulamise protokolli kohaselt 09.09.2010 kella 13:30 paiku oma kodus XXXpanka helistades sai teada, et kell 12:12 võeti SEB pangaautomaadist EYP00001 tema kontolt temalt varastatud pangakaarti kasutades välja sularaha 4000 krooni. Vahetult enne koju jõudmist istus Jakobi tänava hoovis, kus jõi alkoholi koos kolme võõra meesterahvaga, kelledest üks (vanus umbes 38-39 aastat, keskmise pikkusega, tugevama kehaehitusega, musta värvi ajamata habe, tumedad juuksed, nimetas ennast „Vitjaks"), liigub koguaeg ringi Juhkentali Säästumarketi ja Autobussijaama läheduses. Kannatanu oli joobes, mäletab, et mingil hetkel võttis „Vitja" tema särgi rinnataskust kaks kaarti, Swedbanki pangakaardi ja ID-kaardi ning kui kannatanu ütles talle, et anna kaardid tagasi, vastas ta, et ei ole midagi võtnud. Kuna kannatanul mobiiltelefoni ei olnud, et panka helistada ja kaart sulgeda, siis läks kohe koju, kuid oli juba hilja, kell 12:12 oli kontolt välja võetud sularaha 4000 krooni ja tehtud kaks infopäringut. Vitja oli koos kahe mehega: üks oli pikk, vanus umbes 20 aastat, heledad juuksed, väga vaikne ja teine oli kõige lühem, vanus umbes 36-38 aastat, tumedad juuksed. Juhkentali Säästumarketi ees ütles Vitja, et kannatanu teeks talle õlu välja. Seejärel läksid kolmekesi kauplusesse Säästumarket, asukohaga Juhkentali tänaval ja ostsid joodavat. Kannatanu maksis isiklikult pangakaardiga. Pisut hiljem otsustasid kolmekesi veel juua ja kannatanu isiklikult võttis pangaautomaadist Juhkentali tänaval 100 krooni, andis selle 100 krooni Vitalile, kes läks kauplusesse ja ostis veel joodavat. Jõid ühes Jakobi tänava hoovis. Kui Jakobi tänava hoovi läksid, ilmus välja veel üks meesterahvas, keda nägi esimest korda. Ta oli umbes 35-40-aastane, kõhnapoolne, tema näojooned olid pisut teravad, nägu väike, tal oli terav nina, ta oli Vitjast palju lühem, ta juuksed olid tumedad, lühikesed, ta oli paljapäi, ta oli riietatud tumedasse. Istusid hoovis 3 kivide peale ja jõid. Põhiliselt rääkis kannatanuga Vitja, ülejäänud kaks meest istusid vaikides. Tol hommikul jõi kannatanu umbes 100 grammi viina, õlut umbes 500 ml. Joomist alustas 8.septembri lõuna paiku. Jõi õlut läbi terve
Enamus väärteokorras mõistetud rahatrahve on V.O tasumata. (t/l 53-59; 60) • 14.10.2010 ja 25.10.2010 koostatud kahtlustatava V.O ülekuulamisprotokollide kohaselt tunnistab ta oma süüd kannatanult raha võtmises ja eitab pangakaardi kannatanu taskust võtmist. 2010.a. septembri esimesel poolel, see võis olla 9. septembri ennelõunal, tema sisenes baar-kohvikusse, mis asub bussijaama vastas. Baari sisenemisel kohtas vähetuttavat noormeest nimega Andrei (umbes 40-aastane, lühikest kasvu - umbes 160 cm, keskmise kehaehitusega, juuksed on lühikesed, tumedad). Andrei ütles talle, et saalis istub Slava ja tal on raha. Samuti ütles Andrei, „Peab midagi tegema, et Slava tänavale tuleks. Selle Slavaga tutvus kahtlustatav umbes kuus kuud tagasi samas kohvikus. Ta on umbes 60aastane, pensionär, elab Filtri tänaval. Pärast seda läks Andrei baari, istus oma laua äärde ja sellel hetkel istus tema juurde Slava. V.O jäi aga tänavale ja suitsetas. Sigareti lõpuni suitsetanud, sisenes baari ja läks Slava juurde ja teretas kättpidi. Slava oli tugevalt purjus. Ta tahtis veel alkoholi tellida, kuid baaris keelduti teda teenindamast. Siis ütles Slavale, „Kell on juba 10 hommikul, alkoholi saab poest osta". Kahtlustatav, Andrei ja Slava väljusid baarist. Slava läks pangaautomaadi juurde, mis asus Juhkentali tänava Säästumarketi juures, võttis raha välja ja tuli nende juurde. Käes oli temal 100 EEK. Selle 100 EEK andis Slava V.O-le ja ta üksinda ostis poest pudeli viina, paki sigarette, Coca-Cola. See kõik maksis 103 EEK. 3 krooni lisas oma raha. Kolmekesi läksid ühte hoovi Jakobi tänaval ja istusid kahele suurele kivile ja hakkasid jooma. Nende eesoleva garaaži katusel istus noormees, keda V.O nägi esimest korda. Ta oli vanuses umbes 20 aastat, pikkus umbes 170 cm, keskmise kehaehitusega, seljas oli tume jope kapuutsiga, sellepärast ei olnud juukseid näha. See noormees tuli nende juurde ja vene keeles palus sigaretti. Sellel momendil oli neil viin otsas ja läksid neljakesi uuesti Säästumarketisse. Slava maksis kaupluses kaardiga. Sellel ajal see noormees seisis Slava kõrval. Oma nime tema neile ei öelnud. V.O ja Andrei sellel hetkel, kui Slava maksis, olid juba kassa juurest eemale läinud ja ei võinud näha PIN-koodi. Läksid jälle neljakesi samasse hoovi Jakobi tänaval edasi jooma. V.O nägi, kuidas noormees võttis Slava jope rinnataskust pangakaardi ja näitas ID-kaarti. Slava oli juba selleks ajaks korralikult joobes ja istus kivil. V.O ei mäleta, et Slava oleks sellel hetkel midagi rääkinud või kuidagi reageerinud sellele, et noormees võttis tema taskust kaardid. Pärast seda ütles noormees, et tema teab PIN-koodi. Läksid Juhkentali pangaautomaadi juurde. Slava jäi kivide peale magama. Pangaautomaadi juures andis see noormees V.O kätte Slaviku pangakaardi „Swedbank", ütles PIN-koodi ja läks eemale. V.O koos Andreiga läksid automaadi akna juurde, V.O pani kaardi sisse ja võttis koos Andreiga välja 4000 EEK. Mitu korda PINkoodi valisid, V.O ei mäleta, kuna oli purjus. 4000 EEK jagasid kolme peale ära. V.O ja Andrei sai kumbki 1300 EEK. Kes neist raha jagas, V.O ei 5 mäleta, võimalik, et noormees. Automaat andis 8 kupüüri 500-krooniseid. Esimesel võimalusel soovib V.O kompenseerida Slavale kahju. Tehtut kahetseb. Pärast seda, kui V.O koos Andreiga (kes talle esitatud videosalvestise fotol seisis pangaautomaadi juures tema kõrval) võttis välja 4000 EEK Slava arvelt, andis Slaviku pangakaardi noormehele tagasi, kes ütles, et viib pangakaardi Slavale tagasi. Slaval jäi pärast raha väljavõtmist arvele 300 EEK. Rohkem V.O ei ole kohtunud ei Slavaga ega ka noormehega. Ka Andreid ei ole ta rohkem näinud. Raha kulutas isiklikuks tarbeks. V.O esitatud videosalvestise kaadril olevat poissi heledas värvilises jopes, kellel oli peas must soni, millele oli omakorda peale tõmmatud värviline kapuuts, ei tea, ei ole temaga varem kunagi kohtunud. See poiss ei teinud talle teatavaks PIN-koodi ega olnud ta ka 09.09.2010 nendega koos. (t/l 61-68; 69-74) • MTA andmetest nähtub, et kahtlustataval keskmine päevasissetulek 2009 puudus. (t/l 81) • Süüdistusakt kriminaalasjas nr 10230112010, millest nähtuvalt V.O-le esitati süüdistus selles, et tema 02.07.2010 kell 13:53 varastas Rimi Eesti Food AS-ile kuuluvast kauplusest ühe pudeli viina maksumusega 114.90 krooni.(t/l 90-91) • Väljatrükk Harju Maakohtu 11.10.2010 otsusest, millega V.O-le mõisteti karistuseks
lg 2 p 9 järgi vangistus 2 kuud,
(t/l 92) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel süüdistatava V.O süüd tunnistavaid ütlusi, kannatanu VM ütlusi, hagiavaldust, tunnistaja OZ ütlusi, asitõendi vaatlusprotokolli, äratundmiseks esitamise protokolli, SEB-panga vastus koos fotodega, V.O karistusregistri väljavõtet, MTA andmeid, süüdistusakti kriminaalasjas nr 10230112010, 11.10.2010 Harju Maakohtu otsust, asub kohus seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava V.O käitumine kvalifitseeritud
Kriminaalasja materjalides leiduvatest karistusotsustest nähtuvalt oli V.O temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise ajal isikuks, kes on viimase aasta jooksul toime pannud enam kui kaks vargust ning süüdistataval puudub alaline ja legaalne sissetulek. Sellest teeb kohus järelduse, et varavastaste süütegude toimepanemine on kujunenud süüdistatava elulaaduiks ja põhiliseks sissetulekuallikaks ning kohus leiab, et süüdistatava poolt varguste toimepanemist saab hinnata süstemaatiliselt
Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt 09.09.2010 kella 10:00 paiku Tallinnas, Juhkentali 33 asuva Säästumarketi lähedal võttis V.O kannatanu ütluste kohaselt kannatanu taskust nii kannatanule kuulunud id-kaardi kui ka pangakaardi ning kannatanu nõudis asjade tagastamist, kuid süüdistatav koos kaaslastega lahkus kannatanu juurest. Kohus hindab sellist käitumist varguse toimepanemisena avalikult
Sellele järgnevalt läks süüdistatav 09.09.2010 kell 12:12 Tallinnas aadressil Juhkentali 33 asuva Säästumarketi juures asuva pangaautomaadi juurde ning temaga kaasas olnud ja kohtueelse menetluse käigus tuvastamata jäänud isiku etteütlemise järgi sisestas pärast kannatanult varastatud pangakaardi sisestamist pangaautomaati kaardi kasutamiseks vajaliku pin-koodi, mille teine isik oli eelnevalt teada saanud. Seega tegutses süüdistatav edasise, so sularaha varguse toimepanemisel ühiselt ja kooskõlastatult teise isikuga varguse lõpuleviimisel ning kohus leiab, et mõlemal kuriteo toimepanijal oli teo lõpuleviimisel oluline teopanus, mistõttu võib taolist süüdistatava käitumist hinnata varguse toimepanemisena grupis
Sellistest andmetest teeb kohus järelduse, et süüdistatava käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmisena, selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud avalikult, isikute grupis ja süstemaatiliselt, so
Kohtueelsel menetlusel on VMesitanud tsiviilhagi 4000 krooni nõudes, milline sisaldab endas varastatud pangakaardiga pangakontolt varastatud sularaha summat. Kohus asub seisukohale, 6 et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et VM´ilt varastati pangakaart, millelt võeti V.O ja teiste tuvastamata isikute poolt välja 4000 krooni, mida kinnitavad ka kannatanu SEB pangakonto väljavõtte ning sularahaautomaadi turvakaamera fotod. Kohus leiab, et varaline kahju kannatanule on tekitatud õigusvastaselt ning süüdistatava tahtliku ja süülise käitumisega. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt kannatanu kasuks väljamõistmisele. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine täies ulatuses otseselt seotud süüdistatava V.O ja teiste tuvastamata isikute poolt kavatsetult toime pandud vargusega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekkinud varaline kahju 4000 krooni. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista V.O-lt VM´i kasuks. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist. Süüdistatav on küll avaldanud kahetsust toimepandus, kui arvestades süüdistatava käitumist enne temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemist, siis võib järeldada, et süüdistatava poolt süstemaatiline varavastaste süütegude toimepanemine välistab objektiivselt kahetsuse olemasolu ning süüdistatav varastas kannatanu kontolt raha teadlikult ja eesmärgipäraselt.
lg 2 p 5, 7, 9 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ettenähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Kriminaaltoimiku andmetel puudub süüdistataval alaline sissetulek, millele viitab ka süstemaatiline varguste toimepanemine. Peale selle on süüdistatavat karistatud aastate jooksul eriliigiliste väärtegude toimepanemise eest kümneid ja kümneid kordi rahatrahvidega, millised on jäetud tasumata. Seega tuleb karistuse liigi valikul lähtuda asjaolust, et süüdistataval puuduvad sissetulekud, mis võimaldaks rahalist karistust tasuda, mistõttu on rahalise karistuse kohaldamine süüdistatava suhtes välistatud. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Süüdistatavat varem kohtu poolt karistatud kriminaalkorras 4 korda, millest kaks on jäetud süüdistatava suhtes tingimisi kohaldamata, viimane karistus on süüdistatavale mõistetud kuriteo toimepanemise eest, milline tegu on toime pandud katseajal, mis tingis ka liitkaristuse kohaldamise. Süüdistatavale määratud väärteokaristuste rohkus, karistusandmetest ilmnev alkoholisõltuvus ja süüdistatava käitumine süüteo toimepanemise ajal viitavad kohtu arvates ilmselgelt sellele, et süüdistatav ei ole õiguskuulekas ega ole järeldusi teinud varasematest karistustest. Seetõttu ei sobi süüdistatav ka kriminaalhooldusele, kuivõrd on küllaldane eeldus arvata, et ta käituks kriminaalhooldust takistavalt. Karistuse määra valikul lähtub kohus süü ning kannatanule tekitatud kahju suurusest. Kriminaaltoimikust nähtuvalt püüdis süüdistatav korduvalt kannatanu kontolt raha võtta, alustades 5000st kroonist, vähendades järjest summat, kuivõrd kontol ei olnud piisavalt raha ning lõpuks sai ta kätte 4000 krooni. Samas nähtub, et kannatanu kontol oli suhteliselt vähe raha ning süüdistatav võttis kannatanult ära sisuliselt kogu elamise raha selleks, et saaks ise alkoholi edasi tarvitada ning jagas saadud raha veel teistega. Kohtu arvates näitab see käitumine erilist küünilisust kõrges eas kannatanu vastu ning temalt avalikult pangakaardi äravõtmine ning raha kontolt välja võtmine näitavad ka süüdistatava üleolevat suhtumist teistesse ühiskonnaliikmetesse. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava süüd ei saa hinnata väikesena ning kohus ei pea võimalikuks mõista süüdistatavale karistust ettenähtud sanktsiooni alammääras, vaid peab vajalikuks karistuse mõista oluliselt rangemana. Kuivõrd 7 aga süüdistatavat süüdistatakse vaid ühe kuriteo toimepanemises, siis leiab kohus, et süüdistatavale võib karistuse mõista oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt pani süüdistatav temale inkrimineeritud kuriteo toime temale üleeelmise otsusega määratud katseajal ning eelmise otsusega mõistetud karistus pöörati täitmisele ja mõisteti liitkaristus kohtuotsuste kogumis. Seetõttu ei ole võimalik täita ka süüdistatava soovi vabastada teda karistuse kandmiselt tingimisi, kuivõrd inkrimineeritud tegu on toime pandud katseajal. Samuti palus süüdistatav, et temale mõistetav karistus asendataks üldkasuliku tööga. Kohus asub seisukohale, et
lg 5 sõnastuse kohaselt saab liitkaristust asendada üldkasuliku tööga vaid
Kuivõrd aga inkrimineeritud tegu on toime pandud enne eelmist otsust, millega pöörati üleeelmise otsusega mõistetud karistus juba täitmisele, moodustades liitkaristuse ja jättes selle üldkasuliku tööga asendamata, ei saa kohus enam teist korda sama karistust liita ega
lg 2 sätteid kohaldada ega asendada eelmise otsusega mõistetud liitkaristust üldkasuliku tööga. Seetõttu ei saa kohus enam kohaldada
lg 2 sätteid ning kohaldada tuleb
Kuivõrd kohus peab vajalikuks mõista süüdistatavale karistuse oluliselt rangemana kui süüdistatavale mõisteti eelmise kohtuotsusega, leiab kohus, et eelmise otsusega mõistetud kergema karistuse võib lugeda kaetuks käesoleva otsusega mõistetava karistusega. Märt Toming kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.