← Eesti

1-08-7235/7

Obsah (7)§ 76§ 75§ 78§ 121§ 65§ 69§ 263

MÄÄRUS Kohus Määruse tegemise aeg ja koht Kriminaalasi nr 1-08-7235 Tartu Maakohus 17.september 2009.a Tartu Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-08-7235 Kohtunik Heli Sillaots Kohtuistungi sekretär

§ 76

lg 1 p 2 ja

§ 76

lg 3, 4 alusel vabastada O.O talle 28.05.2008.a Tartu Maakohtu kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt alates käesoleva määruse jõustumisest. Ärakandmata karistust ei pöörata O.O suhtes täielikult täitmisele, kui ta 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja nõuetekohaselt täidab elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve all talle

§ 75

lg 1 ja

§ 75

lg 2 p 2,4,7,8 alusel katseajaks määratud kontrollnõudeid ja kohustusi: • elab kohtu määratud alalises elukohas – xxx; • ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, • allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15-ks päevaks, • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks, • ei tarvita alkoholi ja narkootikume, 2 • • • ei suhtle kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta, asub ametlikult tööle hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul peale vanglast karistuse kandmiselt vabanemist või võtab ennast selle tähtaja jooksul ametlikult töötuna arvele, osaleb sotsiaalabiprogrammis, kui kriminaalhooldusametnik peab seda vajalikuks ja teeb selles osalemise kohustuslikuks.

§ 76

lg 4 alusel on katseaja pikkuseks 1 aasta.

§ 78

p 2 alusel hakkab katseaeg kulgema käesoleva määruse jõustumisest ja O.O vangistusest vabanemisest. Määruse koopia edastada Tartu Vanglale, kriminaalhooldusosakonnale, prokurörile (kui ta selleks soovi avaldab) ja allkirja vastu süüdimõistetule. EDASIKAEBAMISE KORD KrMS § 383 lg 1, KrMS § 384 lg 1 alusel on käesoleva määruse peale õigus esitada määruskaebus. KrMS § 387 lg 1 alusel esitatakse määruskaebus Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD O.O on kriminaalkorras karistatud 2-l korral. Vangistuses kannab O.O karistust esimest korda. Käesoleval ajal kannab O.O talle 28.05.2008.a Tartu Maakohtu, Jõgeva kohtumaja kohtuotsusega

§ 121

järgi

§ 65lg 2 alusel karistuseks mõistetud vangistust.

28.05.2008.a Tartu Maakohtu, Jõgeva kohtumaja kohtuotsusega karistati O.O

§ 121

järgi

§ 65

lg 2 alusel 1 aasta vangistusega, mis

§ 69lg 1 alusel asendati 720 tunni üldkasuliku tööga.

05.02.2009.a Tartu Maakohtu, Jõgeva kohtumaja määrusega pöörati karistuse ärakandmata osa, s.o 11 kuud 3 päeva vangistust täitmisele ja vangistuse kandmise alguseks loeti 23.01.2009.a. Käesolevaks ajaks on karistusest kantud enam kui pool ja rohkem kui 6 kuud vangistust.

§ 76

lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 6 kuud. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kinnipeetava isikliku toimikuga ja kuulanud kohtuistungil ära süüdimõistetu ja prokuröri, seisukohal, et esinevad

§ 76

lg 1 punktis 2 loetletud eeldused süüdimõistetu O.O vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ja lähtudes

§ 76

lõikes 3 sätestatust on põhjendatud O.O vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.

§ 76

lg 3 alusel arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, 2 3 varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, lähtudes

§ 76

lõikes 3 sätestatust, on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad asjaolud, mis välistaksid O.O vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise. O.O kannab karistust teise astme kuritegude eest (

§ 121

– 28.05.2008.a kohtuotsus,

§ 263p 1,3,4 – 15.03.2007.a kohtuotsus).

O.O kuritegelikult toimepandu laad ja muud kuritegude toimepanemise asjaolud ei ole sellise raskusega, mis välistaksid O.O vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise. Vangistuses kannab O.O karistust esmakordselt. Vangistuses viibimise ajal ei ole O.O distsiplinaarkorras karistatud. Kinnipeetava iseloomustuses märgitu kohaselt hinnatakse O.O käitumine vanglas rahuldavaks. Vangistusest vabanedes on O.O olemas kindel elukoht ja lähedaste toetus, kes on valmis teda ka materiaalselt toetama. Kriminaalhooldusametnik peab otstarbekaks O.O vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamist. 17.09.2009.a kohtuistungil kinnitas O.O , et ta on valmis tegema kriminaalhooldusametnikuga koostööd, ta soovib täita

§ 75

lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid ja ta on nõus võtma endale katseajaks järgmised kohustused: • ei tarvita alkoholi ja narkootikume, • ei suhtle kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta, • asub ametlikult tööle hiljemalt 1 kuu jooksul peale vanglast karistuse kandmiselt vabanemist või võtab ennast selle tähtaja jooksul ametlikult töötuna arvele; • osaleb sotsiaalabiprogrammis, kui kriminaalhooldusametnik peab seda vajalikuks. Uute kuritegude toimepanemise riskide vähendamiseks on põhjendatud panna O.O-le katseajaks eelmärgitud kohustused. O.O vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel peab kohus lisaks eeltoodule oluliseks arvestada ka seda, et kriminaalhooldusametniku järelevalve ja kontrolli all ning kriminaalhooldusametniku juhendamisel ja suunamisel on käesoleval juhul vangistusest vabaneva isiku uuesti sulandumine ühiskonda efektiivsem ja mõjusam ning seetõttu on tõhusamalt kaitstud ka õiguskorra kaitsmise huvid, kui süüdimõistetu otse vangistusest (järgneva kontrolli ja järelevalveta) vabanemisel. Heli Sillaots kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.