lg 2 p 4, 8 ja § 266 lg 2 p 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Agnes Ollema Süüdistatav A.E – elukoht *, * alevik, * vald, * maakond, kontakttelefon *, isikukood xxx, * kodanik, haridust * klassi, emakeel * keel, valdab * keelt, *, kriminaalkorras karistatud 8 korda – 1) 27.11.1998 Lääne Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 3 ja KrK § 203 lg 1 alusel vabadusekaotusega 6 kuud tingimisi katseajaga 1 aasta. Karistus liideti hilisema Pärnu Maakohtu 25.10.2000 otsusega mõistetud karistusega; 2) 25.10.2000 Pärnu Maakohtu poolt KrK § 195 lg 2 ja KrK § 188 alusel vabadusekaotusega 2 aastat 6 kuud, millega liideti Lääne Maakohtu 27.11.1998 otsusega mõistetud ärakandmata karistus ning lõplikuks karistuseks 2 aastat 8 kuud vabadusekaotust, mille kandmiselt vabanes 25.06.2003 seoses karistuse ärakandmisega; 3) 12.09.2002 Pärnu Maakohtu poolt KrK § 197 lg 2 p 1 ja 2 alusel rahalise karistusega 6150 krooni ehk 393.06 €, mis Pärnu Maakohtu poolt 03.03.2005 asendati vangistusega 50 päeva, mis on kantud 08.07.2005 seoses karistuse ärakandmisega; 4) 13.05.2004 Pärnu Maakohtu poolt
Karistus liideti hilisema Pärnu Maakohtu 16.11.2005 otsusega mõistetud karistusega; 5) 16.11.2005 Pärnu Maakohtu poolt
lg 2 p 4,7 alusel vangistusega 1 kuu, millega liideti Pärnu Maakohtu 13.05.2004 otsusega mõistetud ärakandmata karistus ning lõplikuks karistuseks 7 kuud vangistust, mille kandmiselt vabanes 12.09.2006 seoses karistuse ärakandmisega; 6) 28.06.2007 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja poolt
MS § 238 lg 2 sätete kohaselt 2 kuu vangistusega tingimisi katseajaga 1 Ärakiri 1-11-6227 1 aasta 6 kuud. Karistus liideti hilisema Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja 22.07.2008 otsusega mõistetud karistusega; 7) 22.07.2008 Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja poolt
alusel vangistusega 3 kuud, millega liideti Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 28.06.2007 otsusega mõistetud ärakandmata karistus ning lõplikuks karistuseks 4 kuud 26 päeva vangistust, mis
alusel asendati üldkasuliku tööga 292 tundi tähtajaga 18 kuud ning lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 6 kuuks. Karistus liideti hilisema Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja 08.06.2009 otsusega mõistetud karistusega; 8) 08.06.2009 Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja poolt
,
lg 2 p 4,7,8 ja
lg 2 p 3 alusel vangistusega 5 kuud, millega liideti Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja 22.07.2008 otsusega mõistetud ärakandmata karistus ning lõplikuks karistuseks 7 kuud ja 18 päeva vangistust, mille kandmiselt vabanes 17.05.2010 seoses karistuse ärakandmisega. Väärteomenetluse korras karistatud 10 korda. Kahtlustatavana kinni peetud 08.12.2010 kell 15.30 kuni 09.12.2010 kell 16.45, kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld. Kaitsja Vandeadvokaat Toomas Bekker RESOLUTSIOON 1. Süüdi mõista A.E
2. Süüdi mõista A.E
3.
lg 1 alusel, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõista A.E-le liitkaristuseks vangistus 8 (kaheksa) kuud. 4.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka A.E kahtlustatavana kinnipidamise aeg 08.12.2010 kell 15.30 kuni 09.12.2010 kell 16.45, s.o 2 päeva, ärakandmata karistuseks lugeda 7 (seitse) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. 5. Vastavalt
lg 1, 3 jätta ärakandmata vangistus A.E suhtes tingimuslikult kohaldamata ning määrata, et mõistetud 7-kuulist 28-päevalist vangistust ei pöörata täitmisele, kui A.E 2 (kahe) aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. 5.1. Määrata A.E katseajaks Tallinna Vangla Pärnu Kriminaalosakonna Haapsalu talituse kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustada teda täitma
lg 1 p 1-5 tulenevaid kontrollnõudeid ja
elama oma alalises elukohas *, * alevik, * vald, * maakond; 5.1.
lg 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. 5.
3 Ärakiri 1-11-6227 Peale selle süüdistatakse A.E isikuna, kes on varem toime pannud vargusi tungis ajavahemiku 04.09.2010 hilisõhtu kuni 05.09.2010 hilisõhtu jooksul jätkuva kuriteona Lääne maakonnas Taebla vallas *külas asuvale P P-le kuuluvale piiratud, kuid vaba juurdepääsuga territooriumile, kust võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära järgmised P Ple kuuluvad esemed: monteeris teraviljakuivati küljest lahti kaks 11kW elektrimootorit ühe mootori maksumusega 4000 krooni ehk 255.65 € koguväärtusega 8000 krooni ehk 511.29 € ja kaks 8 kW elektrimootorit ühe mootori maksumusega 3000 krooni ehk 191.73 € koguväärtusega 6000 krooni ehk 383.47 €, millised 04.09.2010 öösel peitis ära samas asuvale territooriumile, kust need 05.09.2010 hilisõhtul viis aiakäruga P P territooriumilt välja ja peitis * aleviku lähedal asuvasse metsa ning seejärel müüs need Taebla alevikus asuvasse vanametallikokkuostu, tekitades kuriteoga P P-le kokku varalise kahju summas 14000 krooni ehk 894,76 €. Eeltoodu alusel süüdistatakse A.E selles, et tema, võttes varem varguse toimepannud isikuna ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võõra vallasasja, pani toime varguse sissetungimisega, s.o
Peale selle süüdistatakse A.E selles, et varem omavolilise sissetungi toimepannud isikuna ühel hilisõhtul täpselt tuvastamata kuupäeval 2010.a oktoobrikuu alguses alkoholijoobes olles tungis ukse lukustuse jõuga lahtilöömise teel ebaseaduslikult valdaja, s.o T V`i tahte vastaselt sisse Lääne maakonnas Taebla vallas * alevikus * kortermajas asuvasse T V`ile kuuluvasse korterisse nr *, kus võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil korteris maganud T V`i põuetaskus asunud rahakoti vahelt ära 200 krooni ehk 12.78 € sularaha ning köögi laua pealt T V`ile kuuluva mobiiltelefoni Alcatel väärtusega 500 krooni ehk 31.96 € ja klaasitäie viina, tekitades kuriteoga kannatanu T V`ile kokku varalise kahju summas 1200 krooni ehk 76,69 €, millest varastatud esemete maksumus moodustab 700 krooni ehk 44,74 € ning ukse lõhkumisega tekitatud kahju moodustab 500 krooni ehk 31,96 €. Eeltoodu alusel süüdistatakse A.E selles, et tema, tungides ebaseaduslikult valdaja tahte vastaselt võõrasse ruumi, pani toime omavolilise sissetungi isikuna, kes on varem omavolilise sissetungi toime pannud, s.o
Kannatanu S. B on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks / III kd tl 53-54/. Kannatanu P P esindaja V T on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks / III kd tl 66-67/. Kannatanu T.V on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks /tl 55-56 III kd/. Süüdistatav andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. KrMS § 239 lg 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ja kohus mõistab A.E süüdi ja kohaldab tema suhtes kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Asitõendina on vaadeldud mobiiltelefoni Alcatel IMEI-koodiga 351613005232744 /I kd tl 24-26/, mis on 07.02.2011 tagastatud eseme omanikule, s.o T V`ile /I kd tl 96/; tikksaagi Metabo /I kd tl 4345/, mis on 07.02.2011 tagastatud eseme omanikule, s.o T V`ile /I kd tl 96/; elektridrelli Ryobi komplekt ja ketaslõikurit DWT /I kd tl 77-82/, mis on 07.02.2011 tagastatud esemete omanikule, s.o T V`ile /I kd tl 96/; 07.09.2010 sündmuskohalt /II kd tl 2-9/ kaasa võetud DNA proov pakendites nr 1 ja nr 2 edastati DNA ekspertiisi /II kd tl 28-30/ ning need kasutati ekspertiisi käigus ära ja pakendid hävitati /II kd tl 30/; nelja lahtimonteeritud elektrimootori detailid /II kd tl 22-26/ on jäetud OÜ S valdusesse /II kd tl 27/. Tsiviilhagid 4 Ärakiri 1-11-6227 Kuriteo toimepanemisega tekitas A.E kannatanu S B`ile varalise kahju summas 2520 krooni ehk 161,06 eurot /III kd tl 51/, mis on hüvitamata ning nimetatud summas on S B`i poolt käesolevas kriminaalasjas A.E vastu esitatud ka tsiviilhagi/III kd tl 54/. Kuriteo toimepanemisega tekitas A.E kannatanu P P-le kokku varalise kahju summas 14000 krooni ehk 894,76 eurot /II kd tl 17-18 ja tl 48-50/, mis on hüvitamata ning nimetatud summas on P P poolt käesolevas kriminaalasjas A.E vastu esitatud ka tsiviilhagi. Kuriteo toimepanemisega tekitas A.E kannatanu T V`ile varalise kahju summas 1200 krooni ehk 76,69 € /I kd tl 7-8/, millest mobiiltelefoni Alcatel tagastamisega on hüvitatud 500 krooni ehk 31.96 € /I kd tl 96/ ja hüvitamata kahjusumma on seega 700 krooni ehk 44,74 eurot ning nimetatud summas on T V`i poolt käesolevas kriminaalasjas A.E vastu esitatud ka tsiviilhagi /I kd tl 95 ja III kd tl 55-56/. Kohus leiab, et tsiviilhagid kuuluvad rahuldamisele VÕS § 1043 ja TsMS § 440 lg 1 alusel. Tõkend – A.E on kahtlustatavana kinni peetud 08.12.2010. a kell 15.30 kuni 09.12.2010 kell 16.45 /tl 21-23 I kd/, mis tuleb
Kohaldatud on tõkend elukohast lahkumise keeld, mis tuleb tühistada. Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Vastavalt § 179 lg 1 p 2 tuleb A.E-lt kohtuotsusega välja mõista riigituludesse sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 1,5 palga alammäära suuruses summas s.o 417,03 eurot (1,5 * 278,02). Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see alljärgnev - kaitsjale T. Bekker A.E kaitsmise eest makstud riigi õigusabi tasu kohtueelses menetluses 113,29 eurot /III kd tl 79-80/ ja kohtumenetluses 94,12 eurot, kokku 207,41 eurot. Kohus jätab riigi kanda kaitsjale makstud tasu ja kulud, mis on seotud sellega, et kaitsja on tulnud õigusabi osutama teisest piirkonnast. Seega A.E-lt tuleb välja mõista kaitsjatasu 57,53 eurot ja riigi kanda tuleb jätta kaitsja tasu ja kulud 149,88 eurot. Ekspertiisitasu on kriminaalmenetluse kulu vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 3 ja käesolevas kriminaalasjas on see DNA ekspertiisi (akt nr GE-1331-10/4028, 23.12.2010) tasu 230,08 eurot /II kd tl 33/. Kaitsja taotles ekspertiisitasu A.E-lt mitte välja mõista, kuna ekspertiis ei näidanud, et A.E selle kuriteo toime pani. Prokurör leidis, et seadus näeb ette, et menetluskulud tuleb välja mõista süüdimõistetult, ekspertiis teostati, et selgitati välja kuriteo toimepanija. A.E kuulati üle 25.10.2010, siis ta kuriteo toimepanemises end süüdi ei tunnistanud, ekspertiis määrati 09.11.2010, A.E tunnistas end süüdi 09.12.2010. Kohus nõustub prokuröri seisukohaga, leiab, et ekspertiis oli vajalik kuriteosündmuse lahendamiseks ja leiab, et ekspertiisitasu tuleb A.E-lt välja mõista. /allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik Ärakiri õige 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.