4-11-1215/6

Väärteoasi 4-11-1215 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juunil 2011.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Kohtukoosseis Kohtunik Piret Liivo Kohtuistungi sekretär Terje Liebert Tõlk Imbi Kangur-Popova Vaidlustatud lahend Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 11.03.2010.a. väärteoasjas nr: 11002107 E.U karistamiseks Ühistranspordiseaduse § 542 lg.1 alusel Kaebuse esitanud isik E.U, isikukood xxx, elukoht xxx. Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja E.U ja tema esindaja Vladimir Kolga. otsus Kohtuväline menetleja – Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti esindaja Indrek Kukk LÕPPOSA Jätta Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 11.03.2010.a. otsus väärteoasjas nr: 11002107 E.U karistamiseks Ühistranspordiseaduse § 542 lg.1 alusel muutmata ja kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata kassatsiooni korras Riigikohtule, teatades sellest seitsme päeva jooksul Harju Maakohtule arvates otsuse lõpposa kuulutamisest ning esitades advokaadi vahendusel kassatsioonkaebuse Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu kolmekümne päeva jooksul arvates otsuse tutvumiseks kättesaadavusest. Kassatsioonkaebuse teate esitamise korral on kohtuotsus tervikuna menetlusosalistele kättesaadav 27.06.2011.a. Asjaolud, menetluse käik 11.03.2011.a. Tallinna Linnavalitsuse (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti) otsusega karistati 2 E.U ühistranspordiseaduse (ÜTS) § 54 lg 1 järgi rahatrahviga 50 trahviühikut (200 eurot) selle eest, et tema 29.01.2011.a. kell 01.20 Tallinnas, Mere pst 4 rikkus taksoveo nõudeid sellega, et kasutas tema juhitud sõidukit, mille kohta ei ole välja antud sõidukikaarti taksoveoks, taksotunnust matkivat tunnust. Rikkumine seisnes selles, et taksotunnust matkiv tunnus, s.o. valge sisevalgustusega plafoon kirjaga V.I.P AB, mis sarnaneb taksotunnuse – sisevalgustusega plafooniga, sellega luuakse sõitjale ebaõige ettekujutus, et tegemist on taksoga ning nimetatud sõidukile ei olnud väljastatud sõidukikaarti taksoveoks. 23.03.2011.a. esitas E.U Harju Maakohtusse 11.03.2011.a. Tallinna Linnavalitsuse (Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet) otsusele kaebuse, milles palub otsuse täies ulatuses tühistada ja väärteomenetluse lõpetada V™S § 29 lg 1 p 1 alusel. Kaebuse kohaselt ei ole E.U kunagi osutanud taksoveoteenust. Kaebaja mootorsõiduki katusel oli isetehtud sisevalgustusega seade kirjaga V.I.P.AB, kuid mitte TAKSO. Väide, mida kasutas kohtuväline menetleja väärteo lühikirjelduses, et sõitjale luuakse ebaõige ettekujutus, et tegemist on taksoga, ei vasta tõele, kuna see ei ole tõestatud. MKM määruse nr; 141, 26.05.2004.a. § 15 lg.7 kohaselt: „Sõidukit, mille kohta ei ole välja antud sõidukikaarti taksoveoks, on keelatud kasutada taksotunnuseid või seda matkivat tunnust. Kaebaja leiab, et ei ole kasutanud taksotunnuseid või seda matkivat tunnust. Kaebaja juhib ka kohtu tähelepanu asjaolule, et käesoleval juhul kasutas kaebuse esitaja oma poolt valmistatud seadet ning Põhiseaduse § 19 kohaselt on igaühel õigus vabale eneseteostusele. Ükski seadus ei keela eristada oma mootorsõidukit nii nagu seda tegi kaebaja, paigaldades mootorsõiduki katusele isetehtud sisevalgustusseadme, milline ei tähenda aga taksot matkivat tunnust. Kohtuistungil jäi kaebaja oma kaebuse juurde ning selgitas ka täiendavalt, et kasutas nimetatud plafooni mitte taksoteenuse osutamiseks, vaid pelgalt edevusest, et olla sõprade jaoks äratuntav. Kohtuvälise menetleja esindaja ei nõustunud kaebusega. Ta selgitas, et Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti inspektorid kontrollisid 29.01.2011 kell 01.20 Tallinnas aadressil Mere pst 4 juures seisvat mootorsõidukit MERCEDES-BENZ registreerimismärgiga 682 MKO. Kontrollimise tulemusena tuvastati, et E.U kasutas 29.01.2011 mootorsõidukil MERCEDES-BENZ registreerimismärgiga xxx taksotunnust matkivat tunnust, s o sisevalgustusega valget plafooni kirjega „V.I.P. AB“, millega luuakase sõitjale ebaõige ettekujutus, et tegemist on taksoga, ning nimetatud sõidukile ei olnud väljastatud sõidukikaarti taksoveoks. E.U puhul ei ole Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti patrulliosakonna inspektor otsuses eraldi fikseerinud karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Lähtudes KarS § 56 lg 1 põhimõttest, mille kohaselt karistuse määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid, kohtuväline menetleja leidis, et 50 trahviühiku suurune rahatrahv (200 eurot) on proportsionaalne toimepandud teoga. Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega ning kuulanud ära poolte arvamused, asub seisukohale, et E.U poolt esitatud kaebus on põhjendamatu ning ei kuulu rahuldamisele. 2 Kohus soostub kohtuvälise menetleja seisukohaga. ÜTS § 542 lg 1 kohaselt karistatakse bussi-, trammi-, trollibussi- või autojuhi poolt bussi-, trammi-, trollibussi- või taksoveo või pagasiveo nõuete rikkumise eest rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. Teo objektiivne koosseis tuleneb majandus- ja kommunikatsiooniministri 26.05.
2. a määrusega nr 141 kehtestatud „Sõitjate bussiliiniveo, bussijuhuveo, taksoveo ja pagasiveo üldeeskiri„ (edaspidi määrus) § 15 lg 7, mille kohaselt sõidukil, mille kohta ei ole välja antud sõidukikaarti taksoveoks, on keelatud kasutada taksotunnuseid või seda matkivat tunnust. Taksoveoteenuse mitteosutamisel peavad olema eemaldatud plafoon ja hinnakiri. Sama määruse § 15 lg 71 p 1 sätestab, et taksotunnuse või seda matkiva tunnuse kasutamiseks käesoleva määruse tähenduses loetakse, kui sõidukile on paigaldatud plafoon, mis sarnaneb määruse § 15 lõike 6 punktis 1 nimetatud plafoonile või millega luuakse sõitjale ebaõige ettekujutus, et tegemist on taksoga. Riigikohus 21.oktoobri 2010 otsuse 3-1-1-81-10 (kättesaadav http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-1-1-81-10 ) p-s 8 märgib järgmist: Alates
3. jaanuarist 2009 on ÜTS § 542 lg-s 1 sõna „taksojuht“ asendatud sõnaga „autojuht“. Selline muudatus tulenes vajadusest kehtestada vastutus taksotunnuseid ja neid matkivaid tunnuseid kasutavatele autojuhtidele, kellel puudub taksoveo osutamise eelduseks olev tegevusluba ning sõidukikaart… Kokkuvõtlikult sooviti ühistranspordiseaduse muutmisega vaadeldava väärteokoosseisu toimeala laiendada ka nendele isikutele, kelle tegevus evib oma sisult küll ühistransporditeenuse osutamise tunnuseid, kuid kellel sellise teenuse osutamise õigus tegelikult puudub. Seega ei eelda ÜTS § 542 lg-s 1 kirjeldatud süüteokoosseis, et toimepanija oleks käsitatav mõne ühistranspordiseaduses nimetatud subjekti – näiteks ühissõidukijuhi või vedajana. Otsuse p-s 9 märgib Riigikohus, et ühistranspordiseaduse § 542 lg 1 kujutab endast blanketset koosseisu, mille sisustamisel tuleb juhinduda sõitjate bussiliiniveo, bussijuhuveo, taksoveo ja pagasiveo nõuetest. Nende nõuete kohaselt on tasuline sõitjatevedu õiguspärane, kui veoteenuse osutaja täidab seaduse või alamalseisvate õigusaktidega ettenähtud tingimusi. Muul viisil pole selline tegevus reeglina lubatav. Kolleegium märgib, et ÜTS ega ka määruse reguleerimisala ei puuduta pelgalt õiguslikes raamides tegutsevaid subjekte, vaid oluliselt laiemat isikute ringi (nt määruse § 2 lg 4, § 11 lg 1 ja 4 ning § 15 lg 7). Kummastki õigusaktist tulenevate piirangute rikkumise eest karistusõigusliku vastutuse kehtestamise eesmärki teenib ka ÜTS §-s 54 2 kirjeldatud väärteokoosseis. Kokkuvõtvalt isikutel, kellele ei ole väljastatud sõidukile sõidukikaarti taksoveoks, on keelatud kasutada taksotunnuseid või taksotunnuseid matkivat tunnust. Väärteo toimepanemine on tõendatud sündmuskoha vaatlusprotokolli, selle lisaks oleva fototabeli, Tallinna Taksoregistri väljavõtte, tunnistajate Aleksei O ja Juri G ning menetlusaluse isiku ütlustega. E.U poolt paigaldatud plafooni kirjega „V.I.P. AB“ sarnaneb taksotunnuse – sisevalgustusega plafooniga. Plafoonile ei olnud küll kirjutatud takso, kuid plafooni suurus ja vorm oli samasugune nagu taksodel. Kuigi kaebaja märkis, et tegemist oli reklaammärgiga, on see sellisel kujul klientidele eksitav. Taksodel kasutatava plafooniga samasugune plafoon, millel olev kiri võib klientidele ( eriti väljaspool Eestit tulevale kodanikule) jätta mulje et tegemist on taksoga ja seeläbi luuakse sõitjale ebaõige ettekujutus, et tegemist on taksoga. 3 Kuna E.U kasutuses olnud sõidukile ei olnud välja antud sõidukikaarti, siis oli sõiduki katusele paigaldatud plafoon ebaseaduslikult ning sellega ta rikkus sõitjate bussiliiniveo, bussijuhuveo, taksoveo ja pagasiveo üldeeskirja § 15 lg 7 ja 71 nõudeid. Seega on kohtu hinnangul tuvastatud, et E.U kasutas 29.01.2011 mootorsõidukil MERCEDES-BENZ registreerimismärgiga xxx taksotunnust matkivat tunnust (sisevalgustusega valget värvi plafooni kirjega „V.I.P. AB“), kuigi nimetatud sõidukile ei olnud väljastatud sõidukikaarti taksoveoks, omamata selleks seaduses ette nähtud dokumente, ning sellega on täidetud teo objektiivne koosseis. Teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. Vastavalt KarS § 16 lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Kuna E.U autojuhina pidi teadma, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemise, s t kasutab taksotunnust matkivat tunnust, omamata selleks seaduses ette nähtud dokumente, siis sellega on täidetud teo subjektiivne koosseis. Antud asjas ei esine süüd välistavaid asjaolusid. Kohus juhindub Väärteomenetluse seadustiku § 111; §132 p.1; § 133-
4. Piret Liivo Kohtunik 4