lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4; 180 lg 1 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 115 (ükssada viisteist) eurot ja 04 (neli) euro senti, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „K.L, 1-11-5654, kaitsjatasu“. K.
§de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2; 180 lg 1 alusel sundraha 417 (nelisada seitseteist) eurot ja 03 (kolm) euro senti, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „K.L, 1-11-5654, sundraha“. K.
lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 5; 180 lg 1 alusel kaitsjale kriminaaltoimikust koopiate tegemise kulu 2 (kaks) eurot ja 41 (nelikümmend üks) euro senti, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „K.L , 1-11-5654, koopiate tegemise kulu“. Kriminaalmenetluse kulude ja rahalise karistuse tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: K.L-i süüdistatakse selles, et tema 19.05.2010 kella 14.00 paiku, viibides Põhja Prefektuuri Kriminaalbüroo varavastaste kuritegude talituse Lääne teenistuses, aadressil Tallinn, Rahumäe tee 6 andis kannatanuna kriminaalmenetluses nr 10230107985 teadvalt valeütlusi selle kohta, et ajavahemikul 11.04.2010 – 13.05.2010 varastati tuvastamata asjaoludel tema kuurist, aadressil Tallinn, Ränduri tn 14, talle kuuluv surfivarustuse komplekt Sling Shot ja lumelaud Quisksilver koos lisavarustusega, teades samal ajal, et nimetatud esemed asuvad Tallinnas Gonsiori 9 asuvas ja ABC Laenude AS-ile kuuluvas pandimajas. Seega K.L andis kannatanuna kriminaalmenetluses teadvalt valeütlusi, s.o pani toime KarS § 320 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil süüdistatav K.L seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. 2 Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud. • Kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava ütlusi ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel süüdistatava K.L-i ütlusi, kriminaalasjas nr 10230107985 K.L-i kannatanuna ülekuulamise protokolli koopiat, tunnistajate LKM, MN, LN ja EN ütlusi, laenulepingut, asitõendi vaatlusprotokolli, andmeid kahtlustatava päevasissetuleku kohta, asub kohus seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava K.L-i käitumine kvalifitseeritud KarS § 320 lg 1 järgi, so kannatanu poolt kriminaalmenetluses teadvalt vale ütluse andmisena. Kriminaalasja materjalide kohaselt on süüdistatav kannatanuna ülekuulamisel andnud teadvalt valeütlusi temale kuuluvate esemete varguse kui fakti ja varguse toimumise asjaolude kohta. Süüdistatava kannatanuna ülekuulamisel antud selgituste kohaselt on ta teatanud, et tema vallasasjad läksid tema valdusest välja tema tahte vastaselt ja et sellega on toime pandud varavastane kuritegu, millega tekitati temale varalist kahju. Kohtueelse menetluse käigus on tuvastatud, et sellist kuriteosündmust ei ole aset leidnud ning ta on ise temale kuulunud vallasasjad andnud panti oma võlgnevuse katteks ning süüdistatava poolt teadvale vale kuriteoteate alusel alustatud kriminaalmenetluse käigus sai ta oma vallasasjad tagasi. Kohus asub seisukohale, et süüdistatava käitumine on hinnatav kriminaalmenetluses kannatanuna teadvalt vale ütluse andmisena, kuivõrd sellise käitumise tulemusena alustas õiguskaitseasutus kriminaalmenetlust teadvalt eksitava informatsiooni alusel kuriteosündmuse osas, millist aset ei ole leidnud ning millises menetluses ei olnud ka isikut, keda oleks saanud hinnata KrMS § 37 alusel kannatanuna, kellele on tekitatud varalist kahju ning menetlust alustati olukorras, kus tegelikkuses kriminaalmenetluse ajend puudus. Selle tõttu kulutas õiguskaitseasutus menetlusressurssi ja kuulas üle isikuid, kellel kuriteoga puutumus puudus. Hiljem, kriminaalmenetluse käigus kogutud teabe analüüsil ilmnes, et S.Horm on andnud teadvalt valesid ütlusi ning sellele järgnevalt on K.L ülekuulamisel nendest ütlustest loobunud ja tunnistanud, et ta andis valeütlusi kohtueelsel menetlusel, kirjeldades asjaolusid, mis ta ise oli välja mõelnud ja mis ei vastanud tegelikkusele. Kohus asub seisukohale, et taoline süüdistatava käitumine on hinnatav kriminaalmenetluses kannatanu poolt teadvalt vale ütluse andmisena, so KarS § 320 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemisena. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Kohus peab võimalikuks karistust kergandava asjaoluna arvestada süüdistatava kahetsust toimepandus. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 3 aastat. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistataval alaline sissetulek ning 2009 aasta andmetel oli tema keskmiseks päevasissetulekuks 34,99 eurot. Kohtuistungil teatas süüdistatav, et ka käesoleval ajal on tal olemas alaline töökoht ja sissetulek. Seetõttu leiab kohus, et on võimalik kohaldada süüdistatava suhtes sanktsioonis ettenähtud alternatiivset ja kergemaliigilist karistust, so rahalist karistust. Arvestades süüdistatava süü suurust, asjaolu, et eelnevalt oli süüdistatava suhtes menetlus lõpetatud vähese süü ja avaliku menetlushuvi puudumise tõttu, siis leiab kohus, et süüdistatavale tuleb karistus mõista ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena. Arvestades asjaolu, et süüdistatav on osa temale määratud rahalisest kohustusest temale antud tähtaja jooksul tasunud, leiab kohus, et vastavalt KrMS § 202 lg 6 sätetele tuleb tasutud kohustus arvestada karistuse hulka, vähendades tasutud kohustuse võrra tasumisele kuuluvat rahalist karistust. Kuivõrd süüdistatavale mõistetav rahaline karistus on suhteliselt suur ja süüdistataval tuleb 3 tasuda ka kriminaalmenetluse kulu, siis leiab kohus, et KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel võib rahalise karistuse määrata tasumisele ositi igakuistes võrdsetes osades pikema aja jooksul. Märt Toming kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.