lg 2 p 1 ja
lg 3, 4 alusel vabastada S.A talle 22.05.2007.a Harju Maakohtu kohtuotsusega liitkaristuseks mõistetud 4 (nelja) aasta 2 (kahe) kuu vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt alates käesoleva määruse jõustumisest. Jõustunud määruse ärakirja saadab kohus määruse jõustumisest koheselt Tartu Vanglale. Kinnipeetava isiklik toimik tagastada Tartu Vanglale määruse jõustumisest. Ärakandmata karistust (kui määrus jõustub 02.10.2009.a ja S.A vabaneb vangistusest 02.10.2009.a, siis 1 aastat 9 kuud ja 17 päeva vangistust) ei pöörata S.A suhtes täielikult täitmisele, kui ta 1 aasta 9 kuu ja 17 päeva pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja nõuetekohaselt täidab elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve all talle
lg 1 ja
lg 2 p 2,4,7,8,9 ning
lg 4 alusel katseajaks määratud kontrollnõudeid ja kohustusi: • elab kohtu määratud alalises elukohas - xxx; 2 • • • • • • • • • • ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15-ks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks, ei tarvita alkoholi ja narkootikume, ei suhtle kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta, osaleb sotsiaalabiprogrammis, kui kriminaalhooldusametnik peab seda vajalikuks ja teeb selles osalemise kohustuslikuks; asub ametlikult tööle hiljemalt 1 kuu jooksul peale vanglast karistuse kandmiselt vabanemist või võtab ennast selle tähtaja jooksul töötuna arvele tööhõiveametis või alustab 1 kuu jooksul vanglast vabanemisest arvates asjaajamisega endale töövõimetuspensioni saamiseks, allub elektroonilisele valvele 6 (kuue) kuu vältel – elektroonilise valve tähtaeg hakkab kulgema päevast, mil elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge (
-1 lg 4); ilmub koos käesoleva määruse koopiaga Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talitusse (Sadama 21, Haapsalu) kriminaalhooldaja (Arnik Kurovi või mõne teise kriminaalhooldusosakonna talituse juhataja määratud kriminaalhooldaja) juurde 3 tööpäeva jooksul ennetähtaegselt vanglast vabanemise päevast arvates.
lg 4 alusel on katseaja pikkuseks 1 aasta 9 kuud 17 päeva.
p 2 alusel hakkab katseaeg kulgema käesoleva määruse jõustumisest ja S.A vangistusest vabanemisest. Jõustunud määruse koopia saata täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale. Määruse koopia edastada S.A-le allkirja vastu ja prokurörile tema soovi korra. EDASIKAEBAMISE KORD KrMS § 383 lg 1, KrMS § 384 lg 1 alusel on käesoleva määruse peale õigus esitada määruskaebus. KrMS § 387 lg 1 alusel esitatakse määruskaebus Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD S.A on kriminaalkorras karistatud 4 korral. 22.05.2007.a Harju Maakohtu kohtuotsusega karistati S.A
lg 2 ja
lg 2 p 4,5,8 järgi 2 kuu vangistusega.
lg 2 alusel suurendati 2 kuud vangistust Tallinna Linnakohtu 09.02.2005.a kohtuotsusega
p 1 alusel karistuseks mõistetud vangistuse ärakandmata osa, s.o 4 aasta vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõisteti 4 aastat 2 kuud vangistust, karistuse kandmise alguseks 20.05.2007.a. 2 3 Käesolevaks ajaks on S.A ära kandnud vähemalt poole talle karistuseks mõistetud vangistusest. 14.05.2009.a avalduses andis S.A nõusoleku enda suhtes eletroonilise valve kohaldamiseks ning kinnitas, et ennetähtaegselt vangistusest vabanemise korral asub elama oma ema ja kasuisa juurde xxx. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt on kõik selles kohas elavad isikud andnud nõusoleku oma elukohta elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks ja see elukoht on sobilik elekroonilise valve kohaldamiseks.
lg 2 p 1 alusel võib kohus esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ja isik nõustub tema suhtes teostatava elektroonilise valve kohaldamisega. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kinnipeetava isikliku toimikuga ja kuulanud 21.09.2009.a kohtuistungil ära süüdimõistetu ja prokuröri arvamuse, on seisukohal, et esinevad
lg 2 punktis 1 loetletud eeldused süüdimõistetu S.A vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ja lähtudes
lõikes 3 sätestatust on põhjendatud S.A vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.
lg 3 alusel arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kokku 4-l korral kriminaalkorras karistatud S.A viibib vangistuses teistkordselt. Esimest korda kandis karistuse – 10 kuud vangistust
lg 1 alusel ära eelvangistuses olles ja 22.03.2000.a vabanes karistuse kandmiselt kohtuotsuse kuulutamisel kohtusaalis. Käesoleval ajal kannab S.A karistust
lg 2 ja
lg 2 p 4,5,8 järgi teise astme kuriteo – varguse eest, millele
lg 2 alusel liideti Tallinna Linnakohtu 09.02.2005.a kohtuotsusega
p 1 alusel karistuseks mõistetud vangistuse ärakandmata osa, s.o 4 aastat vangistust ja liitkaristuseks mõisteti 4 aastat 2 kuud vangistust. S.A kuritegelikult toimepandu laad ja muud kuritegude toimepanemise asjaolud ei ole sellise raskusega, mis välistaksid S.A vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise. Vangistuses viibimise ajal ei ole S.A distsiplinaarkorras karistatud ja ta on vangistuses viibimise ajal töötanud. Vangistusest vabanedes on S.A olemas kindel elukoht ja lähedaste toetus, kes on valmis teda ka materiaalselt toetama. Asjaolu, et S.A toetavad materiaalselt tema vanemad, nähtub kinnipeetava iseloomustusest. Kriminaalhooldusametnik peab otstarbekaks S.A ühes tema suhtes elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamist. 3 4 21.09.2009.a kohtuistungil kinnitas S.A , et ta on valmis tegema kriminaalhooldusametnikuga koostööd, ta soovib täita
lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid ja ta on nõus võtma endale katseajaks järgmised kohustused: • ei tarvita alkoholi ja narkootikume, • ei suhtle kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta, • osaleb sotsiaalabiprogrammis, kui kriminaalhooldusametnik peab seda vajalikuks, • asub ametlikult tööle hiljemalt 1 kuu jooksul peale vanglast karistuse kandmiselt vabanemist või võtab ennast selle tähtaja jooksul töötuna arvele tööhõiveametis või alustab 1 kuu jooksul vanglast vabanemisest arvates asjaajamisega endale töövõimetuspensioni saamiseks, • allub elektroonilisele valvele ja ilmub kriminaalhooldaja juurde 3 tööpäeva jooksul ennetähtaegselt vanglast vabanemise päevast arvates. Uute kuritegude toimepanemise riskide vähendamiseks on põhjendatud panna S.A-le katseajaks eelmärgitud kohustused. S.A vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel peab kohus lisaks eeltoodule oluliseks arvestada ka seda, et kriminaalhooldusametniku järelevalve ja kontrolli all ning kriminaalhooldusametniku juhendamisel ja suunamisel on käesoleval juhul vangistusest vabaneva isiku uuesti sulandumine ühiskonda efektiivsem ja mõjusam ning seetõttu on tõhusamalt kaitstud ka õiguskorra kaitsmise huvid, kui süüdimõistetu otse vangistusest (järgneva kontrolli ja järelevalveta) vabanemisel. Heli Sillaots kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.