Kohus KOHTUMÄÄRUS Määruse tegemise aeg ja koht Viru Maakohus 21.07.2011 Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-11-716 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Leonora NÕMMIK Prokurör Se

§76lg.4 määrata V.F-ile katseaeg 1 (üks) aasta.

Kohustada V.F katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.1 sätestatud kontrollnõudeid: - elama alalises elukohas xxx kriminaalhooldaja määratud - ilmuma ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - alluma kriminaalhooldaja kont rollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta Süüdimõistetu RESOLUTSIOON 1 saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohustada V.F katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.2, 4, 5, 7, 8 sätestatud järgmisi lisakohustusi: - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume - asuda tööle või võtta end töötuna arvele Töötukassas kahe nädala jooksul alates vangistusest vabanemisest - alluda ettenähtud ravile - mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ega viibida paikades, kus tarvitatakse alkoholi ja narkootikume - osaleda sotsiaalabiprogrammis. Määrata V.F kriminaalhooldusele Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

§78p.2 hakkab katseaeg kulgema alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

Vabastada V.F karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Rahuldada vandeadvokaadi vanemabi Irina GROMTSEVI taotlus, määrata tema poolt V.F-ile kohtul ikus menetluses osutatud õigusabi tasu suuruseks ja mõista välja riigituludest 38 (kolmkümmend kaheksa) eurot 35 senti (s.h. ettevalmistus 15,98 eurot, esinemine kohtuistungil 15,98 eurot, käibemaks 6,39 eurot). Jätta kaitsjale (vandeadvokaadi vanemabi Irina GROMTSEV) kohtulikus menetluses makstud tasu summas 38 (kolmkümmend kaheksa) eurot 35 senti Eesti Vabariigi kanda. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. - Asjaolud Viru Vangla esitas 02.05.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav V.F vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. 2 V.F on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 19.01.2011 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §199 lg.2 p.9 järgi ja karistatud KarS §65 lg.2 kohldamisega vangistusega 1 aasta alates 02.11.2010. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale ei ole vangistuse ajal määratud distsiplinaarkaristusi. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud üheksal korral, vangistusega viiel korral. Kuritegude dünaamika on jäänud samaks. Kinnipeetav töötab vanglas juuksurina. Lähedastest suhtleb kinnipeetav ema ja õega, elukaaslasega on suhted katkenud. Kinnipeetav väidab, et sõpru tal ei ole, kuriteokaaslastega ei suhtle, arvab, et ei ole mõjutatav ja otsustab ise. Kinnipeetav hakkas narkootikume tarvitama 1994, vajades lõpus 10 doosi päevas. Vangistuse aegadel narkootikume ei tarvitanud, kuid esimesel korral pool aastat peale vabanemist ja teisel korral kohe peale vabanemist hakkas uuesti süstima heroiini. Vabaduses oli kinnipeetava elustiiliks narkootikumide hankimine ja tarvitamine. Ravil ei ole kinnipeetav viibinud. Kinnipeetav on suhtlemisaldis ja tagasihoidlik, agressiivselt käitunud ei ole. Narkootikumide mõju all ei oska kinnipeetav oma käitumist kontrollida ja vastutust tegude eest kanda. Kuigi kinnipeetav väidab, et on narkootikumidest vabanenud, on eelnevat elu arvestades risk suur, et kinnipeetav alustab uuesti narkootikumide tarvitamist. Järgneva kahe aasta jooksul peale võimalikku vabanemist on mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 25%, korduva süüdimõistmise tõenäosus 2 aasta jooksul on 56%. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses nõustub kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Kuigi kinnipeetav ei ole varem kriminaalhooldusel olles oma käitumisega tõestanud, et on valmis ühiskonnas seaduskuuleka kodanikuna käituma, andnud korduvalt katteta lubadusi ja jätkanud käitumiskontrolli ajal uute kuritegude toimepanemist, on ta siiski enda sõnul motiveeritud käituma seaduskuulekalt, mistõttu tuleb kinnipeetavale anda võimalus enda tõestamiseks. Kriminaalhooldusele suunamine aitab kaasa kinnipeetava ühiskonda naasmisel ning kinnipeetaval oleks vabanemisel olemas kontroll ja tugi. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku panna kinnipeetavale järgmised lisakohustused: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, asuda tööle kahe nädala jooksul peale vabanemist või võtta end arvele Töötukassas, alluma ettenähtud ravile, kui ta on selleks nõusoleku andnud, osalema sotsiaalabiprogrammis. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalus asuda elama emale kuuluvasse 3-toalisesse korterisse, kus käesoleval ajal elab vaid kinnipeetava ema. Kinnipeetava ema töötab kahel kohal ja on nõus poega aitama nii moraalselt kui materiaalselt. Vabaduses puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht, kuid ema väitel asub kinnipeetav tööle endisele töökohale korteriühistu kojamehena. Kinnipeetav oli narkosõltlane. Käesolev vangistus on kinnipeetaval kuues. Varasemalt on kinnipeetavale karistused mõistetud kahel korral tingimisi, mõlemal katseajal on kinnipeetav toime pannud uue seaduserikkumise ja karistused on pööratud täitmisele. Kinnipeetava poolt toimepandud kuritegude korduvust arvestades ei näi kinnipeetav hoolivat ühiskonna kehtestatud reeglitest ja eirab nõudeid vastavalt oma äranägemisele. Maakohtu istung 3 Kinnipeetav V.F taotles maakohtu istungil enda vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega ja kinnitas, et narkootikume enam tarvitama ei hakka. Prokuröri abi Sergei Travnikov ei toetanud maakohtu istungil kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega, kuna käesoleval ajal kannab kinnipeetav karistust katseajal toimepandud kuriteo eest. Kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsev leidis, et kinnipeetava vabastamine on põhjendatud, kuna tema käitumine vangistuses on olnud positiivne. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

§76

lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kinnipeetav on kriminaalkorras korduvalt karistatud, ka vangistuses on ta karistust kandnud korduvalt. Distsiplinaarkaristusi ei ole kinnipeetavale vangistuses määratud. Kinnipeetava karistuse tähtaeg lõpeb 02.11.

1. Maakohus nõustub prokuröri abi seisukohaga selles osas, et korduvkaristatus ja uue kuriteo sooritamine kehtival katseajal on sellised asjaolud, mis võivad välistada kinnipeetava vabastamise vangistusest tingimisi enne tähtaega. Samas tuleb arvestada ka alljärgnevat. Tähtaegse vabanemise peamine puudus on see, et endine vang sammub vanglaväravast välja nii-öelda musta auku: talle endale on üleminek järsk ning ta kaob õiguskaitsjate vaateväljast, sest riigil ei ole enam õigust tema tegemistel pidevalt silma peal hoida. Seega tuleb käesolevas asjas arvestada ka sellega, kas juhul, kui kinnipeetav istub oma aja ära ja vabaneb 3,5 kuu pärast, jääksid kuriteod sooritamata. Maakohus leiab, et tõhusaim viis on korduvalt karistatud isikuid õiguskuulekale teele tagasi aidata ja ühiskonna turvatunnet tugevdada vangla ja kriminaalhoolduse koostöös. Asjaolu, et Eestis kannab suur hulk vange karistust mitmendat korda, näitab, et korduvkuritegevus on tõsine probleem ja vabanenute üle on vaja usaldusväärset kontrolli. Ennetähtaegse vabanemise mõte ongi see, et vabanenu jääb kriminaalhooldaja järelevalve alla: ta peab oma tegemistest aru andma, ta on nähtaval ja raskuste ilmnedes on lootust õigel ajal reageerida. Loomulikult ei saa kriminaalhooldus kõiki probleeme ära hoida, kuid on selge, et kriminaalhooldusalune endine vang on ühiskonnale palju turvalisem kui igasuguse järelevalveta ja abita endine vang. Seega on ennetähtaegse vabastamise mõte eelkõige selles, et vabanevad vangid ei kao õiguskaitsjate silmist ega lähe isevooluteed kunagiste sõprade ja kommete 4 keerisesse, vaid töö nendega jätkuks. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate ja tõhusamate vahenditega. Maakohus leiab, et järelevalve all olemine aitab endisel kinnipeetaval püsida õigel teel, samuti on järelevalve all võimalik teda resotsialiseerimisel aidata. Ühtlasi annab vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine süüdimõistetule võimaluse tõestada, et ta on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat elu. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli veel terve aasta. Kui ta vabaneb 3,5 kuu pärast tähtaegselt, puudub riigil igasugune alus tema tegevuse ja tegevusetuse üle teostada kontrolli. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalus asuda elama ema juurde. Tegemist on 3-toalise korteriga, kus käesoleval ajal elab vaid kinnipeetava ema, kes on nõus poega moraalselt toetama. Seega on kinnipeetava üle tagatud liaks kriminaalhooldusametniku poolt teostatavale järelevalvele ka nn. kodune järelevalve ja tugi. Vabanemise korral ei ole kinnipeetavale garanteeritud töökohta. samas nähtub kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest, et kinnipeetava ema töötab kahel töökohal ja on valmis ning võimeline poega toetama ka materiaalselt. Samuti on kinnipeetava ema kinnitanud, et pojal on võimalus asuda tööle korteriühistu kojamehena. Esialgsete kulude tasumiseks on kinnipeetaval võimalus võtta end Töötukassas arvele töötuna ja saada sotsiaaltoetusi. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav narkosõltlane ja ta on seda ka ise tunnistanud. Maakohus leiab siinkohal et vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, s.o. 3,5 kuud enne tähtaega, on talle lisaks tavalistele käitumiskontrolli nõuetele võimalik panna kohustuseks läbida narkovastane ravi ja sotsiaalprogrammid. Kui kinnipeetav vabaneb tähtaegselt, ei saa teda ravile ja sotsiaalprogrammide läbimisele kohustada ja nende vabatahtlik läbimine antud kinnipeetava poolt ei ole tõenäoline. Nõusoleku narkovastase ravi läbimiseks andis kinnipeetav maakohtu istungil. Kuna kinnipeetava poolt toimepandud kuritegude üheks soodusteguriks oli narkootikumide tarvitamine, siis väheneb ravi ja sotsiaalprogrammide läbimise järel ka uute kuritegude toimepanemise risk. Arvestades eeltoodut leiab maakohus, et taotlus on põhjendatud, kuulub rahuldamisele ning kinnipeetav tuleb vangistusest vabastada tingimisi enne tähtaega. Vastavalt KarS §76 lg.4 määrab maakohus kinnipeetavale katseaja 1 aasta. Sellel ajal allutatakse süüdimõistetu KarS §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud käitumiskontrollile järgmiste nõuete täitmisega: - elada alalises elukohas xxx - ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 5 Lisaks eeltoodule peab maakohus vajalikuks ja põhjendatuks järgmiste KarS §75 lg.2 p.2, 4, 5, 7, 8 sätestatud lisakohustuste panemise süüdimõistetule: - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume - asuda tööle või võtta end töötuna Töötukassas arvele ühe kuu jooksul peale vangistusest vabanemist - alluda ettenähtud ravile - mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ja mitte viibida paikdes, kus tarvitatakse alkoholi ja narkootikume - osaleda sotsiaalabiprogrammis. Maakohus leiab, et esimene lisakohustus on vajalik seetõttu, et Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav narkosõltlane ja ise tunnistanud narkootikumide tarvitamist. Tööle asumine või töötuna arvele võtmine tagab kinnipeetavale vabaduses legaalse sissetuleku, mis vähendab majanduslikuks toimetulekuks uuesti kuritegude toimepanemise ohtu. Samuti annab tööle asumine kinnipeetavale tegevust ja vähendab vaba aega. Kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja eelneva loata suhtlemise keeld vähendab nii uute kuritegude toimepanemise kui ka sõltuvusainete tarvitamise ohtu. Samuti vähendab sõltuvusainete tarvitamise ohtu keeld viibida paikades, kus neid tarvitatakse. Kuna kinnipeetav andis maakohtu istungil nõusoleku läbida sõltuvusega seotud ravi, siis paneb maakohus selle talle katseajaks lisakohustusena. Viimane lisakohustus on vajalik samuti seoses kinnipeetava poolt vabaduses narkootikumide tarvitamisega. Vastavalt kinnipeetava taotlusele osales maakohtu istungil kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsev, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi andmiseks 38,35 eurot. Maakohus peab seda summat põhjendatuks ning seoses taotluse rahuldamisega jätab kaitsjatasu Eesti Vabariigi kanda. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
2. Anne PALMISTE Kohtunik 6