KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10.september 2009.a. Tallinn Kohtuistungi aeg ja koht 8.september 2009.a. Tallinn Kriminaalasja number 1- 09-4349 Kohtukoosseis eesistuja Julia Katškovskaja, liikmed Malle Preimer ja Paavo Randma Kohtuistungi sekretär Tatjana Derkatš Kriminaalasi Apelleeritud kohtuotsus M.K süüdistuses KarS prg. 121 järgi, lühimenetlus Harju Maakohtu otsus 22.aprillist 2009.a. Apellatsiooni esitaja Süüdistatava M.K kaitsja adv. Talvi Vaske Prokurör Robert Saareke Süüdistatav M.K (ankeetandmed Harju Maakohtu otsuses) Kaitsja Adv. Talvi Vaske Harju Maakohtu otsus 22.aprillist 2009.a. M.K suhtes jätta muutmata. Esitatud apellatsioon jätta rahuldamata. Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul 2 alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav ja kannatanu võivad kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK: Harju Maakohus otsustas 22.aprilli 2009.a. otsusega: Süüdi tunnistada M.K KarS § 169 järgi ja mõista karistuseks vangistus kuus kuud. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista lõplikuks karistuseks neli kuud vangistust. KarS § 74 ja 75 sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata täitmisele, kui M.K ei pane kaheksateist kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks KarS § 74 ja 75 alusel määratud kontrollnõudeid ja kohustusi: M.K on mõistetud süüdi selles, et tema olles kohustatud Harju Maakohtu 24.09.2007.a otsusega nr 2-06-21914 maksma alates 01.08.2006.a alaealiste laste, L. O.`a (sünd. XX.XX.XXXX.
- a)ülalpidamiseks igakuiselt 2300.krooni ja A. O.`a (sünd. XX.XX.XXXX.
- a)ülalpidamiseks igakuiselt 2300.- krooni H. A. S.`i kasuks kuni laste täisealiseks saamiseni, täitis laste ülalpidamise kohustust osaliselt septembris 2007.a, oktoobris 2007.a ja novembris 2007.a ning jaanuaris 2008.a ja märtsis 2008.a. Kohtutäituri vahendusel täitis M.K laste ülalpidamise kohustust osaliselt mais 2008.a, juunis 2008.a ja juulis 2008.a. M.K on rikkunud laste ülalpidamise kohustust alates septembrist 2007.a kuni detsembrini 2008.a jättes süstemaatiliselt maksmata elatusraha ettenähtud ajal ja ulatuses. Oma sellise tegevusega, mis seisnes vanema kuritahtlikus kõrvalehoidumises oma noorematele kui kaheksateistaastastele lastele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest, pani M.K toime KarS § 169 järgi kvalifitseeritava kuriteo. APELLATSIOONI SISU JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD: Süüdistatava kaitsja leiab, et M.K ei ole temale süüks pandud kuritegu toime pannud, vaid on elatusraha maksnud vastavalt oma sissetulekutele ja võimalustele. Kohtulik uurimine toimunud ühekülgselt, lähtudes kannatanu omakasupüüdlikest seisukohtadest, arvestamata M.K vastuväiteid ning 3 vastavalt KrMS § 339 lg 1 p8 ei vasta kohtuotsuse resolutiivosa järeldused tõendamiseseme toodud asjaoludele, mistõttu M.K on põhjendamatult süüdi mõistetud. Apellatsioonis leitakse, et süüdistatav ei ole kuritahtlikult rikkunud laste ülalpidamiskohustust, vaid on maksnud raha vastavalt oma sissetulekutele ning tasunud -septembrikuus 2007 3000.- krooni -oktoobrikuus 2007 3000.- krooni -novembrikuus 2007 3000.- krooni -jaanuarikuus 2008 3000.- krooni -märtsikuus 2008 2000.- krooni -maikuus 2008 1340.- krooni -juunikuus 2008 1330.96 krooni -juulikuu 2008 29.08 krooni -septembrikuus 2008 975.- krooni M.K on mänginud XXXXXXXXX 30 aastat ning töötab käesoleval ajal XXXXX XXXXX XXXXXXXXXXXXXXXXXXX. 2008.a. jaanuarikuuni oli tema sissetulek XXXX krooni. Pärast seda vähenes sissetulek oluliselt, kuna kahe grupi asemel jäi üks treeningugrupp. Töötasu vähenemine ei olnud seotud täitemenetluse alustamisega. M.K-le on väljastatud XXXXXXXXXXXXXXXX litsents ning see kohustab pidevalt oma erialal töötama. Kui 4 aasta jooksul ei tööta, võetakse litsents ära. Tööaega ei ole võimalik ette planeerida, sest aastaringselt vahelduvad treeninguajad.. Sügisel sai ta teada, et maksuamet on ta konto arestinud, kuid oli veendunud, et lapsed saavad oma raha kätte esmajärjekorras, kuid tegelikult võttis maksuamet selle ära. Elamisele tal eriti palju raha ei kulu. Tööd on otsinud sõprade ja ajalehekuulutuste kaudu. Kannatanu H. A. S.i kohtueelsel uurimisel antud ütluste kohaselt on 1.septembri 2008.aasta seisuga võlgnevus elatisraha maksmisel 120 799. 80 ning kannatanu väidete kohaselt on kõik süüdimõistetu vara vormistatud teiste isikute nimele ning M.K saab töötasu ümbrikus, kuna klubi omanikud on tema sõbrad. Samas ei ole kannatanu oma seisukohti dokumentaalselt põhjendanud. Pigem on need ajendatud soovist heita M.K heale nimele varju ning teha oma laste isast kriminaalkurjategija. Vastavalt Harju Maakohtu 24. septembri 2007.a. otsusele mõisteti M.K-lt tagasiulatuvalt välja 44 700 krooni perioodi eest 01. 08. 2005 kuni 31 07 2006 ühekordse maksena. Kuivõrd süüdistus talle on esitatud perioodi eest september 2007 kuni detsember 2008, ei saa lähtuda sellest, et süüdistuse esitamise ajaks oli võlgnevus üle 120 000 krooni. Tallinna Kohtutäitur Elin Vilippus on 25. septembril 2008.a. väljaantud teatises kinnitanud, et võlgnik ei oma kinnis- ega vallasvara, millele oleks võimalik sissenõuet pöörata. Antud asjaolu lükkab ümber H. A. S.i ütlused selle kohta, et 4 M.K on oma varad ümber kantinud põhjusel, et mitte maksta oma lastele elatist. Isegi juhul, kui M.K süü oleks tõendatud, on senise kohtupraktikaga vastuolus varem karistamata isiku karistamine sanktsiooni keskmises määras, nagu seda Harju Maakohus, põhjendades seda suure võlgnevusega. Kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsusega M.K õigeksmõistmist. Apellatsioonikohtu istungil toetasid süüdistatav ja tema kaitsja esitatud apellatsiooni, prokurör vaidles sellele vastu. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT: Kohtukolleegium, kuulanud ära menetlusosalised, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja esitatud apellatsiooniga leiab, et maakohtu otsuse tühistamiseks alust ei ole. Kohtukolleegium nõustub täielikult maakohtu seisukohaga, et sisuliselt on M.K distantseerunud oma laste ülalpidamiskohustuse täitmisest ja tema poolt enda õigustamiseks esitatud põhjendused on naiivsed ning nendega ei ole võimalik kuidagi õigustada M.K tegevusetust. Väited, et ühele täiskasvanud mehele meeldib mängida XXXXXXXXX ja ta on seda teinud 30 aastat, mistõttu ei saa seda maha jätta, sest kaotab litsentsi, võivad ju olla õiged, kuid sellised lapslikud põhjendused ei riiva kõrva olukorras, kui selliste XXXXXXXXXXXX juures ei kannata XXXXXXX enda lapsed. Perekonnaseaduse prg. 60 ja 61 sätetest tulenevalt on lapse vanematel võrdne kohustus last ülal pidada ja seda ka juhul, kui faktiliselt elab laps ühe vanema juures. Kohtukolleegiumi seisukohast tähendab vanemate võrdne vastutus ka võrdseid pingutusi laste ülalpidamiseks vajalike materiaalsete vahendite teenimiseks. Olukorras, kus laste ema ei saa endale lubada tegelemist lemmiktegevusega – näiteks koduperenaiseks olemisega, sest see ei kindlusta laste ülalpidamist, ei ole õigustatud ka laste isa selline tegevus. Tõsiseltvõetav ei saa olla täiskasvanud meesterahva töö, mis ei too praktiliselt midagi sisse ja seda väidetavalt seetõttu, et tööd on vähe. Esiteks, kui on vähe tööd, siis jääb üle ka vaba aega. Kui lapsevanemale meeldib töö, millega ta tegeleb, kuid sellega ei teenita laste ülalpidamiseks vajalikku raha, siis tuleb otsida meelistegevuse kõrvalt muid töiseid tegevusi, millega on võimalik seda tasa teha. Kui aga ei taheta tööd teha, siis on laste ülalpidamiseks vajalike materiaalsete vahendite saamiseks võimalik kasutada ka teisi seaduslikke vahendeid kindlustamaks ülalpidamiskohustuse täitmine. Laste ema ei saa olukorras, kus lapsed tahavad süüa iga päev ja veel mitu korda päevas, kus lastele on vaja selga osta riided ja hea oleks kui võimaldada ka huvialane tegevus, jääda ootama paremaid aegu. Kasvõi seetõttu, et laste isa laste ülalpidamise vastu huvi ei tunne, on iga vähegi normaalne ema nõus võtma endale lisatööd ja seda ka uneajast; äärmisel juhul vahetama elamistingimused vähem kulusid nõudvate vastu või võtma endale 5 laenukohustusi, et lapsed ära toita ja riidesse panna. Samasuguseid pingutusi on alus nõuda ka teiselt lapsevanemalt. M.K poolt laste ülalpidamiskohustuse mittetäitmist kinnitab juba asjaolu, et elatis laste ülalpidamiseks on temalt kohtu kaudu välja mõistetud. See on fakt, mida ei tule eraldi tõendada. Nimelt on Perekonnaseaduse prg. 61 lg 1 kohaselt kohtu poolt elatise väljamõistmise eelduseks vanemalt tema poolt lapse ülalpidamiskohustuse mittetäitmine. Riigikohtu tsiviilkolleegium on oma otsuses nr. 3-2-1-108-07 selgitanud, et nii PKS § 61 lg 1 kui PKS § 70 lg 2 järgi on elatise nõude rahuldamise eelduseks kohustatud isiku ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Kui elatis on juba kohtuotsusega välja mõistetud, siis on kohtuotsuse täitmine kohustatud poolele kohustuslikuks täitmiseks. Seadusega on kriminaliseeritud elatisraha väljamõistmise kohta tehtud kohtuotsuse mittetäitmine, kui see on kuritahtlik. Kohtukolleegium leiab, et on tõendatud M.K poolt laste ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine ka peale elatisraha väljamõistmist kohtu poolt . Riigikohtu tsiviilkolleegium on varemviidatud kohtuotsuses (nr.3-2-1-10807) üheselt märkinud, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Samuti on ülalpidamiskohustuse rikkumisega tegemist siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebaregulaarselt ja vanemad ei ole kokku leppinud, et lapsele antaksegi ülalpidamist niimoodi. Kui elatise nõudmiseks õigustatud isik leiab, et vanem maksab lapsele vabatahtlikult ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt, võib ta nõuda kohustatud vanemalt PKS § 61 lg 1 alusel lapsele elatise väljamõistmist. Kohtukolleegium on seisukohal, et needsamad põhimõtted kehtivad ka peale kohtuotsusega elatisraha väljamõistmist ülalpidamiskohustuse rikkumise fakti tuvastamisel. Maakohus on tuvastanud M.K poolt lastele ebapiisava ja ebaregulaarse ülalpidamise andmise ja kohtukolleegium nõustub sellekohaste maakohtu järeldustega. Otsustamaks, kas M.K on lastele elatisraha maksmisest hoidunud kõrvale kuritahtlikult või mitte, märgib kohtukolleegium järgmist. Nimelt, kohtukolleegium leiab, et ülalpidamiskohustuse rikkumine on kuritahtlik, kui seda rikutakse süstemaatiliselt või pikema aja jooksul. Maakohus on ka selle asjaolu oma otsuses tuvastanud. Maakohtu sellekohased põhjendused on kooskõlas kriminaalasjas tuvastatud faktiliste asjaoludega ning kohtukolleegium ei pea oma otsuses neid vajalikuks korrata. Kohtukolleegium on seisukohal, et apellatsioonis esitatud asjaolud ei ole sellised, millised vabastaksid M.K elatise maksmisest. Ka Riigikohtu tsiviilkolleegium on oma otsuses nr.3-2-1-65-07 asunud seisukohale, et üksnes palga või sissetuleku puudumine ei vabasta töövõimelist vanemat PKS 61 alusel elatise maksmisest. Süüdistatav ei ole töövõimetu, kelle võime tööga elatist teenida oleks piiratud. Arvestades maakohtu poolt tuvastatud asjaolusid, on põhjendatud alus väita, et M.K ei ole teinud kõike endast olenevat, et tagada laste ülalpidamiskohustuse täitmine. 6 Kohtukolleegium märgib, et maakohtu otsuse seaduslikkust ei saa mõjutada ning ei mõjuta kaitsja poolt märgitud asjaolu, et üks M.K lastest sai hiljuti täisealiseks. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu poolt M.K-le mõistetud karistuse kergendamiseks puudub alus. Maakohus on oma otsuses põhjendanud nii karistusliigi kui ka karistusmäära valikut ja kohtukolleegium nõustub nende põhjendustega. M.K-le karistuseks mõistetud vangistusmäär on alla sanktsioonis ettenähtud vangistuse keskmäära. Asjaolusid, millised annaks alust selle karistusmäära vähendamiseks, kohtukolleegium tuvastanud ei ole. Kogu mõistetud vangistus on jäetud maakohtu otsusega tingimisi täitmisele pööramata ja katseaeg, milline on maakohtu poolt määratud vastab seaduses ettenähtud katseaja minimaalmäärale. Kuna kohtukolleegium ei ole tuvastanud ühtegi KrMS prg.338 ettenähtud kohtuotsuse tühistamise alustest, siis juhindudes KrMS prg.337 lg 1 p.1 , prg. 344-345 lg 1 , 2 jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu otsuse 22.aprillist 2009.a. M.K suhtes muutmata. Julia Katškovskaja Malle Preimer Paavo Randma