Obsah (9)

§ 344§ 345§ 209§ 199§ 64§ 68§ 66§ 74§ 65

1-10-1115 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20. detsember 2010 Tallinn Kriminaalasja number 1-10-1115 (09230115732) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi se

§ 344

lg 1 ja

§ 345lg 1 järgi.

Lühimenetlus Prokurör Natalja Kutepova Süüdistatav M.N Kaitsja Ik: XXX, EV kodanik, põhiharidus, emakeel: vene keel, töökoht: puudub, elukoht: xxx Tõkend: Harju Maakohtu 15.03.2010 määrusega valitud tõkendiks vahistamine, kinni peetud 14.12.2010. Varasem karistatus: Harju Maakohtu 25.06.2007 otsusega

§ 209

lg 2 p 3 ja

§ 199lg 2 p 8 järgi vangistus 1 aasta tingimisi 2 aastase katseajaga.

Advokaat Eva Tibar RESOLUTSIOON 1. M.N süüdi tunnistada

§ 344

lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ning mõista temale karistuseks rahaline karistus 60 (kuuskümmend) miinimumpäevamäära, päevamäära arvestusega 50 krooni päevamäär, so 3000 (kolm) tuhat krooni. 2. M.N süüdi tunnistada

§ 345

lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ning mõista temale karistuseks rahaline karistus 90 (üheksakümmend) miinimumpäevamäära, päevamäära arvestusega 50 krooni päevamäär, so 4500 (neli tuhat viissada) krooni. 3.

§ 64

lg 1 alusel, liites mõistetud karistused täies ulatuses, mõista liitkaristuseks kuritegude kogumis rahaline karistus 150 (ükssada viiskümmend) miinimumpäevamäära, päevamäära arvestusega 50 krooni päevamäär, so 7500 (seitse tuhat viissada) krooni. 4. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada M.N-ile mõistetud karistust ühe 1 kolmandiku võrra, mõista tasumisele kuuluvaks karistuseks rahaline karistus 100 miinimumpäevamäära, päevamäära arvestusega 50 krooni päevamäär, so 5000 (viis tuhat) krooni. 5.

§ 68

lg 1 alusel arvestada eelvangistus karistusaja hulka, so Harju Maakohtu 15.03.2010 määruse alusel süüdistatava kinnipidamise aeg 14.12.2010 kuni 20.12.2010, so 7 (seitse) päeva, arvestusega, et ühele vangistuse päevale vastab kolm rahalise karistuse päevamäära, lugedes lõplikuks tasumisele kuuluvaks rahaliseks karistuseks 79 (seitsekümmend üheksa) miinimumpäevamäära, päevamäära arvestusega 50 krooni päevamäär, so 3950 (kolm tuhat üheksasada viiskümmend) krooni (252.45 €), mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank viitenumbriga 4100064939, märkides selgitusena „M.N , 1-10-1115, rahaline karistus“. 6.

§ 66

lg 1 ja 3 alusel määrata mõistetud rahalise karistuse tasumine ositi 5 (viis) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest võrdsetes igakuistes osades 790 (seitsesada üheksakümmend) krooni (50,49 €) kaupa kuus. 7.

§ 74

lg 6 alusel jätta eelmise, so Harju Maakohtu 25.06.2007 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus, so vangistus 1 (üks) aasta täies ulatuses täitmisele pööramata, määrates, et käesoleva otsusega mõistetud rahaline karistus viiakse täide iseseisvalt.

1. M.N-i suhtes Harju Maakohtu 15.03.2010 määrusega valitud tõkend vahistamine tühistada ja M.N vabastada vahi alt kohtusaalis.
2. M.N-ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 1620 (üks tuhat kuussada kakskümmend) krooni (103,53 €), mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „M.N , 1-10-1115, kaitsjatasu“.
3. M.N-ilt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2, 180 lg 1 alusel sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni (417,02 €), mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „M.N , 1-10-1115, sundraha“.
4. Kriminaalmenetluse kulude ja rahalise karistuse tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: M.N-i süüdistatakse selles, et tema, juhtides 21.01.2009 kella 16.40 paiku ALkuuluvat sõiduautot BMW 318 registreerimismärgiga XXX, omamata juhtimisõigust ning põhjustades avarii Tallinnas, Paldiski mnt ja Õismäe tee ristmikul, võltsis eesmärgiga vältida vastutust liiklusõnnetuse eest dokumendi, nimelt täitis M.N liiklusõnnetuse teate AL nimel, kirjutades AL perekonnanime, eesnime, aadressi, AL mittekuuluva telefoninumbri, AL juhiloa numbri, samuti kindlustuspoliisi numbri ning kirjutas dokumendile alla AL nimelt. 2 Seega M.N pani toime

§ 344

järgi kvalifitseeritava kuriteo ehk dokumendi, mille alusel on võimalik vabaneda kohustusest, võltsimise. Samuti süüdistatakse M.N-i selles, et tema andis eesmärgiga vältida vastutust liiklusõnnetuse eest 21.01.2009.a. kella 16.40 Tallinnas, Paldiski mnt ja Õismäe tee ristmikul AL nimel täidetud liiklusõnnetuse teate avarii teisele osalisele KM`ile. Seega M.N pani toime

§ 345

järgi kvalifitseeritava kuriteo ehk võltsitud dokumendi kasutamise eesmärgiga vabaneda kohustustest. Kohtuistungil süüdistatav M.N tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi ning nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: • AL esitatud avaldusest nähtuvalt sai ta 08.09.2009 elektronposti aadressile kirja kindlustuspoliisi kohta. Liikluskindlustuse poliis oli eelmisest 1548 krooni suurem. AL järelpärimisele vastati, et tema riskikoefitsient on tõusnud seoses 23.03.2009 toimepandud avariiga 2,7 ühikuni. AL väidab, et pole nimetatud kuupäeval avariis osalenud ega sündmuskohalt lahkunud. 21.01.2009 andis ta oma auto koos dokumentidega kapoti värvimiseks M.N-ile, kes selle viis aadressile Kadaka tee 86 ning andis üle VI. Auto sai tagasi 26.01.

1. V kinnitab, et autot kasutanud ei ole, kuid võis anda auto kasutamiseks DE. Kindlustusfirma dokumentidest avarii kohta märkas AL, et tema perekonnanimi, korteri number ja telefoni number oli valesti kirjutatud. (t/l 3-4) • 22.09.2009 koostatud tunnistaja AL ülekuulamisprotokolli kohaselt on ta auto BMW 318 nr XXX omanik. 08.09.2009 saatis kindlustusfirma IKAS talle ettepaneku kindlustuspoliisi kohta. Sellest ettepanekust tulenes, et talle suurendati koefitsienti kuni 2,7-ni. 30.detsembril 2008 tegi avarii ja tema riskikoefitsient tõsteti kuni 1,8-ni. Pärast seda ta avariis osalenud ei ole. Vastusest kirjale nähtus, et 21.01.2009 oli ta teinud veel ühe avarii. Peale IKAS-is liiklusõnnetuse dokumentide vaatamist on AL arvamusel, et keegi on tema nimel koostanud teate ja kirjutanud alla. Dokumentides oli tema perenimi kirjutatud ebaõigesti „L ". Samuti oli vale korterinumber ning telefoninumber XXX ei kuulu talle.
2. detsembril
3. aastal palus ta viia M.N auto kapoti värvimiseks aadressile Kadaka tee
4. Seejuures ta unustas autosse dokumentide kaaned, milles olid juhiluba, auto tehniline pass, kindlustuspoliis. M.N andis isiklikult võtmed V Iile.
5. jaanuaril 2009 sai ta ülevärvitud kapotiga auto kätte. Märkas, et vasak esimene suunatuli oli kleeplindiga külge kinnitatud, ei olnud töökorras. Ta erines värvi poolest, oli valget värvi, mitte tume nagu ülejäänud. Kirill ütles, et kui V võttis auto detaile maha, lõhkus ta kogemata selle suunatule kinnituse ja vahetas tule teise vastu välja. Teates liiklusõnnetuse kohta
6. jaanuarist 2009 on auto vigastuste skeem. Seal ta nägi, et joonisel on märgitud vigastuse punktina auto vasak esiosa ja sõnadega on kirjutatud vigastused - kaitseraud ja tuli. Hiljem märkas, et kaitseraual on vasakul pool kriimustus, isegi nagu väike mõra. Pärast seda kui ta sai kindlustusfirmalt informatsiooni, kohtas ta M.N-i, kes ütles, et liiklusõnnetuse teatist ei ole tema kirjutanud. Samuti vastas V, et pole seda liiklusõnnetuse teadet kirjutanud. V ütles, et juhuslikult lõhkus tule kinnitused. ALei ole nõus, et kindlustuskoefitsienti tõstmisega 2,7-ni, sest ta ei ole osaline avariis, mis tehti 21.01.
7. (t/l 9-13) • Liiklusõnnetuse teatest nähtuvalt 30.12.2008 kell 17:12 toimus Sõpruse pst. Tallinnas liiklusõnnetus sõidukite BMW 318IS (reg.nr XXX) ja BMW 320D (reg.nr XXX) vahel. (t/l 18) 3 • • • • • • • 24.09.2009 koostatud tunnistaja Vislav I`i ülekuulamisprotokolli kohaselt oli ta praktikal autoteeninduses Kadaka tee
9. aastal jaanuaris, kui tema juurde sõitis M.N koos AL palusid nad tal kapoti üle värvida. Mõne aja pärast sõitis sinna Kirill ja ütles, et ta võtab auto paariks tunniks. Ta ei olnud üksi, vaid mingi noormehega, ta ei olnud vastu, sest niikuinii ta ei saanud kohe selle autoga tegeleda. Mõne tunni pärast ta tuli tagasi ja palus tal veel värvida vasakut tiiba. Seal oli näha vigastusi, ta selgitas, et oli riivanud prügikonteinerit. Veel oli vigastatud vasak suunatuli, mille ta pani ka. Mõne päeva pärast ta värvis auto, selle viis ära M.N , jälle koos mingi noormehega. Septembris 2009 tuli tema juurde ALja rääkis avariist, mis oli toimunud tema auto osalusel. Ta ei öelnud talle, et Kirill võttis auto ja tõi vigastatuna tagasi. Ta teadis, et nad on sõbrad ja mõtles, et las nad ise selgitavad, ei tahtnud sellesse sekkuda. (t/l 19-21) 28.09.2009 koostatud kahtlustatava M.N-i ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi kuriteos, milles teda kahtlustatakse ja lisab, et tal on väga kahju, et nii toimis ja kahetseb sügavalt. ALtunneb väga ammusest ajast, elavad ühes majas. 2009 aasta alguses pöördus Andrei tema poole meistri leidmiseks, kes võiks autot avariijärgselt värvida. Tal on tuttav V I. Ta teadis, et ta õpib automaalriks. Kuna Andrei ei saanud autot kohale viia, viis ta ise selle Kadaka teele, kus V töötas. See oli
10. jaanuaril
11. V ütles, et täna ta ei jõua autoga tegeleda. Siis selsamal päeval tuli ta uuesti Vi juurde ja ütles, et ta võtab natukeseks ajaks auto. Juhiluba tal tol momendil veel ei olnud. V ei küsinud temalt midagi. Kui ta linnas sõitis, tegi Paldiski mnt ja Õismäe tee ristmikul avarii, põrkas kokku autoga Volkswagen Passat. Kuna ta oli avariis süüdi, tegi sellele naisele ettepaneku täita teade liiklusõnnetusest ja politseid mitte välja kutsuda, sest ta sai aru, et tal tuleb probleeme selle tõttu, et ta sõitis ilma juhiloata. Naine nõustus. Ta täitis ALnimel teate. Tegi seda seetõttu, et auto kuulus temale. Andmed juhiloa kohta ja kindlustuspoliisi numbri võttis dokumentidest, sest Andrei oli jätnud autosse kaaned dokumentidega, seal oli nii juhiluba kui ka kindlustuspoliis. Telefoni numbri mõtles lihtsalt välja. Ta üldse ei mõelnud sel momendil, et Andreil võivad tekkida probleemid kindlustusfirmaga. Tahtis varjata oma sõitu nii politsei kui ka Andrei eest. Pärast avariid oli Andrei autol vigastatud tiib ja tuli. Kui ta naases Kadaka teele, ütles Vile, et koksas autot. V üksikasjade kohta huvi ei tundnud, aga ise ta ei rääkinud. Ta palus Vil tiib värvida ja tuli parandada. Töö maksumus loomulikult suurenes ja ta ise maksis lisatööde eest Vile. Pärast värvimist tagastas auto Andreile. Kui ta temalt küsis, mis tulega oli juhtunud, selgitas talle, et kui autot töödeldi, lõhuti juhuslikult kinnitus. Ütles seda sellepärast, et ei tahtnud Andreiga suhteid rikkuda. Nad suhtlevad palju aastaid ja tal oli häbi tunnistada, et ta ilma loata sõitis tema autoga. Nüüd saab ta aru, et talitas rumalalt ja sügavalt kahetseb juhtunut. (t/l 23-26) Liikluskindlustusfondi andmetest liiklusõnnetuse kohta nähtub, et 21.01.2009 kell 16:40 toimus avarii Paldiski mnt Tallinnas ALkuuluva sõiduki BMW 318IS (reg. nr XXX, avarii põhjustaja) ja Sampo Pank AS-ile kuuluva sõiduki Volkswagen Passat (reg.nr 6XXX, kannatanu) vahel. Kannatanule on kahju hüvitatud summas 11000 krooni. (t/l 31) 21.09.2009 koostatud liiklusõnnetuse teatest nähtuvalt avarii toimus Paldiski mnt – Õismäe tee ristmikul kell 16:40 AL(sõiduk BMW 318IS, reg. nr XXX) ja KM(sõiduk Volkswagen Passat reg.nr XXX, omanik SP AS) juhitud sõidukite vahel. (t/l 32) 09.10.2009 koostatud asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt oli vaadeldavaks objektiks 21.01.2009 koostatud teade liiklusõnnetusest Paldiski mnt ja Õismäe tee ristmikul Tallinnas. Teade liiklusõnnetusest oli kirjutatud ühel blanketil sinise pastapliiatsiga, eesti keeles. Teate vasakul pool oli AL ja tema sõiduki andmed. Teate paremal pool oli KM ja tema sõiduki andmed. Lehe keskel oli koostatud liiklusõnnetuse skeem. Lehe vasakus nurgas oli AL allkiri. (t/l 33) 02.02.2009 I AS-i teatisest nähtub, et AL kutsutakse AS IKkahjukäsitluse osakonda seoses 21.01.2009 registreeritud kahjujuhtumiga , kus liiklusõnnetuse osapoolteks olid AL(sõiduk BMW 318, reg. nr XXX) ja KM (sõiduk Volkswagen Passat reg.nr XXX). (t/l 34) Teatisest kahtlustatava päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustatava keskmiseks päevasissetulekuks 2008 oli 0 krooni. (t/l 60) 4 Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel kahtlustatava M.N-i süüd tunnistavaid ütlusi, kannatanu AL ütlusi, tunnistaja V I`i ütlusi, asitõendi vaatlusprotokolli, liiklusõnnetuse teatist, teatist Inges ASilt, teatist kahtlustatava päevasissetuleku ja elatustaseme kohta, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava M.N-i käitumine kvalifitseeritud

§ 344lg 1 järgi.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt M.N 21.01.2009.a juhtis Harjumaal Tallinnas, Õismäe tee – Paldiski mnt ristmikul sõiduautot BMW 318 nr. XXX ning peale liiklusõnnetus põhjustamist täitis liiklusõnnetuse teate AL nimel, kirjutades A Lperenime, eesnime, aadressi, AL mittekuuluva telefoninumbri, AL juhiloa numbri, samuti kindlustuspoliisi numbri ning kirjutas dokumendile alla AL nimel. Taolistel asjaoludel M.N täitis dokumendi teadvalt valede andmetega, mida kohus hindab dokumendi võltsimisena ning sellise käitumise eesmärgiks oli vältida vastutust liiklusõnnetuse eest, kandes vastutuse üle sõiduki omanikule, kes ei olnud liiklusõnnetuse toimumisest teadlik. Seega on kohtueelsel menetlusel M.N-i käitumisele antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud

§ 344lg 1 järgi.

Peale selle on kohtueelsel menetlusel süüdistatava M.N-i käitumine kvalifitseeritud

§ 345lg 1 järgi.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt M.N andis eelpool nimetatud võltsitud liiklusõnnetuse teatise teisele avarii osalisele KM`ile. Taolistel asjaoludel pani M.N oma tahtliku tegevusega toime võltsitud dokumendi kasutamise, eesmärgiga vabaneda vastutusest, näidates A.L esinedes teisele liiklusõnnetuses osalejale oma soovi dokumendid seaduses ettenähtud korras vormistada, viies tegelikkuses teise liiklusõnnetuses osaleja teadlikult eksitusse oma isikus. Liiklusõnnetuse kohta koostatud dokumentide alusel hüvitati teise osapoole sõiduki kulutused ning suurendati AL kui kindlustusvõtja koefitsenti seoses avarii põhjustamisega. Seega on kohtueelsel menetlusel M.N-i käitumisele antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud

§ 345lg 1 järgi.

Kohus leiab, et taoliselt liiklusõnnetuse teatist võltsides ja võltsitud teatist teisele osapoolele esitades käivitas süüdistatav liikluskahju kahjukäsitluse süsteemi, milles osalesid nii Liikluskindlustuse Fond, erinevad kindlustusandjad ja teise liiklusõnnetuses osalenud sõiduki omanik pank, kus seejuures liiklusõnnetuses mitteosalenud sõidukiomanikule tekitati peale sõiduki lõhkumisest tulenenud varalise kahju ka varaline kahju seoses liikluskindlustuse koefitsendi alusetu suurenemisega ning kohtu arvates tekitati AL ka moraalne kahju, kuivõrd erinevates liikluskindlustusega seotud asutuste andmebaasides märgiti kannatanu kui järjekordse liiklusõnnetuse põhjustaja ja tema usaldusväärsus liikluses vähenes. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist. Kohtuistungil avaldas süüdistatav küll viimases sõnas kahetsust, avaldades ka lootust, et tulevikus ta enam nii ei tee. Taolist kahetsusavaldust ei saa kohus võtta siirana ning kohus ei pea võimalikuks seda karistust kergendava asjaoluna arvestada. Süüdistatava sõnade kohaselt viibis ta väljaspool Eesti Vabariiki tööl ning tuli Eesti Vabariiki tagasi kaks-kolm nädalat tagasi, olles juba veebruarist 2010 saadik teadlik tema kriminaalasja saatmisest kohtusse, kuid asja vastu huvi ei tundnud ning teada saades tema tagaotsimisest helistas kohtusse ja teatas, et ta ei saa kohtusse tulle. Eestisse tagasi tulles aga kohtuga ühendust ei võtnud ning kriminaalasja kohtulik arutamine sai võimalikuks alles pärast tema vahistamist. Kohus leiab, et selline suhtumine tema suhtes alustatud kriminaalmenetlusse näitab samuti kahetsuse puudumist ja võimaluse otsimist vastustusest pääseda. Süüdistatav on varem karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest Harju Maakohtu 25.06.2007 otsusega ning 5 mõistetud vangistus 1 aasta jäeti tingimisi 2 aastase katseajaga kohaldamata. Uued kuriteod pani süüdistatav toime 21.01.2009, so kohtu poolt määratud katseajal, mis samuti ilmselt on põhjuseks miks süüdistatav ei soovinud asja menetlemisest osa võtta.

§ 344

lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest on ette nähtud karistusena rahaline karistus või vangistus kuni 1 aasta ning

§ 345

lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest on ette nähtud karistusena rahaline karistus või vangistus kuni 3 aastat. Karistusliigi valikul lähtub kohus asjaolust, et süüdistataval oli oma sõnade kohaselt alaline sissetulek väljaspool Eesti Vabariiki, kuigi kriminaaltoimikus selle kohta andmed puuduvad. Süüdistatava enda sõnade kohaselt on tal ka mõningaid rahalisi kohustusi, milliste tasumine on tema sõnade kohaselt võimalik ositi tasudes ning süüdistatav pidas võimalikuks ka rahalise karistuse tasumist ositi. Taolistest andmetest teeb kohus järelduse, et süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada alternatiivset karistust, so rahalist karistust ning isiku vabadust piirava karistuse kohaldamine ei ole kohtu arvates otstarbekas, kuivõrd inkrimineeritud süüteo toimepanemisest on käesolevaks ajaks möödunud juba peaaegu kaks aastat ning seetõttu ei ole menetlushuvi asja vastu enam nii aktuaalne. Samas tingiks isiku vabadust piirava karistuse kohaldamine automaatselt

§ 65

lg 2 ja § 74 lg 5 sätete kohaldamise ja süüdistatav peaks minema kandma juba suhteliselt pikaajalist liitkaristust, mille kohaldamiseks puuduks aga vajadus. Kohus leiab, et kuivõrd süüdistatavat süüdistatakse

§ 344

lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise puhul vaid ühes kuriteoepisoodis, siis ei ole süüdistatava süü kuigi suur ning kohus peab võimalikuks mõista süüdistatavale karistuse ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena. Ka

§ 345

lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise osas süüdistatakse süüdistatavat vaid ühe kuriteoepisoodi toimepanemises, mistõttu ei ole kohtu arvates süüdistatava süü kuigi suur ning karistuse võib süüdistatavale mõista ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena.

§ 64

lg 1 sätete kohaldamisel peab kohus oluliseks seda, et

§ 344

lg 1 ettenähtud kuritegu toime pannes oli süüdistataval võimalus jätta

§ 345

lg 1 ettenähtud kuritegu toime panemata ja esitada siiski teisele liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhile oma õiged isikuandmed. Sellele võimalusele vaatamata otsustas süüdistatav siiski

§ 344

lg 1 ettenähtud kuriteo lõpule viia ja sellele järgnevalt toime panna ka

§ 345lg 1 ettenähtud kuriteo.

Sellistest andmetest lähtudes leiab kohus, et tegemist oli küll nende kahe kuriteo toimepanemisel ühise eesmärgi saavutamisega, so sooviga vabaneda võimalikust vastutusest, kuid kahe erineva kuriteo toimepanemisel erineva tahtlusega ja erineva etapiga eesmärgi lõpliku saavutamise nimel. Seetõttu leiab kohus, et erinevate süütegude toimepanemise eest mõistetavad karistused tuleb täies ulatuses liita. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt pani M.N temale inkrimineeritavad kuriteod toime eelmise kohtuotsusega määratud katseajal, mistõttu tuleb käesoleva otsusega mõistetav teiseliigiline karistus jätta täideviimisele iseseisvalt ja Harju Maakohtu 25.06.2007 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus tuleb seetõttu jätta

§ 74lg 6 alusel täitmisele pööramata.

Märt Toming kohtunik 6