Algis Sepp Prokuröri abi Süüdistatav Kaitsja Z.A elu- või asukoht ja aadress: Xxx; isikukood või sünniaeg: xxx; kodakondsus: EV kodanik; haridus: keskharidus; emakeel: vene keel; töökoht või õppeasutus: ei tööta, kriminaalkorras karistatud: 08.07.2010 Harju Maakohtu otsusega mõistetud
lg 1 - §25 lg 2 ja
alusel rahaline tingimisi karistus 264.02 eurot katseajaga 3 aastat; 07.02.2011 Harju Maakohtu otsusega mõistetud
lg 2 p 7, 9 tingimisi vangistus 1 aasta 5 kuud 25 päeva katseajaga 1 aasta ja 6 kuud (otsus jõustus 15.03.2011) Kehtivaid väärteokaristusi ei ole. Kahtlustatavana kinnipidamine alates 14.03.2011 Toomas Pilt RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Z.A
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra. Lõplikuks karistuseks mõista Z.A-le 2 (kaks) kuud vangistust.
lg 5; § 65 lg 2 alusel suurendada uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise 07.02.2011.a. Harju Maakohtu poolt mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o. 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust. Mõistes liitkaristuseks ja ärakandmisele kuulub 1 (üks) aasta 7 (seitse) kuud 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust.
lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse kandmise alguseks lugeda 14.03.2011.a. Tõkendina kohaldada Z.A suhtes vahistamine. Vahistada Z.A kohtusaalis. 5 Välja mõista Z.A ´lt KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel ja KrMS § 256 lg 2 alusel sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 208 (kakssada kaheksa) eurot 52 senti riigituludesse. Ülejäänud osas jätta menetluskulud riigi kanda. Selgitusse märkida „Z.A , 1-11-3454 sundraha.“ Sundraha tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Swedbank märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal märkides viitenumbri 2800049777. Sundraha tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. Kohtuotsuse põhiosa Z.A süüdistatakse selles, et tema varem süstemaatiliselt vargusi toime pannud isikuna (HMK otsus 1-11-603) taas 14.03.2011 kella 20.00 ajal Tallinnas Viru Väljak 4/6 Tallinna Kaubama Toidumaailma osakonnas võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil grupis Denissi nimelise, kuid kriminaalmenetluses tuvastamata isikuga 1 paki sigartte Kent maksumusega 2,75 eurot pakk; 3 pakki sigarette Marlboro Gold kogumaksumusega 8,25 eurot; 9 pakki sigarette Marlbora kogumaksumusega 27 eurot ja 13 pakki sigarette 38,35 eurot, s.o kaupa kogumaksumusega 76,35 eurot. Deniss võttis eelloetletud sigaretid kassa juurest, liikus nendega kaubasaali, kus pani need kilekotti ja andis kaubasaalist väljaviimiseks Z.A kätte, kes omakorda asetas sigaretid kaasasolnud käekotti ja väljus kaubasaalist kassas sigarettide eest tasumata. Kuritegu jäi tema poolt lõpule viimata tema tahtest olenemata, kuna ta peeti kinni kaupluse turvateenistuse poolt pärast turvaväravate läbimist. Oma tegevusega Z.A pani toime võõra vallasasja äravõtmise katse, selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil grupi poolt ja süstemaatiliselt, mis kvalifitseeritav kuriteona
on 2 Z.A süü temale inkrimineeritud kuriteos on täielikult tõendatud kriminaalasja kirjalike materjalidega, millised on kohtuistungil uuritud ja avaldatud, s.o. Tallinna Kaubamaja AS avaldus nr 64/11, millest nähtub, et 14.03.2011 peeti asuvas Tallinna Kaubamajas Z.A , kelle juurest avastati Tallinna Kaubamajast ebaõigel teel omandatud kaupu 76,35 euro väärtuses. Palutakse võtta õigusrikkuja seaduses ettenähtud korras vastutusele. Kaup - sigaretid Kent 1 pakk maksumusega 2,75 eurot, sigaretid Marlboro Gold 3 pakki maksumusega 8,25 eurot, sigaretid Marlboro 9 pakki maksumusega 27 eurot ja sigaretid Kent 13 pakki maksumusega 38,35 eurot /t lk 2/; tunnistaja Allan Panov ütlused, millest nähtub, et tema olles tööl 14.03.2011 kell 19.55 Tallinna Kaubamajas turvatöötajana, nägi kuidas V-O toidumaalilma osakonnas üks meesterahvas sinises jopes võttis riiulilt suitsupakke ja liikus saali. Seal pani kõik suitsupakid kilekotti ja andis need naisterahvale (must mantel, mustad juuksed, must käekott). Siis see naisterahvas pani suitsupakid oma käekotti ja liikus väljapääsu poole möödudes kassast ja turvaväravatest kauba eest maksmata. Isik peeti kinni kell 20.00, kelle juurest oli avastatud 26 suitsupakki maksumusega 76,35 eurot, mille kohta ostutšekk puudus. Kinnipeetuks osutus Z.A. Kaup on korras ja tagastatud kauplusele /t lk 3/; 15.03.2011.a koostatud kahtlustatava Z.A ülekuulamise protokoll, millest nähtub, et kahtlustatav tunnistas ennast süüdi ja andis ütlusi, et 14.03.2011 kella 20.00 paiku sisenes koos Deniss'iga (perekonnanime ning aadressi ei tea) Tallinna Kaubamajja . Deniss pakkus varastada sigaretid ning tema oli nõus. Nemad leppisid kokku, et Denis võtab sigaretid riiulilt, paneb kilekotti ning annab tema kätte, tema aga läheb kassast mööda maksmata. Nii tegidki. Kaubamajas võttis Deniss riiulilt mitu pakki sigarette ning pani kilekotti. Pärast seda andis Deniss kilekotti koos sigarettidega tema kätte. Tema pani sigaretid oma käekotti ning läks kassast mööda, jättes kauba eest maksmata. Kauplusest väljumisel pidas turvatöötaja teda kinni ning kontrolli käigus avastas tema käekotist varastatud sigaretid kogumaksumusega 76.35 eurot. Varastasid müümiseks ning raha tahtsid pooleks jagada /t lk 8-9/; 07.02.2011.a. Harju Maakohtu otsus, millega Z.A on süüdi mõistetud
Kriminaalasja arutamisel lühimenetluses süüdistatav enda ülekuulamist ei taotlenud. Süüdistatav Z.A on nõus lühimenetluse kohaldamisega ning ta tunnistas end süüdi temale inkrimineeritud kuriteos vastavalt süüdistusaktis toodud süüdistuse sisule. Karistust kergendavaks asjaoluks on süü puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu otsused nr 3-1-1-40-04; 3-1-1-9906). Z.A on varem kriminaalkorras karistatud, milline asjaolu on kohtule iseloomustavaks asjaoluks, ei tööta. Z.A-le karistuse mõistmisel tuleb arvestada eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada Z.A edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et Z.A ei ole võimalik karistada rahalise karistusega, vaid teda tuleb karistada vangistusega, kuna Z.A ei ole teinud eelnevatest karistustest vastavaid järeldusi, vaid jätkas kuriteo toimepanemist. Rahalise karistuse mõistmine on välistatud Z.A suhtes ka põhjusel, kuna Z.A ei oma sissetulekut ning lisaks kuuluvad Z.A ´lt väljamõistmisele ka uued menetluskulud. Z.A kahetsus ei anna 3 kohtule alust ning ei ole piisav lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest, süü suurusest, et talle karistuse mõistmisel kohaldada rahalist karistust. Karistuse mõistmisel Z.A-le peab arvestama ka kohaldatava karistuse nii üld- kui ka eripreventiivset mõju. Kaaludes asenduskaristusena üldkasuliku töö kohaldamist, peab kohus lisaks obligatoorsetele eeldustele selgitama välja, kas isik on asenduskaristuseks üleüldse sobiv. Isikuga seotud asjaolud võivad raskendada asenduskaristusena üldkasuliku töö reaalset täideviimist (RKKKo 3-1-1-87-08). Nii üldkasuliku töö kui ka karistuse mõistmine tingimisi lähtuvad ühest ja samast põhimõttelisest eeldusest – kohus usub, et isik suudab jätkata enda elu ilma süütegusid toime panemata. Z.A ei ole isikuks, kelle suhtes oleks võimalik kohaldada
sätteid ning tema karistus asendada üldkasuliku tööga, kuna Z.A pannes toime katseajal samalaadse kuriteo, mille eest oli karistusest tingimisi vabastatud ja seda temale määratud katseaja alguses, s.t. üks kuu pärast eelmist kohtuotsust, siis välistas Z.A võimaluse temale asenduskaristuse valikuks. Kohus leiab, et Z.A suhtes vangistuse asendamine üldkasuliku tööga ei täida oma eesmärki eripreventiivses mõttes, s.t. võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude, s.h. samalaadsete süütegude toimepanemisest. Süüdistatava arusaama enda tegude tähendusest ning ka tagajärgedest suudab (sh õiguskorra huvisid silmas pidades) käesoleval juhul tagada vaid reaalne vanglakaristus. Kohtul puudub igasugune usk, et Z.A suudaks vabaduses viibides hoiduda uute (varavastaste) süütegude toimepanemisest, seda kinnitab ilmekalt asjaolu, et mõlemad kuriteod, s.t. nii eelmise kuriteo, mille eest oli mõistetud süüdi 07.02.2011.a. kui ka käesoleva kuriteo on Z.A pannud toime aegadel, mil temal oli katseaeg. Z.A käitumises väljendub kohtu hinnangul ilmselge ning teadlik vastandumine õiguskorrale ning see näitab üheselt, et Z.A ei ole aru saanud talle varasemalt mõistetud karistuse tähendusest. Eelnevad karistused ei ole ilmselgelt omanud kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses. Viimast kinnitab ilmekalt just osundatud asjaolu, et Z.A pani temale inkrimineeritava kuriteo toime katseajal. Kohtule näitab see üheselt, et Z.A ei suuda isegi mõistetud karistuse võimaliku täitmisele pööramise teadmise juures käituda õiguskuulekalt ega pidada lugu ühiskonnas omaksvõetud põhiväärtustest.
Z.A näol ei ole tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud tegude õigusvastasust. Kohus leiab, et Z.A suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärk mõistes temale reaalse vangistuse, kuid seda sanktsioonis ettenähtud alammäära lähedalt, arvestades süü suurust. Uue kuriteo eest mõistetud karistust suurendada eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Samuti peab kohus vajalikuks kohaldada tõkendit vahistamine, kuna kohtul on alus arvata, et Z.A võib vabaduses olles jätkata kuritegude toimepanemist. Kuriteoga tekitatud kahju ei ole. Z.A ´lt kuulub välja mõistmisele sundraha summas 208 eurot 52 senti, kaitsjatasu osutatud õigusabi eest kokku 115 eurot 06 senti. Arvestades Z.A varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid, siis kogu menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu. Eeltoodut arvestades jätab kohus osa menetluskuludest, s.o. kaitsjatasu riigi kanda. Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.