Obsah (7)

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg, koht Kriminaalasja number Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Tõlk Kriminaalasi Prokurör Süüdistatav Tartu Maakohus 16. veebruaril 2009. a T

§ 209

lg 2 p 1,2 ja § 385 1 järgi Külli Saks G.O Elukoht: XXXXXX XXXXX,; isikukood: XXX; Kaitsja RESOLUTSIOON varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 2 korda: 28.07.

a Pärnu Maakohtu poolt KrK § 204 lg 3 järgi rahatrahviga 4600 krooni ja mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 1 aastaks; 23.03.
a Tartu Maakohtu poolt

§-de 201 lg 1 ja 209 lg 2 p 1 järgi 1 aasta vangistusega tingimisi 3 aasta ja 6-kuulise katseajaga. Tõkend: elukohast lahkumise keeld vandeadvokaat Tarmo Pilv Juhindudes KrMS § -dest 309 lg 3, 311, 312, 313, kohus otsustas: Süüdi tunnistada G.O

§ 209lg 2 p 1,2 järgi ja mõista karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust.

Süüdi tunnistada G.O

§ 385

1 järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõista G.O-le liitkaristuseks 2 (kaks) aastat vangistust, lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga.

65 lg 2 alusel liita mõistetud vangistusele Tartu Maakohtu 23.03.

a otsusega mõistetud ärakandmata karistus 1 (üks) aasta vangistust ja mõista G.O-le liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 3 (kolm) aastat vangistust. Kohtuotsus G.O-le mõistetud vangistuse osas pöörata täitmisele pärast selle jõustumist, saates vastavalt KrMS § –le 414 lg 1 süüdimõistetule teatise, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. G.O karistuse kandmise aja alguseks lugeda tema vanglasse saabumise aeg. Tõkend – elukohast lahkumise keeld– tühistada pärast G.O karistuse kandmisele asumist. Rahuldada ja välja mõista G.O-lt järgmised tsiviilhagid: 41 088.50 (nelikümmend üks tuhat kaheksakümmend kaheksa krooni 50 senti) krooni KÜ Jaama 185 kasuks; 23 000 (kakskümmend kolm tuhat) krooni MPO Zolotaja Oss Eesti ﬁliaali kasuks; 2000 (kaks tuhat) krooni R.M. kasuks; 1000 (üks tuhat) krooni L.V. kasuks; 2823(kaks tuhat kaheksasada kakskümmend kolm) krooni E.K. kasuks; 3007 (kolm tuhat seitse) krooni S.H. kasuks; 10 000 (kümme tuhat) krooni Õ.K. kasuks; 4000 (neli tuhat) krooni R.K. kasuks; 10 505 (kümme tuhat viissada viis) krooni J.S. kasuks; 2417.30 (kaks tuhat nelisada seitseteist krooni 30 senti) krooni A.M. kasuks; 3680.50 (kolm tuhat kuussada kaheksakümmend krooni 50 senti) krooni J.P. kasuks; 4200 (neli tuhat kakssada) krooni A.S. kasuks; 4640.20 (neli tuhat kuussada nelikümmend krooni 20 senti) krooni L.T. kasuks; 6000 (kuus tuhat) krooni K.K. kasuks; 3823.50 (kolm tuhat kaheksasada kakskümmend kolm krooni 50 senti) krooni M.R. kasuks; 2590.50 (kaks tuhat viissada üheksakümmend krooni 50 senti) krooni V.K. kasuks; 25 058.67 (kakskümmend viis tuhat viiskümmend kaheksa krooni 67 senti) krooni OÜ Volmarsoft kasuks; 4870.50 (neli tuhat kaheksasada seitsekümmend krooni 50 senti) krooni T.P. kasuks; 5977 (viis tuhat üheksasada seitsekümmend seitse) krooni V.K. kasuks; 12 850 (kaksteist tuhat kaheksasada viiskümmend) krooni N.K. kasuks; 3240 (kolm tuhat kakssada nelikümmend) krooni V.V. kasuks; 3880 (kolm tuhat kaheksasada kaheksakümmend) krooni M.Ö. kasuks; 3341 (kolm tuhat kolmsada nelikümmend üks) krooni Z.P. kasuks; 6605.50 (kuus tuhat kuussada viis krooni 50 senti) krooni A.N. kasuks; 2800 (kaks tuhat kaheksasada) krooni A.K. kasuks; 1800 (üks tuhat kaheksasada) krooni O.N. kasuks; 2 2808.80 (kaks tuhat kaheksasada kaheksa krooni 80 senti) krooni A.B. kasuks; 21 937.50 (kakskümmend üks tuhat üheksasada kolmkümmend seitse krooni 50 senti) krooni E.P. kasuks; 3609 (kolm tuhat kuussada üheksa) krooni L.R. kasuks; 3200 (kolm tuhat kakssada) krooni A.J. kasuks; 2000 (kaks tuhat) krooni L.O. kasuks; 2375 (kaks tuhat kolmsada seitsekümmend viis) krooni L.L. kasuks; 3835 (kolm tuhat kaheksasada kolmkümmend viis) krooni A.K. kasuks; 13 321.50 (kolmteist tuhat kolmsada kakskümmend üks krooni 50 senti) krooni I.S. kasuks; 2000 (kaks tuhat) krooni N.T. kasuks; 4162 (neli tuhat ükssada kuuskümmend kaks) krooni A.S. kasuks; 2600 (kaks tuhat kuussada) krooni V.Z. kasuks; 11 920 (üksteist tuhat üheksasada kakskümmend) krooni G.R. kasuks; 2970 (kaks tuhat üheksasada seitsekümmend) krooni V.K. kasuks; 3911 (kolm tuhat üheksasada üksteist) krooni I.A. kasuks; 4000 (neli tuhat) krooni J.T. kasuks; 24 843.80 (kakskümmend neli tuhat kaheksasada nelikümmend kolm krooni 80 senti) krooni OÜ Tartu Tuli kasuks; 11 939 (üksteist tuhat üheksasada kolmkümmend üheksa) krooni AS Zum Zum kohvik kasuks; 40 627.50 (nelikümmend tuhat kuussada kakskümmend seitse krooni 50 senti) krooni Tartu Kutsehariduskeskuse kasuks; 21 974 (kakskümmend üks tuhat üheksasada seitsekümmend neli) krooni KÜ Jõhvi Narva mnt 3 kasuks; 24 865.55 (kakskümmend neli tuhat kaheksasada kuuskümmend viis krooni 55 senti) krooni KÜ Vahe 8 kasuks; 42 912 (nelikümmend kaks tuhat üheksasada kaksteist) krooni KÜ Hariduse 8 kasuks; 24 873 (kakskümmend neli tuhat kaheksasada seitsekümmend kolm) krooni KÜ Koidu 2V kasuks; 3873 (kolm tuhat kaheksasada seitsekümmend kolm) krooni L.R. kasuks; 3000 (kolm tuhat) krooni G.N. kasuks; 8938 (kaheksa tuhat üheksasada kolmkümmend kaheksa) krooni K.L. kasuks; 2000 (kaks tuhat) krooni A.M. kasuks; 5000 (viis tuhat) krooni N.K. kasuks; 3000 (kolm tuhat) krooni M.P. kasuks; 46 763.59 (nelikümmend kuus tuhat seitsesada kuuskümmend kolm tuhat krooni 59 senti) krooni AS Fenestra kasuks; 213 292.98 (kakssada kolmteist tuhat kakssada üheksakümmend kaks krooni ja 98 senti) OÜ Lampe Invest kasuks; 19 182 (üheksateist tuhat ükssada kaheksakümmend kaks) krooni OÜ Plasmet kasuks; 24 637.07 (kakskümmend neli tuhat kuussada kolmkümmend seitse krooni 7 senti) krooni OÜ Uksekoda kasuks. 51 200 (viiskümmend üks tuhat kakssada) krooni KÜ Tartu Jaama 89 kasuks; 18 478.80 (kaheksateist tuhat nelisada seitsekümmend kaheksa krooni 80 senti) krooni OÜ Teps-Lukk kasuks. 3 Rahuldada osaliselt Kohtla-Järve linnavalitsuse ja V.P. hagid. Välja mõista G.O-lt 6547 (kuus tuhat viissada nelikümmend seitse) krooni V.P. kasuks ja 88 236 (kaheksakümmend kaheksa tuhat kakssada kolmkümmend kuus) krooni Kohtla-Järve Linnavalitsuse kasuks. Asitõendid - OÜ Estmark Grupp dokumendid kiirköitjates kirjega „Kirjavahetus“; „Arved“; „Tellimused“, „Avaldused“; „Firmadest tellimused kinnitused 2006“; „Jõhvi tellimused“; „Jõhvi hinnapakkumised
a“ ja „Hinnapakkumised alates 16.okt 2006“, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde. KrMS § 180 lg 1,3 alusel välja mõista G.O-lt riigituludesse menetluskuludena sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, tunnistajatele makstud summad 1456.71 (üks tuhat nelisada viiskümmend kuus krooni 71 senti) krooni, kutsete kättetoimetamise kulud 2465 (kaks tuhat nelisada kuuskümmend viis) krooni ja videokonverentsi kulud 1893.14 (üks tuhat kaheksasada üheksakümmend kolm krooni 14 senti) krooni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja oma nime. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud ühe kuu jooksul. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsiooni teate esitamise korral esitatakse apellatsioonkaebus Tartu Maakohtule kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtu nimele, 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. Apellatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus kättesaadav Tartu Maakohtu kantseleis
märtsil
a. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistus G.O süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse ja omastamise, eesmärgiga saada pettuse teel võõrast vara, olles OÜ Estmark Grupp juhatuse liige, kelle otsustada oli osaühingule laekunud tellimuste täitmine, omamata tootmisbaasi, piisavalt töötajaid ega seetõttu ka võimalust vastu võetud uste ja akende tarnimise ja 4 paigaldamise tellimusi täita, andis juba ette teades, et OÜ Estmark Grupp vastuvõetud tellimusi ei täida, OÜ Estmark Grupp müügĳuhtidele (-konsultantidele) J.S. , E.G. , A.R. ja J.R. , kes ei olnud teadlikud G.O kavatsustest tellimused täitmata jätta, korralduse võtta vastu tellimused ja sõlmida OÜ Estmark Grupp nimelt klientidega lepingud, kasutades toodete pakkumisel OÜ Aknamaailm logo, mille tulemusena J.S., E.G., A.R. ja J.R. sõlmisid lepingud ja võtsid vastu tellimused järgnevalt: 17.07.
a L.L. viimase elukohas Tartus XXX OÜ Estmark Grupp nimel ühe plastikust akna tellimuse nr 88 summas 5334.24 krooni, millest klient tasus 21.07.
a ettemaksuks OÜ Estmark Grupp arveldusarvele nr 221029807296 AS-is Hansapank 2375 krooni; 26.08.
a Tartu linnas Jaama 143B asunud OÜ Estmark Grupp kontoris M.Ö. ult OÜ Estmark Grupp nimel kahe plastikust akna tellimused nr 88 ja 159, millede eest tasus klient 28.08.
a ettemaksuks OÜ Estmark Grupp arveldusarvele nr 221029807296 AS-is Hansapank 3880 krooni; 28.08.
a Tartu linnas Jaama 143B asunud OÜ Estmark Grupp kontoris J.S. elt OÜ Estmark Grupp nimel kahe puitukse tellimuse summas 21 010 krooni, millest klient tasus 29.08.
a ettemaksuks OÜ Estmark Grupp arveldusarvele nr 221029807296 AS-is Hansapank 10 505 krooni; 29.08.
a Tartu linnas Jaama 143B asunud OÜ Estmark Grupp kontoris V.P. OÜ Estmark Grupp nimel ühe puitukse tellimuse nr P-16 summas 6547 krooni, mille klient tasus samal päeval OÜ Estmark Grupp arveldusarvele nr 221029807296 AS-is Hansapank; 29.08.
a Tartu linnas Jaama 143B asunud OÜ Estmark Grupp kontoris V.V. ilt OÜ Estmark Grupp nimel ühe metallist ukse tellimuse summas 6480 krooni, millest klient tasus samal päeval OÜ Estmark Grupp arveldusarvele nr 221029807296 AS-is Hansapank ettemaksu summas 3240 krooni; 30.08.
a Tartu linnas Jaama 143B asunud OÜ Estmark Grupp kontoris V.K. OÜ Estmark Grupp nimel kahe plastikust akna tellimuse nr 157 summas 11 954 krooni, millest klient tasus samal päeval ettemaksuks OÜ Estmark Grupp kassasse 5977 krooni; 11.09.
a Tartu linnas Jaama 143B asunud OÜ Estmark Grupp kontoris M.R. lt OÜ Estmark Grupp nimel ühe metallist ukse tellimuse nr 11.9.06 summas 7647 krooni, millest klient tasus 12.09.
a ettemaksuks OÜ Estmark Grupp arveldusarvele nr 221029807296 AS-is Hansapank 3823,50 krooni; 13.09.
a Tartu linnas Jaama 143B asunud OÜ Estmark Grupp kontoris R.M. ilt OÜ Estmark Grupp nimel kahe plastikust akna tellimuse nr 218 summas 3395 krooni, millest klient tasus samal päeval ettemaksuks OÜ Estmark Grupp kassasse 2000 krooni; 14.09.
a Jõhvis KÜ Jõhvi Hariduse 8 esindaja Ester Arrasega OÜ Estmark Grupp nimel plastakende valmistamise ja paigaldamise tööettevõtulepingu nr 015 summas 85 825 krooni, millest klient tasus samal päeval ettemaksuks OÜ Estmark Grupp arveldusarvele nr 221029807296 AS-is Hansapank 42 912 krooni; 14.09.2006.a. Jõhvis L.R. OÜ Estmark Grupp nimel PVC akende valmistamise ja paigaldamise tööettevõtulepingu nr 006/B summas 7746 krooni, millest klient tasus samal päeval ettemaksuks OÜ Estmark Grupp kassasse 3873 krooni; 16.09.
a Tartu linnas Jaama 143B asunud OÜ Estmark Grupp kontoris Silvia Hovintalolt OÜ Estmark Grupp nimel ühe puidust ukse tellimuse nr 1 summas 6014 krooni, millest klient tasus samal päeval ettemaksuks OÜ Estmark Grupp kassasse 3007 krooni; 5 25.09.
a Tartu linnas Jaama 143B asunud OÜ Estmark Grupp kontoris N.T. OÜ Estmark Grupp nimel ühe plastikust ukse ja akna tellimuse nr 223 summas 3590.92 krooni, millest klient tasus samal päeval ettemaksuks OÜ Estmark Grupp kassasse 2000 krooni; 02.10.
a Tartu linnas Jaama 143B asunud OÜ Estmark Grupp kontoris L.O. OÜ Estmark Grupp nimel ühe plastikust akna tellimuse nr 241 summas 4683.20 krooni, millest klient tasus samal päeval ettemaksuks OÜ Estmark Grupp kassasse 2000 krooni; 02.10.
a Jõhvis Raudtee 1 asuvas OÜ Estmark Grupp kontoris N.K. OÜ Estmark Grupp nimel PVC akende valmistamise ja paigaldamise tööettevõtulepingu nr 010/B summas 9114 krooni, millest klient tasus samal päeval ettemaksuks OÜ Estmark Grupp kassasse 5000 krooni; 05.10.
a Tartu linnas Jaama 143B asunud OÜ Estmark Grupp kontoris Riima Kadatskajalt OÜ Estmark Grupp nimel ühe plastikust rõduukse ja akna tellimuse nr 260 summas 8000 krooni, millest klient tasus samal päeval ettemaksuks OÜ Estmark Grupp kassasse 4000 krooni; 05.10.
a Tartu linnas Jaama 143B asunud OÜ Estmark Grupp kontoris V.Z. OÜ Estmark Grupp nimel ühe plastikust akna tellimuse nr 261 summas 5191 krooni, millest klient tasus 06.10.
a ettemaksuks OÜ Estmark Grupp kassasse 2600 krooni; 06.10.
a Tartu linnas Jaama 143B asunud OÜ Estmark Grupp kontoris AS Zum Zum Kohviku esindaja P.K. OÜ Estmark Grupp nimel kolme vineerist ukse tellimuse nr A-15/1 summas 23 878 krooni, millest klient tasus 10.10.
a ettemaksuks OÜ Estmark Grupp arveldusarvele nr 221029807296 AS-is Hansapank 11 939 krooni; 10.10.
a Tartu linnas Jaama 143B asunud OÜ Estmark Grupp kontoris A.S. OÜ Estmark Grupp nimel ühe puidust ukse tellimuse nr P-31 summas 8440 krooni, millest klient tasus samal päeval ettemaksuks OÜ Estmark Grupp kassasse 4200 krooni; 10.10.
a Jõhvis Raudtee 1 asuvas OÜ Estmark Grupp kontoris KÜ Jõhvi Narva mnt 3 esindaja H.M. OÜ Estmark Grupp nimel PVC akende valmistamise ja paigaldamise tööettevõtulepingu nr 023 summas 43 948 krooni, millest klient tasus 11.10.
a ettemaksuks OÜ Estmark Grupp arveldusarvele nr 221029807296 AS-is Hansapank 21 974 krooni; 10.10.
a Jõhvis Raudtee 1 asuvas OÜ Estmark Grupp kontoris KÜ Jõhvi Vahe 8 esindaja O.Z. OÜ Estmark Grupp nimel PVC akende valmistamise ja paigaldamise tööettevõtulepingu nr 022 summas 49 733 krooni, millest klient tasus 11.10.
a ettemaksuks OÜ Estmark Grupp arveldusarvele nr 221029807296 AS-is Hansapank 24 866,55 krooni; 11.10.
a Tartu linnas Jaama 143B asunud OÜ Estmark Grupp kontoris L.T. OÜ Estmark Grupp nimel kahe plastikust akna tellimuse nr 227 summas 9280,40 krooni, millest klient tasus 12.10.
a ettemaksuks OÜ Estmark Grupp arveldusarvele nr 221029807296 AS-is Hansapank 4640,20 krooni; 12.10.
a Tartu linnas Jaama 143B asunud OÜ Estmark Grupp kontoris A.N. ult OÜ Estmark Grupp nimel kahe puidust ukse tellimused nr P-26 ja P-27 summas 13 427 krooni, millest klient tasus samal päeval ettemaksuks OÜ Estmark Grupp kassasse 6605.50 krooni; 12.10.
a Jõhvis Raudtee 1 asuvas OÜ Estmark Grupp kontoris A.M. OÜ Estmark Grupp nimel PVC akende valmistamise ja paigaldamise tööettevõtulepingu nr 011/B summas 3682 krooni, millest klient tasus 13.10.
a ettemaksuks OÜ Estmark Grupp kassasse 2000 krooni; 6 13.10.
a Tartus V.K. ilt OÜ Estmark Grupp nimel ühe plastikust akna tellimuse nr 88 summas 5081 krooni, millest klient tasus 17.10.
a ettemaksuks OÜ Estmark Grupp arveldusarvele nr 221029807296 AS-is Hansapank 2590.50 krooni; 13.10.
a Tartu linnas Jaama 143B asunud OÜ Estmark Grupp kontoris A.B. OÜ Estmark Grupp nimel ühe plastikust akna tellimuse nr 276 summas 5617.50 krooni, millest klient tasus samal päeval ettemaksuks OÜ Estmark Grupp kassasse 2808.80 krooni; 13.10.
a Tartu linnas Jaama 143B asunud OÜ Estmark Grupp kontoris A.K. OÜ Estmark Grupp nimel ühe puidust ukse tellimuse nr P-20/2 summas 7670 krooni, millest klient tasus samal päeval ettemaksuks OÜ Estmark Grupp kassasse 3835 krooni; 13.10.
a Tartu linnas Jaama 143B asunud OÜ Estmark Grupp kontoris G.R. lt OÜ Estmark Grupp nimel viie plastikust akna tellimuse nr 195 summas 17 880 krooni, millest klient tasus 13.10.
a ja 25.11.
a mõlemal korral ettemaksuks OÜ Estmark Grupp kassasse 5960 krooni; 13.10.
a Jõhvis Raudtee 1 asuvas OÜ Estmark Grupp kontoris K.L. OÜ Estmark Grupp nimel PVC akende valmistamise ja paigaldamise tööettevõtulepingu nr 013/B summas 17 438 krooni, millest klient tasus samal päeval ettemaksuks OÜ Estmark Grupp arveldusarvele nr 221029807296 AS-is Hansapank 8938 krooni; 14.10.
a Tartu linnas Jaama 143B asunud OÜ Estmark Grupp kontoris A.M. lt OÜ Estmark Grupp nimel ühe plastikust rõduukse ja akna tellimuse nr 280 summas 4834.50 krooni, millest klient tasus 18.10.
a ettemaksuks OÜ Estmark Grupp arveldusarvele nr 221029807296 AS-is Hansapank 2417.30 krooni; 14.10.
a Tartu linnas Jaama 143B asunud OÜ Estmark Grupp kontoris A.K. OÜ Estmark Grupp nimel ühe plastikust akna tellimuse nr 279 summas 5774.80 krooni, millest klient tasus samal päeval ettemaksuks OÜ Estmark Grupp kassasse 2800 krooni; 16.10.
a Jõhvis Raudtee 1 asuvas OÜ Estmark Grupp kontoris KÜ Jõhvi Koidu 2V esindaja I.T OÜ Estmark Grupp nimel PVC akende valmistamise ja paigaldamise tööettevõtulepingu nr 014/B summas 49 746 krooni, millest klient tasus samal päeval ettemaksuks OÜ Estmark Grupp arveldusarvele nr 221029807296 AS-is Hansapank 24 873 krooni; 17.10.
a Tartu linnas Jaama 143B asunud OÜ Estmark Grupp kontoris O.N. OÜ Estmark Grupp nimel ühe plastikust akna tellimuse nr 282 summas 3589.90 krooni, millest klient tasus samal päeval ettemaksuks OÜ Estmark Grupp kassasse 1800 krooni; 17.10.
a Tartu linnas Jaama 143B asunud OÜ Estmark Grupp kontoris E.P. OÜ Estmark Grupp nimel ühe metallist ukse tellimuse nr M-16 ja kahe plastikust akna tellimuse 286 summas 21 937.50 krooni, mille klient tasus 19.10.
a OÜ Estmark Grupp arveldusarvele nr 221029807296 AS-is Hansapank; 17.10.
a Tartus Tartu Kutsehariduskeskuse esindaja Raul Jakobsoniga OÜ Estmark Grupp nimel tööettevõtulepingu nr 025/1 summas 30057 krooni ja 19.10.
a tööettevõtulepingu nr 027 summas 51198 krooni, milledest klient tasus ettemaksuks OÜ Estmark Grupp arveldusarvele nr 221029807296 AS-is Hansapank 40627.50 krooni; 21.10.
a Tartu linnas Jaama 143B asunud OÜ Estmark Grupp kontoris A.J. OÜ Estmark Grupp nimel ühe puidust ukse tellimuse nr P-28 summas 6397 krooni, millest klient tasus samal päeval ettemaksuks OÜ Estmark Grupp kassasse 3200 krooni; 31.10.
a Jõhvis Kohtla-Järve Linnavalitsuse (Oru Klubi) esindaja A. A OÜ Estmark Grupp nimel tööettevõtulepingu nr 016/B summas 19159 krooni ja tööettevõtulepingu nr 7 017/B summas 24959 krooni, mis klient tasus 03.11.
a täissummas OÜ Estmark Grupp arveldusarvele nr 221029807296 AS-is Hansapank 44 118 krooni; 06.11.
a Tartu linnas Jaama 143B asunud OÜ Estmark Grupp kontoris Z P OÜ Estmark Grupp nimel ühe puidust ukse tellimuse nr P-32 summas 6682 krooni, millest klient tasus 08.11.
a ettemaksuks OÜ Estmark Grupp arveldusarvele nr 221029807296 AS-is Hansapank 3341 krooni; 14.11.
a Tartu linnas Jaama 143B asunud OÜ Estmark Grupp kontoris L.R. OÜ Estmark Grupp nimel ühe plastikust akna tellimuse nr 313 summas 7218 krooni, millest klient tasus samal päeval ettemaksuks OÜ Estmark Grupp kassasse 3609 krooni; 14.11.
a Tartus I.S. OÜ Estmark Grupp nimel puitalumiiniumakende tellimuse summas 26 643 krooni, millest klient tasus 17.11.
a ettemaksuks OÜ Estmark Grupp arveldusarvele nr 221029807296 AS-is Hansapank 13 321.50 krooni; 21.11.
a Jõhvis Raudtee 1 asuvas OÜ Estmark Grupp kontoris .N. OÜ Estmark Grupp nimel kahe plastikust akna tellimuse B/014 summas 7798 krooni, millest klient tasus 05.12.
a ettemaksuks OÜ Estmark Grupp arveldusarvele nr 221029807296 AS-is Hansapank 3000 krooni; 29.11.
a Tartus A.S. OÜ Estmark Grupp nimel ühe spoonukse tellimuse nr P-34 summas 8324 krooni, millest klient tasus samal päeval ettemaksuks OÜ Estmark Grupp arveldusarvele nr 221029807296 AS Hansapangas 4162 krooni; 06.12.
a Tartu linnas Jaama 143B asunud OÜ Estmark Grupp kontoris J.T. OÜ Estmark Grupp nimel ühe puidust ukse tellimuse nr P-35 summas 7882 krooni, millest klient tasus 07.12.
a ettemaksuks OÜ Estmark Grupp kassasse 4000 krooni. Samuti andis G.O OÜ Estmark Grupp töötajale J.S. korralduse edastada klientidele valeinformatsiooni selle kohta, et nende tellimused on täitmisele saadetud, kuhu on saadetud ning millal on valmimise tähtaeg. G.O OÜ Estmark Grupp esindajana isiklikult sõlmis lepinguid ja võttis vastu OÜ-le Estmark Grupp tellimusi uste ning akende tarnimise ja paigaldamise osas, ette teades, et OÜ Estmark Grupp võetud tellimusi ja sõlmitud lepinguid ei täida, andes klientidele valeinformatsiooni pakutavate toodete valmistaja osas ja kasutades pakkumiste esitamisel selleks luba omamata OÜ Aknamaailm logo, järgnevalt: 21.06.
a Tartu linnas Jaama 143B asunud OÜ Estmark Grupp kontoris KÜ Jaama 89 esindaja A.A. tööettevõtulepingu nr 009/1 metalluste valmistamiseks, mille järgselt 21.06.
a korteriühistu raamatupidaja T. B kandis OÜ Estmark Grupp arveldusarvele nr 221029807296 AS-is Hansapank tellimuse ettemaksu summas 61 500 krooni; 14.08.
a Tartu linnas Jaama 143B asunud OÜ Estmark Grupp kontoris L.V. tellimuse nr 133 ühe plastikust akna valmistamiseks, mille järgselt 14.08.
a klient kandis OÜ Estmark Grupp arveldusarvele nr 221029807296 AS-is Hansapank tellimuse ettemaksu summas 1000 krooni; 14.08.
a Tartu linnas Jaama 143B asunud OÜ Estmark Grupp kontoris T.P. ilt tellimuse nr P-12 ühe puidust ukse valmistamiseks, mille järgselt 14.08.
a klient maksis OÜ Estmark Grupp kassasse sularahas tellimuse ettemaksu summas 4870.50 krooni; 22.08.
a Tartu linnas Jaama 143B asunud OÜ Estmark Grupp kontoris V.K. tellimuse nr P-13 ühe puidust ukse valmistamiseks, mille järgselt samal päeval maksis klient OÜ Estmark Grupp kassasse sularahas tellimuse ettemaksu summas 2970 krooni; 8 25.08.
a Tartu linnas Jaama 191 asuvas korteris 17 KÜ Jaama 185 esindaja H.B. tööettevõtulepingu nr 016/1 metalluste valmistamiseks, mille järgselt 31.08.
a korteriühistu raamatupidaja V. G kandis OÜ Estmark Grupp arveldusarvele nr 221029807296 AS-is Hansapank tellimuse ettemaksu summas 41 088.50 krooni; 09.09.
a Tartu linnas Jaama 143B asunud OÜ Estmark Grupp kontoris J.P. ilt tellimuse nr M-13 ühe metallist ukse valmistamiseks, mille järgselt 10.09.
a klient kandis OÜ Estmark Grupp arveldusarvele nr 221029807296 AS-is Hansapank tellimuse ettemaksu summas 3680.50 krooni; 09.09.
a Tartu linnas Jaama 143B asunud OÜ Estmark Grupp kontoris N K tellimuse nr 180 viie plastikust akna valmistamiseks, mille järgselt samal päeval maksis klient G.O kätte sularahas tellimuse ettemaksu summas 8700 krooni ning 13.10.
a OÜ Estmark Grupp kassasse sularahas veel 4150 krooni; 11.09.
a Tartu linnas Uus 20 asuvas korteris 10 M.P. tellimuse nr 182 ühe puidust ukse ja akna valmistamiseks, mille järgselt 11.09.
a klient maksis G.O kätte sularahas tellimuse ettemaksu summas 2900 krooni; 14.09.
a Tartu linnas XXX asuvas korteris 87 E.K. tellimuse nr M-14 ühe metallist ukse valmistamiseks, mille järgselt 25.09.2006.a klient maksis OÜ-s Estmark Grupp projektĳuhi ametikohal töötanud O.P. kätte sularahas tellimuse ettemaksu summas 2823 krooni; 18.09.
a Tartu linnas Jaama 143B asunud OÜ Estmark Grupp kontoris K.K. tellimuse nr 201 kolme plastikust akna valmistamiseks, mille järgselt 19.09.
a klient maksis OÜ Estmark Grupp kassasse sularahas tellimuse ettemaksu summas 6000 krooni; 27.09.
a Tartu linnas Jaama 143B asunud OÜ Estmark Grupp kontoris I.A. tellimuse nr P-18 ühe puidust ukse valmistamiseks, mille järgselt 28.09.2006.a kandis klient OÜ Estmark Grupp arveldusarvele nr 221029807296 AS Hansapangas tellimuse ettemaksu summas 3911 krooni; 03.10.
a Tartu linnas Jaama 143B asunud OÜ Estmark Grupp kontoris OÜ Tartu Tuli esindaja S.P. OÜ Estmark Grupp nimel tööettevõtulepingu nr 017/1 summas 28 198 krooni ja 24.11.
a tööettevõtulepingu nr 032 summas 21 489.60 krooni, milledest klient tasus ettemaksuks OÜ Estmark Grupp arveldusarvele nr 221029807296 AS-is Hansapank 24 843.80 krooni; 03.10.
a Tartu linnas Jaama 143B asunud OÜ Estmark Grupp kontoris OÜ Volmarsoft esindajalt Marika Kodiselt tellimused nr 251, nr 230 ja nr 3.10.06 uste ja akende valmistamiseks, mille järgselt 03.10.
a OÜ Volmarsoft kandis OÜ Estmark Grupp arveldusarvele nr 221029807296 AS Hansapangas tellimuse ettemaksu summas 25 058.70 krooni; 04.10.
a Tartu linnas Jaama 143B asunud OÜ Estmark Grupp kontoris MPO Zolotaja Oss Eesti Filiaali esindaja V.I tellimused nr 250 ja nr 328 neljakümne nelja akna valmistamiseks, mille järgselt 04.10.
a V.I. kandis OÜ Estmark Grupp arveldusarvele nr 221029807296 AS-is Hansapank tellimuse ettemaksu summas 10 000 krooni ning 01.12.
a tasus OÜ Estmark Grupp kassasse tellimuse ettemaksu sularahas 13 000 krooni; 06.10.
a Tartu linnas Kabeli 15 asuvas OÜ Lampe Invest kontoris OÜ Lampe Invest esindaja J.M. tööettevõtulepingu nr 019 kolmekümne kahe erinevast materjalist ukse valmistamiseks, mille järgselt 06.10.
a OÜ Lampe Invest kandis OÜ Estmark Grupp arveldusarvele nr 221029807296 AS-is Hansapank tellimuse ettemaksu summas 113 292.98 krooni; 9 26.10.
a Tartu linnas Jaama 143B asunud OÜ Estmark Grupp kontoris Õ.K. ilt tellimuse nr P-29 kahe puidust akna ja ühe ukse valmistamiseks, mille järgselt 26.10.
a klient maksis OÜ Estmark Grupp kassasse sularahas tellimuse ettemaksu summas 10 000 krooni. Tegelikkuses G.O OÜ Estmark Grupp poolt võetud tellimusi täitma ei asunud vaid omastas ettemaksuks saadud summad, pöörates saadud vara enda ja OÜ Estmarg Grupp kasuks. Kokku sai G.O pettuse teel varalist kasu endale ja OÜ-le Estmark Grupp 717092.83 krooni, millest osa laekus otse G.O kätte, osa laekus OÜ Estmark Grupp kassasse, kust OÜ Estmark Grupp töötajad viisid raha panka osaühingu arveldusarvele ja osa tellimuste ettemakse laekus otse OÜ Estmark Grupp pangaarvele, kust G.O raha välja võttis ning selle omastas. Peale selle eesmärgiga saada pettuse teel varalist kasu ning juba ette teades, et OÜ Estmark Grupp ei täida lepinguga võetud kohustusi ja ei tasu osaühingu poolt saadud kauba ja teenuste eest, sõlmis G.O OÜ Estmark Grupp esindajana järgmised lepingud: 12.09.
a OÜ Teps-Lukk juhataja U.T. hanke-alltöövõtu lepingu, mille kohaselt pidi OÜ Teps Lukk hankima ja paigaldama fonolukustuse 60-le korterile neljas trepikojas aadressil Jaama
OÜ Teps-Lukk hankis ning paigaldas vastavalt lepingule 50 korterisse fonotelefonid, kuid kuna OÜ Estmark Grupp jättis OÜ-leTeps-Lukk tasumata lepingus ettenähtud 12 000 krooni ettemaksu, siis jäid ülejäänud tööd teostamata. Selliselt sai G.O varalist kasu OÜ-le Estmark Grupp teostatud tööde ja kauba näol maksumusega kokku 18 478.80 krooni ja tekitas varalist kahju OÜ-le Teps-Lukk samas summas. 31.03.
a OÜ Plasmet projektĳuht M.K. lepingu nr 91241 4 akna tellimise kohta. OÜ Plasmet valmistas lepingus ette nähtud 4 akent ning andis nimetatud kauba üle G.O-le, kes jättis kauba eest summas 9591 krooni OÜ Estmark Grupp poolt tasumata. Selliselt sai G.O pettusega varalist kasu OÜ-le Estmark Grupp 9591 krooni väärtuses ja tekitas OÜ-le Plasmet kahju samas summas. 18.04.
a OÜ Uksekoda juhatuse liikme E.R müügilepingu 4 ukse tellimise kohta. OÜ Uksekoda valmistas lepingus ette nähtud 4 ust ning andis nimetatud kauba üle G.O-le, kes pidi 21 päeva jooksul tasuma OÜ Uksekoda arveldusarvele 19 757.85 krooni. G.O jättis kauba eest OÜ Estmark Grupp poolt tasumata. Selliselt sai G.O pettusega varalist kasu OÜ-le Estmark Grupp 19 757.85 krooni väärtuses ja tekitas OÜ-le Uksekoda kahju samas summas. Samuti sõlmis J.S, kes ei olnud teadlik G.O kavatsustest jätta kauba eest tasumata G.O korraldusel mais
a AS Fenestra turundusjuht A.K. tellimuslepingu 24 akna tellimise kohta summas 93 527.18 krooni. Vastavalt sõlmitud tellimuslepingule valmistas AS Fenestra lepingus ette nähtud 24 akent ning G.O tasus AS Fenestra arveldusarvele 50% ettemaksu summas 46 763.59 krooni, märkides maksekorraldusse, et tegemist on II osamaksega. Peale seda anti nimetatud kaup üle G.O-le, kes pidi 7 päeva jooksul tasuma AS Fenestra arveldusarvele 46 763.59 krooni. G.O jättis kauba eest ettekavatsetult osaliselt tasumata tekitades AS-le Fenestra kahju 46 763.59 krooni ning sai pettusega varalist kasu OÜ-le Estmark Grupp samas väärtuses. Kokku sai G.O pettuse teel varalist kasu enda ja OÜ Estmark Grupp kasuks 811 684.07 krooni, s.o vara suures ulatuses. 10 Sellega pani G.O toime

§ 209

lg 2 p 1 ja 2 järgi kvaliﬁtseeritava kuriteo, s.o suures ulatuses varalise kasu saamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse ja omastamise. Samuti süüdistatakse G.O selles, et tema, olles OÜ Estmark Grupp (reg nr 11173761) juhatuse liige alates 28.11.

a, jättis ajavahemikul 01.01.
a kuni 06.06.2007 Tartus Tartu Maakohtule pankrotiavalduse esitamata, vaatamata sellele, et OÜ Estmark Grupp oli selleks ajaks püsivalt maksejõuetu, millise tegevusega rikkus ÄS § 180 lg 51 tulenevat juhatuse liikme kohustust esitada viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest pankrotiavaldus, kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Sellega pani G.O toime

§ 385

¹ järgi kvaliﬁtseeritava kuriteo, s.o seaduses sätestatud pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmise. II Tõendid ja kohtu järeldused süüdistuse osas 1. Pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmine 15.03.2007. a jõustunud

-i muudatustega sätestati pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmise kuritegu eraldi koosseisuna

§-s 3851. Enne nimetatud muudatust sisaldus pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmine

§-s 380. Pankrotiavalduse esitamise kohustus tuleneb äriseadustiku (ÄS) § 180 lg-st 51, mille kohaselt juhul kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. ÄS § 180 lg 5 1 nimetatud maksejõuetuse mõiste sisustamisel tuleb lähtuda pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg-tes 2 ja 3 sätestatust. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suutnud rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei olnud võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Lõige 3 täpsustas, et juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Tuvastamaks, kas süüdistatav realiseeris

§-s 3851 objektiivse koosseisu, tuleb kohtul kõigepealt kindlaks teha, kas G.O oli süüdistuses toodud perioodil OÜ Estmark Grupp juhatuse liige ning kas eelnimetatud osaühing oli püsivalt maksejõuetu. Saades eelnevale kinnistust, tuleb kohtul välja selgitada, kas süüdistatav rikkus kohustust viivitamata esitada kohtule pankrotiavaldus. Estmark Grupp OÜ registriandmete väljatrükilt (kd III, tl 161) nähtub, et G.O oli OÜ Estmark Grupp (reg nr 11173761) ainuke juhatuse liige alates 28.11.

a. Järgmisena vajab lahendamist küsimus sellest, kas osaühing oli sel perioodil püsivalt maksejõuetu. 11 06.06.
a esitasid võlausaldajad O.P., E.G., M.I. ja R.H. Tartu Maakohtule OÜ Estmark Grupp kohta pankrotiavalduse (kd III, tl 139-140). Kohus tegi 06.07.
a määruse OÜ Estmark Grupp pankrotimenetluse algatamiseks ja määras ajutiseks pankrotihalduriks V.P. (kd III, tl 163-164). 30.10.
a lõpetas kohus OÜ Estmark Grupp pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu (kd III, tl 170-172). OÜ Estmark Grupp ajutise pankrotihalduri 03.09.
a koostatud aruandest (kd III, tl 173175) nähtub, et ﬁrmal puudub vara, kohustusi on 950 000 krooni. Osaühingu osakapitali suuruseks on 40 000 krooni. Firma pearaamatu väljatrükist nähtuvalt oli
a jooksul kassasse laekunud 748 401.29 krooni, välja läinud 208 460 krooni. Jääk kassas oli
a lõpuks 579 941.09 krooni. Klientidele on müügiaruande kohaselt müüdud kaupa (sisaldab ka ettemaksu) 642 890.60 krooni väärtuses. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on tegemist raske juhtimisveaga PankrS § 28 lg 2 tähenduses. Juhatuse liige on toime pannud maksejõuetuse tekkimisega kuriteo tunnustega teo. Võlgnik on jätnud täitmata ÄS § 176 ja TsÜS § 36 sätestatud kohustused, vastu oleks tulnud võtta otsus äriühingu likvideerimiseks või pankrotiavalduse esitamiseks, kui oli selge, et osaühing oli maksejõuetu. Kohtuistungil andis V.P tunnistajana ütlusi selle kohta, et Estmark Grupp OÜ kohustuste väljaselgitamisel sai ta tugineda ajutise pankrotihalduri järelepäringutele tulnud vastustele, mille kohaselt maksuvõlgnevus oli 125 700 krooni, rendivõlgnevus Jõhvis asunud müügiesinduse kohta ca 18 000 krooni, võlad töövõtjatele ca 151 000, võlgnevus tellĳatele 630 000 krooni, kokku ca 950 000 krooni. Pankrotimenetluse alustamisel oli Estmark Grupp OÜ maksejõuetu. See tekkis
aasta teisel poolel, kuna detsembris
a olid suured vaidlused KÜ-ga Jaama 185, kellele lubati maksta ettemaks tagasi kahe ukse eest, mis oli makstud augustis
a summas 41 000 krooni. Samuti oktoobris
a oli tellitud kaks ust Kohtla-Järve Linnavalitsuse poolt, kes oli tasunud 44 000 krooni. Kõik need ettemaksed jäid tagastamata ja töö tegemata ning need polnud ainukesed juhtumid. Estmark Grupp OÜ majandustegevus lõppes
a viimastel kuudel, kas novembris või detsembris. Pankrotiavaldus esitati kohtusse 27.06.
Kuna ettevõte ei suutnud täita kohustusi tellĳate ees ja pankrotisituatsioon tekkis
a teises pooles, oleks pankrotiavaldus tulnud varem esitada, kohe
a alguses. Püsivalt maksejõuetu oli Estmark Grupp OÜ
aasta alguse seisuga, kuna majandustegevus oli seiskunud, klientide pretensioonidele ei vastatud, nende poolt tasutud ettemaksu tagasi ei makstud, samas ei täidetud ka tegemata töid selles osas, kus ettemaks oli tasutud. Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oli ka see, et ettevõte võttis selliseid kohustusi, mida ta tegelikult ei suutnud täita, 50 % sissemakseid ei kasutatud sihipäraselt, tellimuste täitmiseks. Kui vaadata kassaväljamineku ordereid, seal on erinevaid kuluartikleid, mille kohta pole kuludokumente - autode rentimine, ööbimine hotellides. Sularaha on võetud pangast välja, kuid ei ole näha kuhu see on läinud, kas on kasutatud majandustegevuseks või on läinud mujale. G.O tunnistab end pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmises süüdi ja leiab, et seda oleks tulnud teha
a detsembris, kuid siis ta lootis sellest olukorrast ilma pankrotita välja tulla. G.O ütlustest nähtub, et detsembri lõpus oli Tartu kontor sisustusest tühjaks veetud, klientide kontaktandmed olid kadunud, tellimusi ei täidetud. 12 Tuginedes ajutise pankrotihalduri aruandele, V. P poolt tunnistajana antud ütlustele, samuti süüdistatava enda ütlustele, on kohus seisukohal, et
a alguseks oli OÜ Estmark Grupp sellises majanduslikus olukorras, kus ta ei suutnud rahuldada klientide nõudeid, kohustusi oli 950 000 krooni eest, kuid ﬁrmal puudus vara. Selline seisund ei olnud OÜ Estmark majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, sest osaühingu rahalistest raskustest ja kahjumist väljatoomine ei olnud enam reaalne – majandustegevust ei toimunud, äriühingule teda maksejõuetusest väljatoovad rahalisi vahendeid ei olnud laekumas. Järgmiseks teeb kohus kindlaks, kas süüdistatav rikkus tal lasuvat kohustust viivitamata esitada kohtule pankrotiavaldus. Mõistet „viivitamata“ tuleb mõista „esimesel võimalusel“ tähenduses. Seega ÄS § 180 lg-st 51 tulenevalt on juhatus kohustatud esitama pankrotiavalduse esimesel võimalusel pärast osaühingu püsivalt maksejõuetuks muutumist, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel. Käesolevas asjas esitas G.O pankrotiavalduse 27.06.
a, s.o pärast seda kui pankrotiavaldus oli tehtud OÜ Estmark Grupp töötajate poolt. Kuna jaanuaris 2007 oli äriühing püsivalt maksejõuetu, siis rikkus G.O juhatuse liikmena ÄS § 180 lg-s 5 1 sätestatud kohustust, realiseerides sellega

-i § 3851 objektiivse koosseisu. Selgitamaks välja, kas G.O on jätnud pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata, tuleb tuvastada, et viimane tegutses vähemalt kaudse tahtlusega.

§ 16

lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Seega tuleb kohtul kindlaks teha, milline oli isiku suhtumine oma teosse. Ainukese juhatuse liikmena pidi G.O olema ülevaade, millised on OÜ Estmark Grupp kohustused ja kui palju on vara nende kohustuste täitmiseks. G.O enda ütluste kohaselt püüdis ta detsembris 2006, jaanuaris 2007 äriühingu osakapitali suurendada, kuid see ei õnnestunud. Tunnistaja H.K., kes osutas OÜ Estmark Grupp raamatupidamisteenust, ütlustest nähtub, et viimati käis G.O tema kontoris

a novembris ja tõi mingil määral dokumente, rohkem ta G.O ei näinud. G.O oli teadlik, et alates jaanuarist 2007 oli suletud Tartu kontor, uusi tellimusi vastu ei võetud ja vanu tellimusi ei täidetud, töötajatele oli kahe eelneva kuu töötasu välja maksmata. Seega on leidnud tõendamist, et G.O oli osaühingu püsivast maksejõuetusest teadlik juba
a jaanuaris, mistõttu oli tal ÄS § 180 lg-st 5 1 alusel kohustus esitada pankrotiavaldus. Sellega on täidetud ka

§ 3851subjektiivne koosseis.

Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. 2. Kelmus

§ 209

lg 1 kohaselt on kelmus varalise kasu saamine tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel. Kelmuse objektiivne koosseis sisaldab endas järgmisi elemente: petmine, kannatanu poolne varakäsutus, varaline kahju kannatanul ja varaline kasu süüdlasel. Petmine on teise isiku eksitusse viimine tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomisega. G.O-le on esitatud

§ 209lg 2 p 1,2 järgi süüdistus selles, et ta alates 2006.

a juunist 13 kuni detsembrini, olles OÜ Estmark Grupp juhatuse liige, võõra vara saamise eesmärgil valeandmeid esitades pettis klientidelt välja tellitavate uste ja akende eest ettemaksu OÜ Estmark Grupp müügĳuhtide (-konsultantide) J.S, E.G, A.R. ja J.R. vahendusel ja isiklikult ning isiklikult kaupu ja teenuseid avatäiteid valmistavatelt äriühingutelt ja OÜ-lt Teps-Lukk. Kriminaalasjas ei ole vaidlust selle üle, et kannatanud tellisid süüdistuses toodud ajal OÜ-st Estmark Grupp süüdistuses nimetatud tooteid, tasudes alati ettemaksu. See on tõendatud kannatanute ütlustega, OÜ Estmark Grupp hinnapakkumistega, tööettevõtulepingutega, klientidele esitatud arvetega ja maksekorraldustega ettemaksude tasumise kohta. Nimetatud dokumentaalsed tõendid asuvad koos politseiprefektuurile esitatud kuriteoavaldustega järgmistel lehekülgedel: KÜ Jaama 185 avaldus koos lisadega (kd I, lk 8-16); V.I. avaldus koos lisadega (kd I lk 25-38); R.M. avaldus koos lisadega (kd I, lk 46-49, 51); KÜ Tartu Jaama 89 avaldus koos lisadega (kd I, lk 55-60); M.P. avaldus koos lisadega (kd I, lk 64-68); L.V. avaldus koos lisadega (kd I, lk 72, 74-78); V.P. avaldus koos lisadega (kd I, lk 93-96); Õ.K. i avaldus koos lisadega (kd I, lk 99-103); R.K. avaldus koos lisadega (kd I, lk 106-109); J.S. avaldus koos lisadega (kd I, lk 113-115); A.M. avaldus koos lisadega (kd I, lk 118-121); J.P. avaldus koos metallukse tellimusega (kd I, lk 124-125); A.S. avaldus koos lisadega (kd I, lk 129-133); L.T. avaldus koos arvega ettemaksu tasumise kohta (kd I, lk 136-137); K.K. avaldus koos lisadega (kd I, lk 140, kd VIII, tl 63-66); M.R. avaldus koos lisadega (kd I, lk 143-146); V.K. avaldus koos lisadega (kd I, lk 149-151); OÜ Volmarsoft kuriteoteade koos lisadega (kd I, lk 154-155, 158-165); N.K. avaldus koos lisadega (kd I, lk 182-189); V.K. avaldus koos arve ja pakkumisega (kd I, lk 175, 178-180); E.K. avaldus koos arve-müügitšeki ja metallukse tellimusega (kd I, lk 82, 84a-84b); S.H. suulise kuriteoteate protokoll koos puitukse tellimuse ja arve-müügitšekiga (kd I, lk 86-89); T.P. avaldus koos puitukse tellimuse ja arve-müügitšekiga (kd I, lk 169, 172-173); V.V. avaldus ja metallukse tellimus, ettemaksu arve koos hanzaneti väljatrükiga selle tasumise kohta (kd I, lk 192, 195-197); M.Ö. avaldus koos pakkumise, arve ja maksekorraldusega (kd I, lk 198-203); Z.P. avaldus, puitukse tellimus, arve ja maksekorraldus (kd I, lk 206-207, 210-213); A.N. avaldus koos puitukse pakkumise ja tellimusega (kd I, lk 214-216); A.K. avaldus koos akna pakkumise ja arvemüügitšekiga (kd I, lk 219-221); O.N. avaldus koos akna pakkumise ja arve-müügitšekiga (kd I, lk 224-227); A.B. avaldus koos akna pakkumise ja arve-müügitšekiga (kd I, lk 230-233); E.P. avalduse vastuvõtmise protokoll, metallukse tellimus, pakkumine kahele aknale ja maksekorraldus (kd I, lk 236, 239-241); OÜ Lampe Invest kuriteokaebus koos tööettevõtulepingute, hinnapakkumiste, tarneaegade ja maksekorraldusega (kd I, lk 242-252); L.R. avaldus, akna pakkumine ja arve-müügitšekk (kd II, lk 1, 7-8); A.J. avaldus koos puitukse tellimuse ja arve-müügitšekiga (kd II, lk 10-13); L.O. avaldus koos akna pakkumise ja arve-müügitšekiga (kd II, lk 16-18); L.L. poolt esitatud akna tellimus, arve ja hanzaneti väljatrükk ettemaksu tasumise kohta ( (kd II, lk 23-25); A.K. avaldus koos puitukse hinnapakkumise ja arve-müügitšekiga ( (kd II, lk 26-28); I.S. avaldus, hinnapakkumine ja arve (kd II, lk 31, kd X, lk 82-84); N.T. avaldus koos hinnapakkumisega rõduuksele ja aknale, arve-müügitšekk ( (kd II, lk 32-33, 36-38); A.S. avaldus koos maksekorralduse, arve ja puitukse tellimusega (kd II, lk 39-42); V.Z. avaldus koos akna hinnapakkumise ja arvemüügitšekiga ( (kd II, lk 45-47); G.R. poolt esitatud hinnapakkumine ja arve-müügitšekid (kd II, lk 53-56); V.K. kuriteoteade koos puitukse hinnapakkumise ja arve-müügitšekiga (kd II, lk 57-59); I.A. avaldus, puitukse tellimus, arve ja U/neti väljavõte ettemaksu tasumise kohta (kd II, lk 62, 65-67); J.T. avaldus, puitukse tellimus ja arve-müügitšekk (kd II, lk 68, 71-72); OÜ Tartu Tuli avaldus koos kahe tööettevõtulepingu, uste tellimuste ja hinnapakkumistega (kd II, 14 lk 73-78); AS-le Zum Zum kohvik esitatud ukse hinnapakkumine, arve ja Sampo Panga väljavõte arve tasumise kohta (kd II, lk 83-85); Tartu Kutsehariduskeskuse avaldus koos arvetega, kahe tööettevõtulepinguga metalluste ja garaažiuste valmistamiseks ning paigaldamiseks (kd II, lk 86-90); KÜ Jõhvi Narva mnt 3 avaldus koos tööettevõtulepinguga PVC akende valmistamiseks ja paigaldamiseks, arve ja SEB Panga maksekorraldusega selle tasumise kohta (kd II, lk 95-98); KÜ Jõhvi Vahe 8 avaldus koos tööettevõtulepinguga PVC akende valmistamiseks ja paigaldamiseks, arve ja SEB Panga maksekorraldusega selle tasumise kohta (kd II, lk100-103); KÜ Hariduse 8 avaldus koos tööettevõtulepinguga PVC akende valmistamiseks ja paigaldamiseks, arve ja maksekorraldusega selle tasumise kohta (kd II, lk 110-115); KÜ Koidu 2V avaldus koos tööettevõtulepinguga PVC akende valmistamiseks ja paigaldamiseks, arve ja SEB Panga maksekorraldusega selle tasumise kohta (kd II, lk 119122); L.R. avaldus koos akende hinnapakkumise, tööettevõtulepingu ja arvega (kd II, lk 130136); G.N. avaldus koos akende hinnapakkumise, arve ja maksekorraldusega (kd II, lk 143144, 149-151); K.L. avaldus koos akende hinnapakkumise, tööettevõtulepingu, arvega ja maksekorraldusega (kd II, lk 153, 157-161); A.M. avaldus koos akna hinnapakkumise, tööettevõtulepingu, arve ja arve-müügitšekiga (kd II, lk 162-163, 168-171); N.K. avaldus koos akende hinnapakkumise, tööettevõtulepingu, arve ja arve-müügitšekiga a (kd II, lk 172-177); Kohtla-Järve Linnavalitsuse avaldus koos hinnapakkumise, tellimuste, tööettevõtulepingute, arvete ja maksekorraldusega (kd II, lk 184-193). Süüdistatav G.O ei tunnista end kelmuse toimepanemises süüdi ja väidab, et Estmark Grupp OÜ-d ei loodud selleks, et korraldada suureulatuslikku pettust. Idee oli luua ettevõte, mis hakkab tegelema kõigi avatäidete müügi, paigalduse ja viimistlusega, et inimene saaks igasuguseid uksi ja aknaid ühest kohast. Lisaks müügile oli plaanis luua ka puitakende ja uste tootmine, kus saaks teha eriotstarbelistele objektidele aknaid ja uksi. Ta pidi ise ﬁrmajuhina tegelema kõikide asjadega, näiteks ka akende mõõtmisega. Paigaldajad ja viimistlejad ei saanud oma tööga hakkama, tuli appi minna nii Jõhvis kui ka Tartus. Samamoodi oli tootmisega, koostööpartnerid ei suutnud aru saada, millega on joonistes tegemist, tuli tehasesse kohale minna. Raamatupidamine ei olnud korras, paljud dokumendid jäid esitamata, sest ta ei jõudnud sellega tegeleda. G.O tunnistab, et tarnĳatele pidi üldjuhul ülekandega maksed tegema tema. Maksed jäid tegemata, kuna paljud tarnĳad viivitasid, oli ehitusbuum, tähtaegadest ei peetud kinni mitte nädalate vaid kuude kaupa, tema vastas neile samamoodi. Ettemaksudeks oli raha olemas, 20 000 krooni oli alati. Olukord muutus raskeks oktoobris, kui võeti töösse kaks päris suurt objekti ilma ettemaksuta, mida tuli oma varalistest vahenditest teha, lisaks olid paar suurt korteriühistut nagu XXX, Mõisavahe kolmik korteriühistu, siit sai ilmselt ﬁrma langus alguse. Oli päris palju probleeme sellega, et ei saanud töid õigeks ajaks teostatud, nõuti viiviseid, mõnel juhul kuni 40% lepingutasust. Paljud lepingud jäid täitmata. Tema ei ole kellelegi öelnud, et võtke tellimusi vastu, kui varasemad olid täitmata. Ta võis öelda, et tehke edasi tööd, töö ei seisne ainult tellimuste vastuvõtmises. Klintidega, kelle tellimust ei suudetud täita, püüdis ta kokkuleppele jõuda, et tähtaegu edasi lükata, vale informatsiooni ei ole ta neile andnud. Tellimused jäid täitmata rahaliste vahendite puudumise tõttu. Ettemaksu rahadest sai tasutud Export-Import EURO OKNO-le, kuid aknad tuli ümber teha, seetõttu venis paigaldamine, ümbertegemise ja viivitamise kulud tuli ﬁrmal kanda oma vahenditest. Oma töötajad ei olnud pädevad, aknaid mõõdeti valesti, esitati valetellimusi, nt J.S. 15 000 krooni eest. Raamatupidamuslik kassa puudujääk 600 000 krooni tekkis sellest, et osad tarnĳad jätsid arved väljastamata, näiteks Export-Import EURO OKNO 15 ja AS Poka Puit, sageli tuli kokkulepitud hinnale juurde maksta. G.O leiab, et tema ﬁrma sattus rahalistesse raskustesse tarnĳate süül, kelle jaoks ta ehitusbuumi tingimustes oli väike klient ja kellele seetõttu ei valmistatud tooteid tähtaegselt, muudeti nende äranägemisel hindasid, osasid tehtud ettemakse ei tagastatud. Arved esitati õiged, kuid sularahas tuli juurde maksta. Ta pidi sellega leppima, muidu ei oleks tooteid üldse saanud. Vahetult on G.O-ga suhelnud tellimuste esitamisel Estmark Grupp OÜ Tartu kontoris KÜ Jaama 89 esindaja A.A., L. V, T. P, V. K, H. B, J. P, N. K, M. P, E. K, K. K, I. A, OÜ Tartu Tuli esindaja S.P., OÜ Volmarsoft esindaja Marika Kodis, MPO Zolotaja Oss Eesti ﬁliaali esindaja V.I., OÜ Lampe Invest esindaja J.M. ja Õ. K. Kannatanu KÜ Tartu Jaama 89 esindaja A.A. ütlused (kd I, lk 61-62), mis kohus avaldas KrMS § 291 p 1 alusel, tõendavad, et ta tellis korteriühistule G.O käest metalluksi, ning G.O selgitas, et need tulevad ﬁrma enda uuest tsehhist Ränikülas. Kui kokkulepitud tähtajaks uksi ei saanud, selgus, et uksed olid tellitud ﬁrmast Rauduks, kuid see tellimus oli varsti pärast esitamist tühistatud. Peale tellimuse tähtaja möödumist tehti ära väike osa töödest, lõigati 4 uut keldriava ja paigaldati 52 fonotelefoni. Kannatanu L. V ütluste kohaselt tellis ta ühe akna ja G.O seletas, et nendel on töökoda Tartus. See meeldis, et kuna lähedal valmistatakse, siis saab tellitu kiiremini kätte, mistõttu ta otsustas Estmark Grupp OÜ kasuks. Pakkumine tehti OÜ Aknamaailm blanketil. Estmark Grupp OÜ kontoris öeldi talle, et tellitud aken tuli õigel ajal, kuid nad avastasid, et see pole õiges mõõdus tehtud ja saadeti tagasi ja teiseks kuupäevaks määrati kuu aega, so 30.10.

Siis kui kannatanu 30.10 saabus, öeldi, et olukord on muutunud, aken on valmis, kuid pole transporti, et see ära tuua. Selgus, et aken on Saksamaal, aga sealt ei ole tulemas ühtegi autot Tartu poole, tuleb oodata. Kui ta tuli kolmandal tähtajal öeldi, et akent pole ikka tulnud, et kui nädala jooksul ei tule, et siis tagastavad raha. G.O ütles, et on nõus maksma viivist. Esimesel ja kolmandal korral suhtles kannatanuga G.O isiklikult, teisel korral, kui öeldi, et aken on Saksamaal, oli kontoris noor naisterahvas, kes konsulteeris telefoni teel G.O-ga , mida vastata. T. P ütluste kohaselt tellis ta G.O-lt puitukse, kes teostas ise mõõtmised ja kelle kätte ta maksis ettemaksu sularahas. Uks pidi valmima Külitses Estmark Grupp OÜ tootmisruumides. Öeldi, et kuna on oma tootmishoone, siis saab ukse kiiremini kätte, 6-7 nädalaga, teistes ﬁrmades olid ukse puhul need tingimused 4 kuud, 5 kuud, 7 kuud, sellepärast saigi Estmark Grupp OÜ valitud. V. K tellis ukse, mõõtmised teostas G.O . Kui tellimust tähtaegselt ei täidetud, ütles G.O talle, et saab valmis nädala-kahe pärast, siis tulid jõulupühad. Kannatanu käis mitu korda Estmark Grupp OÜ kontoris, kuid uks oli kinni, kedagi ei olnud kohal. Siis ei vastanud G.O enam ka telefonile, kui sekretär talle helistas. KÜ Jaama 185 esindaja H. B andis ütlusi selle kohta, et nad tellisid Estmark Grupp OÜ-st uksed, kuna see oli kõige odavam ﬁrma. G.O ütles, et tal on oma töökojad, kuna kontor oli endise kommunaalkombinaadi suurtes ruumides, uskus kannatanu esindaja, et seal saab valmistada tõesti uksi, kuid sekretär ütles, et valmistatakse kusagil Ülenurme vallas. Et tegemist on vahendusﬁrmaga, kes ise uksi ei valmista, seda ta ei teadnud. Kui uksi tähtajaks ei valmistatud, käis H. B kontoris iga päev, aga G.O enam kätte ei saanud. Viimane kord oli see oktoobri alguses, siis ei võtnud ta enam telefoni vastu. Kui ta kellegi teise telefoni pealt helistas, siis sai ta G.O kätte. G.O ütles, et tal ei ole tööjõudu, lubas, et küll tuleb, ütles ka, et uksed on valmis, kuigi värvgi oli valimata. Oktoobri lõpus oli selge, et neid uksi ei ole 16 ja ei valmistata ka. Sekretär ütles, et tellimist kellelegi edasi antud ei ole. J. P tellis
a septembris raudukse. Kui ta ust tähtajaks ei saanud, helistas ta Estmark Grupp OÜ kontorisse, kus naisterahvas võttis vastu ja ütles, et kui teil nii kiire on, saab raha tagasi. J. P soovis ikkagi ust, siis öeldi, et kaks nädalat läheb veel aega. Kui ta siis uuesti helistas, ei võtnud keegi telefoni vastu. Kohale minnes selgus, et ﬁrma uksed olid kinni. N. K tellis 09.09.2006 neli akent ja rõduukse. G.O võttis tellimuse, mõõdud, ta tasus kodus ettemaksu 50% summast. Tellimus pidi valmis saama oktoobri lõpus. Kui aknad ei tulnud, siis ta vaatas, et pakkumisel on OÜ Aknamaailm märk. Kannatanu helistas sinna ja küsis kas te olete nagu üks ﬁrma. OÜ-st Aknamaailm öeldi, et nemad ei tee Estmark Grupp OÜ-ga koostööd ja ei taha sellest üldse rääkida. Kui kannatanu Estmark Grupp OÜ-st küsis ühe mehe käest, miks selline logo on, siis ta ütles, et OÜ Aknamaailm on emaﬁrma. Sekretär lubas korduvalt, et aknad tulevad, ei tahetud raha tagasi maksta, öeldi et aknad tulevad Saksamaalt, autod seisavad piiri peal ei saa sellepärast Tartusse tulla. Kui 22.12.
a ei tulnud tagastada lubatud raha, siis ta helistas G.O-le , kes ütles, et ärge muretsege, et nad saatsid kõigile kirja, et jaanuaris kohtume, tulete kontorisse ja siis räägime edasi. M. P tellis puidust rõduukse ja akna, mõõtis G.O, kelle kätte ta tasus sularahas ettemaksu. G.O andis arve-müügitšeki ja OÜ Aknamaailm paberi. Kui tähtaeg saabus, läks ta kontorisse, kus sekretär ütles, et kaup tuleb Saksamaalt, teine kord kui ta läks küsima, siis öeldi, et Rootsist tuleb ja kui veel käis küsimas, siis ei tulnud enam kusagilt. M. P küsis siis raha tagasi, ta sai G.O kätte, kes tahtis uksest välja ära pageda. Kui kannatanu talle ette astus ja küsis, kus raha on, siis vastas G.O , et saate 7 päeva jooksul. Pärast seda käis kannatanu iga päev kontoris, kuid ei näinud enam G.O ega saanud raha tagasi. K. K tellis
a septembris 3 plastikakent. Kui tellimust ei täidetud tähtajaks, ütles G.O kogu aeg, et tulge homme või kell 2, siis saab. See jutt oli detsembris, kui kõik hakkasid kirjutama avaldusi, et raha tagasi saada. G.O ütles talle isiklikult, et tulge
jaanuaril, siis annab raha tagasi, aga 07.01.2007 oli ﬁrma juba päris kinni. I. A esitas Estmark Grupp OÜ-le kaks tellimust. Esimene tellimus uksele ja aknale täideti, kuigi uks oli praak. Teise tellimuse uksele esitas ta G.O-le 27.09.2006, G.O võttis mõõdud. Uks pidi valmistatama Taanis või Rootsis. Kui teist tellimust ei täidetud, ei saanud ta enam kellegagi ühendust ja Estmark Grupp OÜ kontor oli suletud. Õ. Kivirand tellis 26.10.
a G.O-lt Jõhvis olevale elamule 2 akent ja ukse. Kui lepingut ei täidetud, käis ta Tartu kontoris ootamas ukse taga, kuna uks oli kinni, kuid kontakti ei saanud kellegagi, ka telefoni teel mitte. See oli
aasta lõpus, siis oli kiri uksel, et avame 07.01.2007, kuid pärast seda polnud ka silti enam uksel. OÜ Tartu Tuli esindaja S.P. tellis 03.10.2006 Estmark Grupp OÜ-st Raua 22 hoonele metallist välisuksi, tähtaeg oli 10.12.
Lepingu sõlmis ta G.O-ga . G.O koos teise mehega tegid mõõtmised, G.O-ga sai arutatud, milliseid uksed tulevad, kuidas paigaldada. Aga siis tuli 23.11.2006 e-mailile kiri, et kui selle nädala jooksul tellida, siis saab veel sellest pakkumisest alla 12%. Niigi oli sooduspakkumine ja see tundus ülihea pakkumisena, mistõttu 24.11.2006 sõlmis ta täiendava lepingu uste tellimiseks 2 majale. Sellele lepingule kirjutas alla E. G, kuna G.O ei olnud. 26.11.2006 tegi raamatupidaja uue kande ettemaksu tasumiseks Estmark Grupp OÜ arvele. OÜ Volmarsoft esindaja Marika Kodise ütluste kohaselt esitas ta 03.10.2006 tellimuse terve maja ustele ja akendele. Ta suhtles Estmark Grupp OÜ kontoris sekretäri E. G ja telefoni teel 17 G.O-ga seoses mõõtude võtmisega. Detsembri esimese nädala alguses ta helistas kontorisse, siis käis kohal ja sai lubaduse, et kusagil 15.12 või 16.12 paigaldatakse. Kui tähtaeg tuli, siis üritas ta G.O-ga kontakti saada, helistas ja kui ta telefoni vastu ei võtnud, saatis SMS-sse kümmekond korda, enne kui kedagi kätte sai. Lubati, et enne jõule saab kindlasti paika, aga juhul kui ei saa, siis avatäited pannakse oma rahadega ja jõududega kinni. Peale seda ei ole ta rohkem G.O kätte saanud, tema mobiil oli väljas. OÜ Lampe Invest esindaja J.M. andis ütlusi selle kohta, et tema ﬁrma tellis OÜ-st Estmark Grupp 06.10.
Tartus Lääne 2 korterelamule erinevaid uksi. Sellega tegeles nende projektĳuht I.B.. Kui ettemaks oli tehtud, tähtajad olid möödas, siis pöördusid nad OÜ-sse Swedoor ja küsisid, kas nende tellimus on sisse antud. See oli tehtud, kuid arve oli tasumata. Kuna uksi oli vaja, palusid nad esitada arve otse Lampe Invest OÜ-le. Vastati, et nad ei saa nii teha, et teevad Estmark Grupp OÜ-le arve. Seejärel tasusid nad Estmark Grupp OÜ-le väljastatud arve täies ulatuses ära ja said uksed kätte. G.O jäi kadunuks ja Estmark Grupp OÜ-le makstud ettemaks tagastamata. Tunnistaja I.B. ütlustest nähtub, et Estmark Grupp OÜ-st tellitud uksed pidid temale antud informatsiooni kohaselt tegema Jõgeval mingi ﬁrma, täpselt ei saanudki ta sead teada. Neid kohti on erinevaid, mille kohta öeldi, kust uksed tulevad. Poolast pidid tulema alumiiniumist välisuksed, anti Export-Import EURO OKNO kontaktandmed. Sinna helistades selgus, et nad ei tea sellisest tellimusest midagi. Kui tähtaeg möödus, siis sai iga päev külastatud kontorit, helistatud G.O-le. Talle anti erinevaid lubadusi, miks ei ole ja kust tulevad. Puituksed pidid tulema Tartus Estikost. Kui I. B helistas sinna, ei teadnud nad sellisest tellimusest midagi. Lõpuks öeldi Swedoori ﬁrma. Swedooriga ühendust võttes selgus, et tellimust ei olnud tehtud. MPO Zolotaja Oss Eesti ﬁliaali esindaja V.I. andis ütlusi, mille kohaselt esitas ta kaks akende tellimust, mida ei täidetud. Põhjendused olid erinevad, alguses vastati, et on probleeme piiri peal, siis tuli välja, et piiril probleeme pole, vaid auto läks ümber, tee oli libe. Teise tellimuse kohta oli juba raske vastust saada, sest G.O ei vastanud telefonile, sel korral sai suhelda rohkem sekretäriga. Aknad pidid valmistatama Saksamaal, aga pärast tuli välja, et tehakse Poolas ﬁrmas Ortis. Ta võttis ühendust Ortise sekretäri Anželika Ludkevitšiga, kes ütles, et Estmark Grupp OÜ-st helistati, aga lepingut nad ei sõlminud, sest ﬁrma ei tahtnud ettemaksu teha. Avatäiteid tellisid Jõhvis asuvast Estmark Grupp OÜ kontorist seal töötanud konsultandi A. R vahendusel kannatanud L.R., N.K., A.M., K.L., G.N., KÜ Jõhvi Narva mnt 3, KÜ Vahe 8, KÜ Koidu 2V, KÜ Hariduse 8 ja Kohtla-Järve Linnavalitsus. L. R tellis 2 akent, mis pidid 16.11.2006 valmis olema. Ta rääkis G.O-ga umbes kuu aega peale seda, G.O ütles, et aknaid ei ole veel kohale toodud, need tehakse kusagil Poolas. N. K tellis samuti 2 akent ja kui need valmis ei saanud, käis mitu korda ﬁrmas kohal ja helistas, vastuvõtja ütles, et me ootame. Detsembri alguses ütles vastuvõtja, et ei saa midagi normaalset vastata, ﬁrma juht peidab end, ei saa ise teda kätte. A. M ütlused on avaldatud KrMS § 291 p 1 alusel (II kd, lk 164-167) ja neist nähtub, et tema akna paigaldamise tähtaeg oli 12.12.
Kui ta läks peale seda Jõhvi kontorisse, oli see suletud ja Tartus telefonile ei vastatud. 18 K. L käis Jõhvi kontoris tellitud aknad küsimas 13.12.2006, kui saabus tellimuse tähtaeg, siis öeldi talle, et oodake veel. G. N esitas tellimuse 5.12.
a, maksis ettemaksu, mõned päevad hiljem soovis seda tühistada ja raha tagasi saada, sest vastuvõtja Jana ütles, et tellimusi ei täideta enam. KÜ-te Jõhvi Narva mnt 3 ja Vahe 8 esindaja O.Z. ütluste kohaselt hakkas ta tellimuse tähtaja lõpus ﬁrmasse helistama, neiud lubasid kogu aeg, et aknad paigaldatakse. Siis nad palusid helistada Tartu esindusse. Tartust lubati, et G.O võtab ühendust. Ükskord sai ta telefoni teel rääkida G.O-ga, kes ei rääkinud eriti viisakalt, lubas aknad ikkagi paigaldada. Ta sai aru, et midagi on korrast ära ja tegi avalduse lepingu tühistamise kohta. Kannatanu KÜ Hariduse 8 esindaja Ester Arrase ütlustest nähtub, et kui akende paigaldamise tähtaeg saabus ja neid ei olnud, siis hakkas ta helistama. Alguses öeldi, et esmaspäeval ja esmaspäeval, lõpuks enam ei vastatud telefonile. Siis läksid väikeses kohas jutud lahti, et sealt ei olegi enam midagi tulemas ja 11.12.2006 kirjutas ta Estmark Grupp OÜ-le avalduse lepingu lõpetamiseks ja raha tagastamiseks. Sellele vastust ei tulnud. Vastav avaldus on vastu võetud Jõhvi esinduses 12.12.2006 (kd II, lk 115) KÜ Koidu 2V esindaja I.T. ütlustest nähtub, et ta tellis ühistu trepikojale aknad, millist tellimust ei täidetud. 19.12.
a on tehtud avaldus ettemaksu tagastamiseks, mis on saadetud OÜ Estmark Grupp aadressile Räni külas Ülenurme vallas (kd II, lk 124-125). Kirjalikule pöördumisele ta vastust ei saanud, Tartu kontorisse helistades keegi telefonile ei vastanud. Avatäiteid tellisid Tartus Estmark Grupp OÜ kontorist seal töötanud G.O alluvate vahendusel kannatanud R.M. , L.L., M.Ö. , V.P., L.R., J.S. , V.V. , M.R. , V.K., S.H., N.T., L.O., R.K., V.Z., AS Zum Zum kohvik esindaja Priit Reiman, A.S, L.T, A.N. , V.K. , A.B, A.K,, G.R, A.M. , A.K., O.N., E.P., A.J., Z.P., I.S., A.S., J.T. ja Tartu Kutsehariduskeskus. Kõik nimetatud kannatanud on andnud ühesuguseid ütlusi selle kohta, et nad tellisid Tartus Jaama 143b asuvast Estmark Grupp OÜ kontorist uksi või aknaid, tellimusi õigeaegselt ei täidetud, anti lubadusi toote saabumise ja paigaldamise aja kohta, esitati erinevaid põhjusi, miks tooted õigeaegselt ei saabu ning lõpuks jäi neil tellitud kaup saamata. Firma töötajatega ei saanud enam kontakti ja kontor oli suletud. Nii nähtub kannatanu R. M ütlustest nähtub, et talle lubati, et aken tuleb kas Saksamaalt või Poolast. Müügĳuht lubas, et kui aknad tähtajal ei tule, siis saab raha tagasi. Kui ta raha järgi läks, istus laua taga G.O, kes imestas, et mis raha. Kui kannatanu küsis, kas juhatajat ei ole, vastas G.O , et tema on tavaline töömees. Seda, et ta rääkis G.O-ga , sai ta teada järgmisel päeval. Kannatanu kinnitas kohtus, et just G.O on see isik, kes esitles end lihttöölisena. V. P ütluste kohaselt tegi ta ettemaksu, kuid ukse mõõte keegi ei võtnud. 6-8 nädala jooksul käis tunnistaja Estmark Grupp OÜ kontoris, kus sekretär alati lubas, et küll saab. Kui sai täis maksimaalne tähtaeg, siis küsis ta kus uks valmistatakse. Sekretär vastas, et Külitses, nimetas telefoni, helistas ise sinna ja ütles, et uks tuleb. Kui kannatanu helistas ja rääkis OÜ Vivax juhataja V. V, selgus, et sellist tellimust ei olnud. 19 L. L tellis rõduakna, talle kogu aeg lubati, et saab selle, kuid detsembris selgus, et tema tellimust ei olnud kusagile edastatud. Pakkumine oli teise ﬁrma blanketil, mille kohta öeldi, et ee on vana blankett ja nad kasvasid sellest ﬁrmast välja. Tunnistaja P.K. ütlused tõendavad, et tema tellis Estmark Grupp OÜ-st uksed Zum Zum kohvikule. Kui hakkas tähtaeg tulema, ei saanud ta korduvatele helistamistele vaatamata kedagi Estmark Grupp OÜ-st kätte, kuid siis tuli telefonikõne võõralt numbrilt Vivax OÜ-st ja küsiti, et kas ma uksi ei taha saada, öeldi, et nad pidid need uksed valmistama, aga ei ole ettemaksu saanud, uksed on valmis. Koos paigaldamisega läksid uksed 6000 krooni kallimaks kui esialgne tellimus. Tunnistaja R.J. ütlused tõendavad, et majandusjuhatajana tegeles Tartu Kutsehariduskeskusele garaaži- ja välisuste tellimisega tema. Estmark Grupp OÜ sai valitud seetõttu, et nende pakkumine oli kõige soodsam, internetis oli ﬁrma reklaam üks paremaid ja tundus täiesti usaldusväärne. Estmark Grupp OÜ Jõhvi kontoris töötasid A.R. ja J.R. . J. Rõžakova töötas lühikest aega alates 04.11.
a katseajal konsultandina. Tema ütluste kohaselt ta ei osanud ise mõõtmisi teha, ei koostanud ühtegi hinnapakkumist ega võtnud vastu ühtegi tellimust. Ta vastas kõnedele, suhtles klientidega. Kui keegi helistas ja küsis, millal paigaldatakse aknad, siis ta helistas Tartusse või saatis meili ja küsis. Sealt vastati. Laua peal oli paber vajalike telefoninumbritega ja kui oli juba suur probleem ja G.O ei vastanud telefonile, siis Anastassia helistas ühel numbril Poola ﬁrmasse, kust vastati, et meie ﬁrmal on suured probleemid - võlad. Muretsema hakkasid nad
a detsembri keskel või lõpus, kui keegi Tartu kontoris ei vastanud, G.O kätte ei saanud, kuid kliendid käisid kohal ja helistasid, et tellimusi ei täidetud. Kui ta
12.2006 tööle tuli, oli Jõhvi kontor kinni, selgus, et üür on maksmata. A. R andis tunnistajana ütlusi selle kohta, et tema töötas Jõhvi kontoris alates 21.07.
a. Ta võis võtta vastu tellimusi plastikakendele, puit- ja metallustele ning vormistada neid. Ise nad pakkumisi ei koostanud, sest Jõhvis ei olnud sellist arvutiprogrammi. Mõõdud saatsid nad faksiga Tartusse, kus tehti arvestused ja saadeti tagasi. Selle hinnapakkumise edastasid nad Jõhvi kliendile ja sõlmisid selle alusel lepingu. Kokku vormistas ta umbes 15 tellimust. Mõõte käisid võtmas kas G.O ise või Tartu kontori paigaldajad. Ettemaksud tehti kas pangaülekandega või toodi kontorisse sularahas. Sularaha viisid nad panka ﬁrma arvele. Kui sularaha oli panka viimata ja G.O oli Jõhvis, võttis ta ise raha. Seda kuskile kirja ei pandud. Kui nad ise ﬁrmale midagi ostsid, küsisid nad selleks G.O-lt luba ja panid vihikusse kõik kirja. Sularaha tšekid võttis G.O ära ja pidi need viima Tartusse raamatupidajale. Detsembri alguses, kui oli palju rahulolematuid kliente, helistas ta Poola ﬁrmasse, et teada saada, millised on tegelikult valmistamistähtajad. Selgus, et nad ei ole G.O tellimusi täitnud septembrist alates, sest G.O ei maksnud õigel ajal akende eest. Kui nad G.O-lt küsisid, miks tellimusi ei täideta, vastas ta alati ühtemoodi, et miks te minu käest küsite. Ta ütles, et ta on lihtsalt juhataja, selleks on eraldi inimesed, kes sellega tegelevad. Tartust aga öeldi, et kõigega tegeleb G.O , raamatupidaja ütles, et tema koostab ainult aruandeid, aga pangaarvete kohta ei ole tal mingeid andmeid. Estmark Grupp OÜ Tartu kontoris töötasid J.S, E.G, O.P., R.H., M.M. ja M.I. 20 J. S töötas Estmark Grupp OÜ Tartu kontoris alates veebruarist kuni augustini
a müügĳuhina. Tööülesanneteks oli tellimuste vastuvõtmine, tellimuste edastamine tarnĳatele, sularaha vastuvõtmine, hinnapakkumiste tegemine. Estmark Grupp OÜ-l ei olnud kohta, kus valmistada uksi ja aknaid. Estmark Grupp OÜ koostööpartneriteks olid OÜ Vivax, OÜ Aknamaailm, OÜ Uksekoda, OÜ Triticum, Swedoor ja AS Fenestra. Hiljem lisandus ExportImport EURO OKNO, kust tulid aknad. Estmark Grupp OÜ kasutas OÜ Aknamaailm logo pakkumiste esitamisel, kuna OÜ Aknamaailm andis spetsiaalse programmi kasutada, kus oli võimalik teha hinnapakkumisi, aga programmist ei olnud võimalik eemaldada OÜ Aknamaailm logo. Nad rõhutasid, et teevad koostööd OÜ-ga Aknamaailm, rahvas teadis seda rohkem, see tõi rohkem kliente. Koostöö OÜ-ga Aknamaailm kestis mõni kuu. Kui ta helistas OÜ-le Aknamaailm ja küsis, milles probleem, vastati, et raha pole laekunud, et peatame teiega hetkel selle koostöö. G.O vastas, et kõik on korras, raha on üle kantud, ei tea, milles probleem. Probleemid klientidega algasid, kui oli töötamise algusest kuu-poolteist möödas. Kliendid helistasid, miks tellimusi ei täideta. Tema edastas klientidele G.O poolt saadud informatsiooni, et kõik on korras, transport hilineb, tarnaeg on nihkunud edasi, või et kõik on olemas, et läheb täna või homme paigaldama või viimistlema. See informatsioon ei osutunud õigeks. Algul ta uskus G.O , et kõik saab korda, kuid lõpus enam mitte ja soovitas klientidel pöörduda teistesse ﬁrmadesse. Sularaha võis kassast võtta ainult G.O . Tema käes olid ka arveldusarve kaardid, pangakaardid, koodid. Kassast viis raha panka üldjuhul G.O ise, paar korda ka tunnistaja. Ettemakse tarnĳaile tegi ainult G.O ise. Pärast J. S lahkumist tuli 01.09.
a OÜ-sse Estmark Grupp müügĳuhina tööle E. G, kes töötas seal kuni 18.12.2006 ja täitis samu tööülesandeid. Esimesed paar kuud ta tellimusi ei edastanud, hiljem tegi seda Poola ﬁrmale Export-Import EURO OKNO. Sellele firmale sai kaupa tagasi saadetud korduvalt, oli mõni üksik juhus, kui kaup sai välja ostetud. Üks kord tuli 100 akent, sai välja ostetud 60 akent ja rõduust, 40 läks tagasi. Kui Poolast kaup oli kohal, siis G.O tavaliselt kas ei võtnud telefoni vastu või ei kuulnud, kui talle helistasid. Teda ei saanud kätte, kuigi talle oli eelnevalt teada antud, et kaup tuleb. Mõned täitmata tööd olid juba septembris, kuid enamus kliente tulid novembris, kes küsisid, millal kauba kätte saavad. Mõni isegi nõustus sellega, et läheb veel nädal või kaks aega, sai edasi lükatud tähtaega. №vembris ei tulnud tellitud kaupa Vivax OÜ-st. Kuna G.O ise tegeles OÜ-ga Vivax, siis ta küsis, millal kaup tuleb, G.O vastas, et kaup tuleb. Vivax OÜ juhataja Jüri tuli kontorisse ja ütles, et kaupa ei tule, kuna ollakse neile võlgu. G.O vastas, et nemad peavad vanad tööd ära parandama, kas on värvinud valesti või mõõdud olid valesti. №vembris enam tellitud kaupu Estmark Grupp OÜ ei saanud, kuid tellimusi võeti vastu. Siis tekkis kahtlus, et tellimused võivadki jääda täitmata. O. P tegid nad arvestuse, kui palju ettemakse on laekunud, mis ajast ei ole enam midagi välja ostetud, see vahe oli umbes 600 000 krooni. Raha võttis kassast G.O . Tunnistaja korjas nädala tellimuste raha kokku, nädalavahetustel Marko käis ja võttis ära. Raha võis kassast peale G.O võtta veel tema ja P. P, kui oli vajadus bensiini osta või materjali. See pandi kirja kassaraamatusse. Töömeestel ei olnud võimalust pääseda rahakassa juurde, arveldusarvele oli juurdepääs ainult G.O. O.P. töötas Estmark Grupp OÜ-s
a septembrist kuni detsembrini projektĳuhina. Tema tunnistajana antud ütluste kohaselt oli ta suurema osa ajast varustaja ja autojuht, käis klientidel kodus ka mõõte võtmas. Tunnistaja andis ütlusi veel selle kohta, et umbes pool 100-st Poolast tulnud aknast läks tagasi, kuna nende eest ei makstud. Tagastati ka praakuksi. Tema võis 21 eelneval kokkuleppel võtta kassast raha materjalide ostmiseks. Tunnistaja andis samasuguseid ütlusi E. G selle kohta, et novembri lõpus või detsembri alguses nende poolt tehtud arvestuse kohaselt oleks pidanud Estmark Grupp OÜ-l olema rahalisi vahendeid umbes 600 000 krooni, mille eest oleks saanud täita enamuse tellimusi, kuid tegelikult seda raha ei olnud. Kuhu raha kadus, ta ei tea. Järgnevalt kontrollib kohus, kas G.O poolt on täidetud kelmuse objektiivne koosseis vahendliku täideviĳana. Esmalt tuleb selleks kindlaks teha, kas vahendid panid toime kelmuse. Süüdistuse kohaselt andis G.O OÜ Estmark Grupp töötajale J. S, E. G, A. R ja J. R korralduse kasutades toodete pakkumisel OÜ Aknamaailm logo vastu võtta tellimusi, teades, et neid ei täideta ja J. S korralduse edastada klientidele valeinformatsiooni selle kohta, et nende tellimused on täitmisele saadetud, kuhu on saadetud ning millal on valmimise tähtaeg. Kannatanute ütluste ja dokumentaalsete tõenditega on tõendatud, et eelnimetatud töötajad seda tegid, s.t võtsid vastu tellimusi, tegid pakkumisi OÜ Aknamaailm logoga blanketil. Samuti on kannatanute ütlustega tõendatud, et valeinformatsiooni tellitud toodete saamata jäämise põhjuste kohta andsid neile peale G.O ka tema töötajad. Seega tekitasid nad kannatanutes tegelikkusele mittevastava ettekujutuse sellest, et nende tellimused täidetakse. Klienditeenindajate selline eksitav käitumine oli aluseks kannatanute varakäsutusele – nad andsid kas sularahas või kandsid OÜ Estmark Grupp pangakontole üle ettemaksu summad. Tunnistajate J. S, E. G, J. R ja A. R ühesuguste ütlustega on tõendatud, et nemad ei olnud teadlikud sellest, et G.O jätab klientide tellimused täitmata. G.O ei andnud tõest informatsiooni ka oma ﬁrma töötajatele, kasutades neid selliselt ära vahendina kelmuse toimepanemiseks. Jõhvi kontori töötajatele ütles G.O, et kõigega tegelevad Tartu kontori töötajad, sealt omakorda vastati A. R ja J. R, et G.O . J. S ja E. G ütlused tõendavad, et nemad usaldasid algul G.O ja edastasid klientidele seda informatsiooni, mis andis neile G.O, kuid mis hiljem osutus ebaõigeks. Miks koostööpartnerid tellimusi ei täida, said OÜ Estmark Grupp töötajad teada nende ettevõtetega vahetult kontakteerudes. Selgus, et tellimusi ei olnud esitatud või oli esitatud tellimuste eest tasumata.
a novembris, kui rahulolematuid kliente oli kogunenud palju, hakkasid Tartu kontori töötajad iseseisvalt huvi tundma, mis on selle põhjuseks. E. G ja O. P selgitasid dokumente uurides välja, et ﬁrmal peaks olema umbes 600 000 krooni eest vahendeid tellimuste täitmiseks. Nii Jõhvi kui ka Tartu kontori töötajad andsid lõpuks klientidele nõu tellimusi mitte esitada. Seega oli G.O kasulik hoida oma töötajaid teadmatuses tegelikust olukorrast, et töötajad teda usaldaksid ja jätkaksid tellimuste vastuvõtmist olukorras, kus tellimusi ei olnudki kavas täita. Ainult G.O oli OÜ Estmark Grupp ainujuhatajana ja isikuna, kellel ainsana oli äriühingu pangakonto kasutamise õigus, ülevaade ﬁrma tegelikust varalisest olukorrast. Tunnistaja K.W. andis ütlusi selle kohta, et Eksport-Import EURO OKNO on tema abikaasale kuuluv ﬁrma ja tema on oma naist selles abistanud. Tema sõlmis OÜ-ga Estmark Grupp koostöölepingu. Nemad valmistasid aknad ja viisid Eestisse Estmark Grupp OÜ-sse, mille eest tasuti Eestis sularahas autojuhile. Kui jäeti tasumata, tulid aknad tagasi Poola. Koostöö Export-Import EURO OKNO ja Estmark Grupp OÜ vahel lõppes, kuna Eesti ﬁrma ei olnud ostuvõimeline, mitu korda tulid autod koos akendega tagasi Poola. Rohkem kui 7 % ExportImport EURO OKNO toodangust olid praaktooted. Firma andis akendele 5-aastase garantii. 22 Kui esitati reklamatsioon, kui oli vigane aken, siis sai see asendatud terve aknaga või viga parandatud. Export-Import EURO OKNO ja Estmark Grupp OÜ vahel on sõlmitud koostööleping (kd III, tl 200-205) 31.08.
a Tartus. OÜ Aknamaailm tegevjuht Indrek Haar andis tunnistaja ütlusi selle kohta, et koostöö OÜ-ga Estmark Grupp OÜ algas neil märtsis
a G.O initsiatiivil. Ta soovis osta aknaid ja müüa teenust lisades edasi kliendile. Kirjalikku lepingut ei sõlmitud, oli suuline kokkulepe. OÜ Aknamaailm lubas kasutada Estmark Grupp OÜ-l kui nende toodete edasimüüjal
a esimene poolaastal nende programmi ja logo. Programm oli seadistatud nii, et kui sisestada sinna vajalikud andmed, siis ta arvutas kokku toote hinna. Kui Estmark Grupp OÜ-l tekkisid nende ees võlgnevused, keelasid nad logo kasutamise. Võlgnevused likvideeris Estmark Grupp OÜ
juulil
a ja sellega nende koostöö lõppes. Programmi ja logo kasutamise keelust teatasid nad peale koostöö lõppemist telefoni teel G.O-le, kes vastas, et asjad kindlasti paranevad ja koostöö saab jätkuda. 05.12.
a saatis OÜ Aknamaailm Estmark Grupp OÜ-le väljastusteatega kirja (kd VII, tl 157), kohustades viimast lõpetama neile kuuluva arvutiprogrammi ja Aknamaailma logo omavolilise kasutamise. V.V., OÜ Vivax juhataja, andis tunnistajana ütlusi selle kohta, et
aastal mais-juulis võttis Estmark Grupp OÜ esindaja G.O ühendust ja soovis tellida uksi. Täidetud sai 7 tellimust, tasumine toimus valdavalt sularahas. Nende ﬁrma asub Ülenurme vallas Külitse külje all. Osa kauba eest jäi G.O võlgu, lubas maksta, kuid lõpuks ei olnud ta enam kättesaadav. Algul oli G.O plaan rentida OÜ-lt Vivax tootmisruume, kuid läbirääkimised jäid soiku, sest G.O kadus initsiatiiv. Olenemata sellest, kas tellimuste vastuvõtmisega ja valeinformatsiooni edastamisega klientidele tegeles vahetult G.O ise või toimus see tema töötajate vahendusel, on see toimunud sama skeemi kohaselt. Hinnates eeltoodud kannatanute ja tunnistajate ütlusi kogumis, on kohus seisukohal, et G.O esitas erinevatele klientidele erinevaid valeandmeid ise ja oma töötajate vahendusel selleks, et saada võimalikult palju tellimusi. Valeandmete esitamine seisnes selles, et tellĳatele öeldi, et tooteid valmistatakse oma tootmisruumides, kuigi Estmark Grupp OÜ-l endal mingeid tootmisruume ei olnud (Vt H. B, V. O, L. V ütlused).
a kevad-suvel avaldas G.O soovi rentida tootmisruume OÜ-lt Vivax, kuid esialgsetest läbirääkimistest kaugemale ei jõutud. Seda tõendavad OÜ Vivax juhataja V. V ütlused. Selline valeinformatsioon tekitas mitmes kliendis soovi avatäiteid tellida, kuna inimestele meeldis, et aknaid-uksi valmistatakse kohapeal enda tootmishoonetes, mistõttu kaup on odavam. Samuti andis G.O ja tema töötajad valeinformatsiooni selle kohta, et kaup hilineb, kuna seda tuuakse Saksamaalt, Taanist, Rootsist või Poolast. Seda et kaup tuleb Saksamaalt, öeldi M. P, V. K, V. I, R. M, L. V, K. K, V. K, M. Ö. Kriminaalasjas puuduvad tõendid selle kohta, et OÜ Estmark Grupp oleks avatäiteid tellinud muust välisriigist peale Poola. Ka Poolas asuva ﬁrma kohta anti kliendile valeinformatsiooni, nii ei olnud ﬁrma Ortis kunagi ühtegi tellimust OÜ-le Estmark Grupp täitnud. Kannatanu KÜ Tartu Jaama 89 esindaja A. A öeldi, et uksed 23 valmistatakse nende enda uues tsehhis, siis et valmistatakse ﬁrmas Rauduks, mis kontrollimisel osutus samuti valeks. OÜ Rauduks kirjast ja 9.11.
a hinnapakkumisest (kd VII, tl 181-182) nähtub, et OÜ Estmark Grupp esindaja G.O soovis neilt tellida metalluksi, kuid kuna ettemaksu ei tasutud, jäi tellimus täitmata. I. B anti uste valmistamise kohta väga erinevat informatsiooni, öeldi ka, et Lampe Invest OÜ tellimus täidetakse Estikos, mis kontrollimisel osutus taas valeks. Samas anti tellĳatele valeinformatsiooni ka selle kohta, et nende tellimus on täitmisel ja see viibib erinevatel põhjustel (auto tegi avarii, piiril probleemid jmt). Asjaolu, et see ei vastanud tegelikkusele, kinnitavad tunnistaja K. W ütlused, mille kohaselt täitsid nad esitatud tellimused, kuid palju kaupa tuli tagasi põhjusel, et selle eest ei tasutud. KÜ Jaama 185 esindaja H. B öeldi, et uksed on valmis ja värv kuivab, kuigi neil ei olnud veel värvi valitudki. G.O valetas isegi oma isiku kohta, et vältida klientidele selgituste andmist (vt tunnistaja R. M. ütlused). G.O jätkas OÜ Aknamaailm logoga blankettide kasutamist ka pärast seda, kui koostöö nimetatud ﬁrmaga oli lõppenud. Tunnistaja J. S ütlused tõendavad, et kuigi koostöö OÜ-ga Aknamaailm toimus lühikest aega, mõni kuu, jätkasid nad selle ﬁrma logo kasutamist. Nad rõhutasid klientidele, et teevad koostööd OÜ-ga Aknamaailm, rahvas teadis seda ﬁrmat rohkem, see tõi rohkem kliente. Tunnistajate J. S ja I. SH ühesugused ütlused tõendavad, et OÜ Aknamaailm logo kasutamine keelati omaniku poolt kohe peale koostöö lõppemist, s.t juulis
a. J. S lahkus töölt augustis
a. Paljude kannatanute ütlused tõendavad, et nad pöörasid tähelepanu sellele, millisel blanketil oli pakkumine tehtud ja küsisid selle kohta ka selgitust. Nii näitas L. T pakkumist oma töökaaslasele, kes oli ka OÜ-st Aknamaailm aknaid tellinud ja see äratas usaldust, N. K vastati OÜ-st Estmark Grupp, et Aknamaailm on nende emaﬁrma, L. L, et varem oldi üks ﬁrma jne. E. P esitas tellimuse oktoobris 2006 ja talle selgitati, et toode tuleb Aknamaailmast. Kohus on seisukohal, et tegemist ei ole G.O n.ö ebaõnnestunud äriplaaniga, vaid tahtliku klientide petmisega eesmärgida saada neilt ettemaksude näol kätte raha ja see oma kasuks pöörata. Tunnistajate ütlustega on ümber lükatud G.O väited selle kohta, et palju tooteid tuli ümber teha ja seetõttu olid kulutused suuremad. OÜ-s Estmark Grupp avatäidete paigaldajate ja viimistlejatena töötanud tunnistajad M.M. ja M.I. andsid ühesuguseid ütlusi selle kohta, et nemad said tööülesanded G.O-lt ja paigaldatavad avatäited ﬁrma kontorist. Kõiki tellimusi ei täidetud, kuna aknaid ja uksi ei olnud kas tellitud või tellitud kauba eest ei makstud. Oli juhtumeid, kus aknaid tuli ümber teha, aga seda ei olnud massiliselt. E. G tunnistab samuti, et Poola tehas valmistas praaki, aga mitte tihti, sagedasem oli probleem akende reguleerimisega, M ja I reguleerisid akna ära, nii sai akna ette panna, mõni üksik kord tuli aken valelt poolt avatavana. Siis sai aken tagasi antud. Poolakad valmistasid uue akna, kui oli plastikaken, siis see ei võtnud kaua ega, 2-3 nädalat. Sellised E. G ütlused kattuvad ka tunnistaja K. W ütlustega. Samuti ei ole ükski kohtus üle kuulatud tunnistaja, kelle ﬁrma valmistas Estmark Grupp OÜ-le tooteid, andnud ütlusi selle kohta, et neile oleks esitatud pretensioone toodete kvaliteedi osas. Juhul, kui tellimus edastati tootjatele, oli alati probleemiks tellitu eest mittetasumine. Tunnistajate E. G, J. S, A. R ja O. P ütlustega on üheselt tõendatud, et tarnĳatele tegi makseid ainult G.O ise, ühelgi teisel töötajal selleks õigust ei olnud. 24 G.O leiab, et tema ﬁrma sattus rahalistesse raskustesse tarnĳate süül. Selline G.O väide ei ole tõsiseltvõetav arvestades petetud klientide hulka. G.O jätkas arvukate tellimuste vastuvõtmist olukorras, kus enamus tellimusi oli täitmata ja neid ei edastatudki tootjatele või esitatud tellimused tühistati. Osa kliente, OÜ Lampe Invest, Zum Zum Kohvik (vt J. M ja P. K ütlused) said tellitud tooted kätte valmistajate OÜ Vivaxi ja Swedooriga vahetult suheldes. Samuti on paljasõnaline G.O väide, et osasid tehtud ettemakse ei tagastatud, kuna seda ei kinnita ükski kriminaalasjas uuritud tõend. Kohus on seisukohal, et täites osa OÜ-le Estmark Grupp esitatud tellimustest, lõi G.O ettekujutuse ﬁrmast kui edukalt töötavast ettevõttest, mis omakorda koos klientidele esitatud erinevate valeandmete abil võimaldas saada uusi tellimusi. OÜ Triticum kirjaga (kd VII, tl 183) on tõendatud, et nad täitsid OÜ-le Estmark Grupp
a tellimust, AS Vest-Wood Eesti kiri (kd VII, tl 208) tõendab, et Swedoor on täitnud
a augustist detsembrini 7 tellimust ja OÜ Palu Grupp kiri (kd VII, tl 237), et nende koostöö OÜ-ga Estmark Grupp on piirdunud vaid hinnapäringutele vastamisega, töösse ei ole ükski pakkumine läinud. Vaatlusprotokoll koos vaadeldud dokumentidega (kd V, tl 1-13), tõendab, et Jõhvi kontori täidetud tellimuste kaust sisaldab 4 tellimust. Vaatlusprotokoll – OÜ Estmark Grupp kiirköitja nimetusega „täidetud tellimused“, mis anti kriminaalasja materjalide juurde 07.06.
a O. P poolt (kd V, lk 14-19), tõendab, et Tartus on täidetud ca 70 kliendi tellimused. Tunnistajate O. P, E. G, J. S ja A. R ühesuguste ütlustega on tõendatud, et rahalisi vahendeid käsutas ﬁrmas ainult G.O. Vähesel määral said sularaha kasutada E. G, J. S, O. P ja A. R. Sellisel juhul märkisid nad kulutused kassaraamatusse. Kui ﬁrmale oli vaja osta midagi, tuli selleks eelnevalt G.O-lt luba küsida. Samuti tõendavad nimetatud tunnistajate ütlused seda, et G.O võttis pidevalt kassasse laekunud sularaha, kas ta selle kohta kassaraamatusse kandeid tegi ja milliseid, ei oska E. G ja J. S öelda. A. R kinnitab, et Jõhvi kontoris kassast sularaha võttes G.O kassaraamatusse midagi ei kirjutanud. Raamatupidamisteenust osutanud Heli Kirsimäe ütlustest nähtub, et ka temal ei olnud õigust teha pangaülekandeid, tal oli õigus ainult sisestada maksekorraldused panka ja G.O kinnitas need sellisel kujul nagu õigeks pidas. Kannatanute ütluste ja dokumentaalsete tõenditega (arved, sularahatšekid, panga väljavõtted) on tõendatud, et nad tegid OÜ-le Estmark Grupp süüdistuses nimetatud suuruses ettemakseid ja kandsid selle läbi kahju. Kuna tellitud tooteid ei ole neile valmistatud, sai OÜ Estmark Grupp ja G.O selle ainuomanikuna varalist kasu. Tunnistaja H. K ütlused ja pearaamatu väljatrükk (kd VIII, tl 3-62) tõendavad, et
a detsembri lõpus oleks pidanud Estmark Grupp OÜ-l olema rahalisi vahendeid kassas 579 941.09 krooni. Pankrotimenetluse käigus on kindlaks tehtud, et OÜ-l Estmark Grupp puudus igasugune vara. Seega on tõendatud, et G.O omastas klientidelt saadud ettemaksud, saades selle läbi varalist kasu. Kuidas G.O enda kasuks pööratud varalisi vahendeid kasutas, ei oma kelmuse objektiivse koosseisu tuvastamisel õiguslikku tähendust. Järgnevalt käsitleb kohus G.O süüdistust kaupu tarninud ettevõtete petmises. Kannatanu OÜ Plasmet seaduslik esindaja A.P. andis ütlusi selle kohta, et
aastal sõlmiti müügiesindaja M. K ja G.O vahel hankeleping, millega Estmark Grupp OÜ tellis OÜ-lt Plasmet PVC tooteid 9591 krooni eest koos käibemaksuga. Tooted tehti valmis ja toimetati 25 kätte, esitati arve, kuid see jäeti tasumata. Saadeti mitu meeldetuletuskirja, mille peale Estmark Grupp OÜ vastas meili teel, et likvideerib oma võla, andis isegi kindla kuupäeva, aga siiani seda tehtud ei ole. M.K. andis tunnistajana samasuguseid ütlusi. Lisaks nähtub M. K ütlustest veel seda, et G.O soovis saada tooteid ilma ettemaksuta. Ilma ettemaksuta nad reeglina uutele ﬁrmadele tooteid ei valmista. Kui oli arve tähtaeg möödas, siis sai G.O-ga uuesti ühendust võetud, ta lubas jälle maksta, siis sai meile kirjutatud, G.O vastas, et maksab hiljemalt 31.07 kuni 04.08.
M. K tegeles selle probleemiga neli-viis kuud, edasi ta G.O enam kätte ei saanud, telefoni võttis vastu keegi tütarlaps, kes ütles, et teda enam Eestis ei ole. Hiljem tegeles juhatus sellega, kes esitas ka hagi. Estmark Grupp OÜ esitas tellimusi peale selle veel, kuid rohkem ta neid vastu ei võtnud, sest tingimuseks oli, et raha peab olema laekunud teostatud tööde eest. Kriminaalasjas on kannatanu ütlusi kinnitavad dokumentaalsed tõendid - OÜ Plasmet arve, leping-tellimuse kinnitus (kd II, lk 207-214); Kannatanu OÜ Teps-Lukk esindaja U.T. andis ütlusi selle kohta, et ta sõlmis Estmark Grupp OÜ esindaja G.O-ga hanke-alltöövõtulepingu oktoobris
a Jaama 89 KÜ 60 korterile fonolukkude paigaldamiseks. Leping allkirjastati tööde tegemise käigus, kuna töödega oli kiire. Lepingu kohaselt pidi Estmark Grupp OÜ tasuma ettemaksu, kuid kuna ta seda ei teinud ja uksi ka ei tulnud, jätsid nad tööd pooleli. Ilma usteta ei saanud tööd lõpetada. Nad nõudsid Estmark Grupp OÜ-lt teostatud tööde eest tasumist, kuid raha ei saanud. Hiljem aasta lõpus olid telefonid välja lülitatud, siis polnud kellegi käest nõuda. Kannatanu ütlusi kinnitavad dokumentaalsed tõendid hinnapakkumine ja -kalkulatsioon (kd II, lk 199-202); – hanke-alltöövõtuleping, Kannatanu OÜ Uksekoda esindaja E.R. ütluste kohaselt laekus Estmark Grupp OÜ-lt viis tellimust, kõige esimene oli üks lukk, neli järgnevat olid terasuksed koos lukukomplektiga. G.O soovis pikemaajalist koostööd ja nad sõlmisid 18.04.
a müügilepingu, mis oli raamleping, mis laienes erinevatele tellimustele. Esimene tellimus oli 26.04.2006 lukukomplekt 832.30 krooni, mille eest tasuti 19.07.
Järgmiste tööde eest jättis G.O tasumata. G.O lubas tasuda, kuid ühtegi lubadust ei täitnud, põhjendusi ei toonud. Teda oli raske kätte saada, kontorist ei osanud keegi tema kohta midagi öelda, mobiililt ei saanud teda samuti kätte. Juuni lõpus 2006 teatasid nad G.O-le, et tema tellimusi rohkem vastu ei võeta. Uksekoda OÜ-sse helistas üks korteriühistu, kes oli tellinud puituksed ja väidetavalt pidid olema need uksed OÜ-s Uksekoda toodetud. OÜ Uksekoda valmistab ainult terasest uksetäiteid ja ei ole puituksi kunagi pakkunud. Dokumentaalseteks tõenditeks on OÜ Uksekoda ja Estmark Grupp OÜ vahel sõlmitud müügileping, arve-saatelehed ja tellimused (kd II, lk 223-246); Tunnistaja A.K. töötas AS-s Fenestra turundusjuhina. Tema ütlused tõendavad, et ta kohtus G.O-ga
a veebruari alguses, G.O soovis tegeleda AS Fenestra puitalumiiniumakende edasimüügiga Lõuna-Eestis. Sõlmiti üks leping ühe maja akendele, vaja oli teha ettemaks 50%, lepingu kohaselt oleks tooted saanud kätte pärast teise osamakse tegemist. G.O tegi ühe makse, kuid märgitud oli ülekandesse panga selgitusse teine osamakse, seetõttu väljastati 26 talle tellitud kaup. A. K ütluste kohaselt tegeles ta sellega ise ja tal ei olnud alust kahtlustada, et see ei ole teine osamakse. Kui ta hiljem selgitust küsis G.O-lt, siis lubas G.O raha ära maksta, kuid ei teinud seda ja hiljem ei saanud ta enam G.O kätte. Kohtu hinnangul on tarnĳate petmine üks osa G.O kavandatud pettuse skeemist. Kuna G.O puudus endal tootmisbaas, pidi ta kasutama avatäidete tootjate teenuseid. Ta avaldas soovi sõlmida pikemaajalisi koostöölepinguid AS-ga Fenestra ja OÜ Uksekoda. Juba esimese tellimuse kättesaamiseks AS-st Fenestra esitas G.O kannatanu esindajale valeandmeid – esimese osamakse tasumisel märkis ta selle teiseks osamakseks, mille tõttu tekkis tal õigus tellitud kauba kättesaamisele. Selliste valeandmete esitamise tõttu tegi kannatanu varakäsutuse ja andis üle valmistoodangu. OÜ-le Uksekoda tasus G.O ainult kõige esimese tellimuse eest, mis oli marginaalne võrreldes järgnevate tellimustega. Samuti õnnestus G.O sõlmida leping OÜ-ga Plasmet toodete saamiseks ilma ettemaksuta, mis tunnistaja M. K sõnul ei ole tavaline. Ka OÜ TepsLukk hakkas töid teostama ilma ettemaksuta, kuigi lepingu kohaselt tuli tellĳal vastav ettemaks teha. Jättes juba alguses oma kohustused täitmata, ei saanud G.O olla tegelikult kavatsust teha nimetatud ettevõtetega pikemaajalist koostööd, vaid ta viis nende töötajad selles eksimusse, et võimalikult kiiresti ja väikeste kuludega või üldse ilma ettemaksuta kaup kätte saada. Lisaks sellele kasutas G.O OÜ Uksekoda nime ka avatäidete tellĳate petmiseks, kinnitades, et selles ﬁrmas valmistatakse uksi, mis kunagi ei ole kuulunud tema toodete nimistusse. Selliselt pettis G.O neljalt eelnimetatud äriühingult välja tooteid ja teenuseid kokku 94 591.24 krooni väärtuses, saades selle arvel varalist kasu. Varalise kasu saamist G.O poolt käsitles kohus põhjalikumalt eespool ja pea vajalikuks neid motiive korrata. Seega realiseeris G.O kelmuse objektiivse koosseisu. G.O süüdistatakse kelmuse toimepanemises suures ulatuses. Karistusseadustiku rakendamise seaduse (

RS) § 8 p 2 järgi on suur ulatus kehtiva palga alammäär ühes kuus sajakordselt. Vabariigi Valitsuse

detsembri
a määrusega nr 328 «Palga alammäära kehtestamine» § 1 kohaselt oli
a kuupalga alammääraks 3000 krooni. Seega oli suure ulatusega tegemist, kui tekitatud varaline kahju ületas 300 000 krooni. G.O pettis kannatanutelt ettemaksudena välja 717 092.83 krooni ja äriühingutelt kauba ja teenuste näol 94 591.24 krooni, mistõttu G.O pani kelmuse toime suures ulatuses. G.O on Tartu Maakohtu 23.03.
a otsusega karistatud

§-de 201 lg 1 ja 209 lg 2 p 1 järgi. Seega on ta isik, kes on varem toime pannud kelmuse ja omastamise, mistõttu on süüdistus õigesti kvaliﬁtseeritud

§ 209lg 2 p 1 järgi.

Selgitamaks välja, kas G.O on toime pannud eeltoodud kelmuse, tuleb tuvastada tahtlus kõigi koosseisu asjaolude osas. Petmise osas peab olema tuvastatud isiku tegutsemine otsese tahtlusega, muude koosseisu asjaolude puhul piisab kaudsest tahtlusest.

§ 16

lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kelmuse objektiivse koosseisu analüüsimisel on kohus tuvastanud, et G.O esitas erinevatele kannatanutele ise ja oma töötajate vahendusel tõele mittevastavaid asjaolusid, s.t pani petmise toime tegevusega. G.O tegi seda teadmisega, et kannatanutele edastatud 27 erinev informatsioon oma tootmisruumide olemasolu, toodete valmistaja, valmimise aja ja koha jmt kohta ei vasta tegelikkusele. Seega pettis ta kannatanuid teadvalt, s.o otsese tahtlusega. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. Kohus leiab, et G.O on toime pannud

§ 209lg 2 p 1,2 sätestatud kuriteo ning teda tuleb selle eest karistada.

III Kohtu seisukoht karistuse osas

§ 209

lg 2 näeb ette ühe- kuni viieaastase vangistuse.

§ 3851

on võimalik karistada rahalise karistusega või kuni üheaastase vangistusega.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. G.O tegevuses

§-des 57 ja 58 karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei esine. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on süüdistatavat varem karistatud kriminaalkorras 2 korda: 28.07.

a Pärnu Maakohtu poolt KrK § 204 lg 3 järgi rahatrahviga 4600 krooni ja mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 1 aastaks ning 23.03.
a Tartu Maakohtu poolt

§-de 201 lg 1 ja 209 lg 2 p 1 järgi 1 aasta vangistusega tingimisi 3 aasta ja 6kuulise katseajaga. Väärteomenetlus on G.O alates 2003. a karistatud kokku 11 korda erinevate liikluslaste väärtegude toimepanemise eest (VII köide, tl 25-28, 30-31).

§ 209

lg 2 p 1,2 ja

§ 3851

järgi kvaliﬁtseeritavad kuriteod pani G.O toime pärast seda, kui teda oli 23.03.2005. a Tartu Maakohtu poolt karistatud ühe aasta vangistusega tingimisi 3 aasta ja 6-kuulise katseajaga. G.O karistati selle eest, et ta omastas müügĳuhina klientidelt laekunud ettemakseid ning esinedes ﬁrma töötajana, kellega oli töösuhe lõppenud, pettis välja kaupa. Seega on G.O poolt varem toime pandud kuriteod väga sarnased käesolevale süüdistusele. Kuigi

§ 3851

näeb ette võimaluse kohaldada ka rahalist karistust, ei pea kohus seda võimalikuks, sest varasemad karistused, sealhulgas ka rahaline karistus, ei ole G.O puhul uute kuritegude toimepanemisest suutnud ära hoida. Kohus leiab, et tulenevalt G.O süü suurusest, st sellest, et süüdistatav pani kuriteod toime pikema aja jooksul ja tema tegevuse tagajärjel on kandnud varalist kahju väga paljud inimesed, tuleb talle mõista

§ 209

lg 2 sanktsiooni alammäärast suurem karistus, s.o 2 aastat vangistust.

§ 65

lg 2 sätestab, et kui süüdimõistetu paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, järgides käesoleva seadustiku § 64 lõigetes 2, 4 ja 5 sätestatut. G.O pani uued kuriteod toime katseajal, mistõttu

§ 65lg 2 alusel tuleb liita mõistetud vangistusele Tartu Maakohtu 23.03.2005.

a otsusega mõistetud ärakandmata 28 karistus üks aasta vangistust ja liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõista kolm aastat vangistust. IV Tsiviilhagi Tsiviilhagid on esitanud KÜ Jaama 185 41 088.50 krooni, MPO Zolotaja Oss Eesti ﬁliaal 23 000 krooni, R.M. 2000 krooni, L.V. 1000 krooni, E.K. 2823 krooni, S.H. 3007 krooni, Õ.K. 10 000 krooni, R.K. 4000 krooni, J.S. 10 505 krooni, A.M. 2417.30 krooni, J.P. 3680.50 krooni, A.S. 4200 krooni, L.T. 4640.20 krooni, K.K. 6000 krooni, M.R. 3823.50 krooni, V.K. 2590.50 krooni, OÜ Volmarsoft 25 058.67 krooni, T.P. 4870.50 krooni, V.K. 5977 krooni, N.K. 12 850 krooni, V.V. 3240 krooni, M.Ö. 3880 kroo ni, Z.P. 3341 krooni, A.N. 6605.50 krooni, A.K. 2800 krooni, O.N. 1800 krooni, A.B. 2808.80 krooni, E.P. 21 937.50 krooni, L.R. 3609 krooni, A.J. 3200 krooni, L.O. 2000 krooni, L.L. 2375 krooni, A.K. 3835 krooni, I.S. 13 321.50 krooni, N.T. 2000 krooni, A.S. 4162 krooni, V.Z. 2600 krooni, G.R. 11 920 krooni, V.K. 2970 krooni, J.T. 4000 krooni, OÜ Tartu Tuli 24 843.80 krooni, AS Zum Zum kohvik 11 939 krooni, Tartu Kutsehariduskeskus 40 627.50 krooni, KÜ Jõhvi Narva mnt 3 21 974 krooni, KÜ Vahe 8 24 865.55 krooni, KÜ Hariduse 8 42 912 krooni, KÜ Koidu 2V 24 873 krooni, L.R. 3873 krooni, G.N. 3000 krooni, K.L. 8938 krooni, A.M. 2000 krooni, N.K. 5000 krooni, I.A. 3911 krooni. Kõik eelnimetatud kannatanud on esitanud tsiviilhagi uste-akende tellimuste esitamisel OÜ-le Estmark Grupp tasutud ettemaksude osas. Kannatanutel jäi tellitud kaup saamata ja ettemakstud raha neile ei tagastatud, mistõttu nad kandsid otsest varalist kahju. AS Fenestra valmistas OÜ-le Estmark Grupp aknaid, mille eest viimane jättis talle tasumata 46 763.59 krooni ja mille läbi kandis ta otsest varalist kahju (tsiviilhagi kd X, tl 47). VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui tegemist on kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. G.O poolt kahju tekitamine oli õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 5 tähenduses ning kohus tuvastas eelpool käsitletud tõendite hindamisel, et ta on selle tekitamises ka süüdi. Seega on kohus seisukohal, et eelnimetatud kannatanute poolt esitatud tsiviilhagid on põhjendatud ja tõendatud ning kuuluvad rahuldamisele. Lisaks on esitanud tsiviilhagi veel Kohtla-Järve Linnavalitsus 139 015.82 krooni, millest põhivõla moodustab ettemaks 44 118 krooni ja ülejäänud on viivis; OÜ Uksekoda 24 637.07 krooni, millest võlgnevuse põhiosa on 19 757.85 krooni ja viivisenõue 4879.22 krooni, OÜ Plasmet 19 182 krooni, millest põhivõlg on 9591 krooni ja viivisenõue samuti 9591 krooni, OÜ Lampe Invest 213 292.98 krooni, millest põhivõla moodustab ettemaksu summa 113 292.98 krooni, ülejäänud summa on viivisenõue; M.P. 3000 krooni, millest põhivõlg on 29 ettemaks 2900 krooni ja viivisenõue 100 krooni, V.P. 8000 krooni, millest ettemaks 6547 krooni, ülejäänud summa osas nõuab laenu intresse. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhireﬁnantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

jaanuari ja
juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti (VÕS 94 lg 1). Eesti Pank teatab, et VÕS § 94 lõikes 1 nimetatud Euroopa Keskpanga põhireﬁnantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne
jaanuari 2009 oli 2,50%. OÜ Lampe Invest lähtus viivise arvestamisel OÜ-ga Estmark Grupp 06.10.
a sõlmitud tööettevõtulepingust, mille p 4 kohaselt võib tellĳa arvestada viivist 0,3% lepingu üldsummast iga hilinenud päeva eest. Lepingu kogumahuks oli 226 585.96 krooni, viivis päevas seega 679,76 krooni. Seisuga 11.11.2008 oli töövõtja hilinenud 730 päeva, mis 496 223.50 krooni. Lampe Invest vähendas viivise nõuet ja nõuab 100 000 krooni seisuga
märts 2008 (hagiavaldus ja viivise arvestus kd X, tl 22-23, 28). OÜ Plasmet arve (kd II, tl 207) kohaselt oli tal õigus nõuda tellĳalt Estmark Grupp OÜ-lt viivist 0,5% päevas. OÜ Plasmet on vähendanud viivise nõuet põhivõla summani, nõudes põhivõlga 9591 krooni ja VÕS § 113 lg 1 alusel viivist samas summas, kokku 19 182 krooni (kd X, tl 42). OÜ Uksekoda on lähtunud viivise 4879.22 krooni arvestamisel (hagiavaldus kd X, tl 73) seisuga 19.01.2009 võlaõigusseaduse järgsest viivise nõudest, milleks on VÕS § 113 lg 1 kohaselt 7%, millele lisandub Eesti Panga poolt teatatud Euroopa Keskpanga põhireﬁnantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intressimäär enne
jaanuari 2009 2,50%. Kohus on seisukohal, et OÜ Uksekoda, OÜ Lampe Invest ja OÜ Plasmet tsiviilhagid põhivõla ja viivisenõude osas on põhjendatud, tõendatud eelpool käsitletud tõenditega ja kuuluvad täies ulatuses rahuldamisele. Samadel alustel kuulub rahuldamisele M.P. nõue, kes lisaks põhivõlale nõuab viivist 100 krooni, mis on väiksem võlaõiguseseaduses reguleeritud viivise määrast 9,5%. Kohus leiab, et osaliselt kuuluvad rahuldamisele Kohtla-Järve Linnavalitsuse ja V.P. hagid. Kohtla-Järve Linnavalitsus (tsiviilhagi kd X, tl 95-96) on viivise arvestamisel seisuga 19.01.2009 tuginenud Kohtla-Järve Linnavalitsuse ja Estmark Grupp OÜ vahel sõlmitud kahele tööettevõtulepingule, mille p 4 kohaselt võib tellĳa arvestada viivist 0,3% lepingu üldsummast iga hilinenud päeva eest, saades viivise summaks 94 897.82 krooni. Põhjendatud ei ole nõuda viivist põhivõlast suuremas määras, mistõttu Kohtla-Järve Linnavalitsuse hagi viivise nõudes kuulub rahuldamisele osaliselt, s.o samas suuruses põhivõlaga 44 118 krooni. 30 V.P. võttis oma ütluste kohaselt ukse tellimiseks laenu, millelt tasus intresse. Tema sõnul on laenusumma koos intressidega kokku ca 8000 krooni mille hüvitamist ta nõuab G.O-lt . Kohus leiab, et V.P. hagi kuulub rahuldamisele 6547 krooni ulatuses, millise summa ta tasus ukse tellimisel OÜ-le Estmark Grupp. Laenuintresside väljamõistmine G.O-lt ei ole põhjendatud, kuna seda kahju ei tekitanud kannatanule G.O. Intresse oli V.P. kohustatud tasuma vastavalt laenulepingule olenemata sellest, kas ukse tellimus täidetakse või mitte. OÜ Teps-Lukk on esitanud tsiviilhagi 18 478.80 krooni. OÜ Teps-Lukk ja Estmark Grupp OÜ vahel on sõlmitud hanke-alltöövõtuleping fonolukustuse hankimiseks ja paigaldamiseks 60 korterile Jaama 89, mille eest Estmark Grupp OÜ kohustus tasuma 31 808.10 krooni (kd II, tl 199-200). U.T. andis kannatanu OÜ Teps-Lukk seadusliku esindajana ütlusi selle kohta, et tema ﬁrma alustas tööde teostamisega Jaama 89 enne, kui tehti ettemaks. Nad paigaldasid uksetelefonid koos kaabeldusega, peajuhtmed, alumised kommutaatorkarbid. Tegemata jäid tööd 10-s korteris, kuna inimesi ei olnud kodus. Jäi vedada kaabel välisukseni, ja uste peale paneelide panek, kuna uksi ei olnud, jäid paigaldamata alaldi ja fonopaneel. Kuna ettemaksu ei laekunud, siis jätsid nad töö pooleli. Kokku tehti töid koos käibemaksuga 18 478.80 krooni ulatuses. Hinnakalkulatsioonist nähtub, et paigaldati 50 fonotelefoni maksumusega 3900 krooni, 4 kommutaatorit kokku 1260 krooni, juhtmed, kinnitused ja paigaldus kokku on 10 500 krooni, millele lisandub käibemaks (kd II, tl 202). KÜ Tartu Jaama 89 on esitanud tsiviilhagi 51 200 krooni. 21.06.
a Estmark Grupp OÜ (töövõtja) ja KÜ Jaama 80 (tellĳa) vahel sõlmitud tööettevõtulepingu (kd I tl 56) kohaselt kohustus töövõtja valmistama, paigaldama ja viimistlema metalluksi 123 426 krooni eest, ettemaksuks tasuti 61 500 krooni. KÜ Jaama 89 avalduse kohaselt on töid teostatud ukseavade lõikamise ja 52 fonotelefoni paigaldamisega 10 300 krooni eest (kd I, tl 55), mistõttu nende nõue on tagastamata ettemaksu osa 51 200 krooni. KÜ Jaama 89 esindaja Martin Vähi ütluste kohaselt võttis korteriühistu teostatud tööde maksumuse arvutamisel aluseks Estmark Grupp OÜ hinnapakkumine nr A2/
Telefonide kinnitamise eest seinale on arvestatud kusagil 1400 krooni. Estmark Grupp OÜ hinnapakkumise nr A2/3 kd I, tl 57-58 kohaselt on 4 ukseava lõikamise maksumus 2800 krooni, 52 fonotelefoni maksumus 6084 krooni, seega on tööde maksumuseks korteriühistu hinnanud 1416 krooni. KÜ Tartu Jaama 89 ja fonolukustust paigaldanud OÜ Teps-Lukk on hinnanud teostatud tööde maksumust erinevalt. Kohus leiab, et mõlemad kannatanud on kandnud varalist kahju nende poolt esitatud tsiviilhagi ulatuses. OÜ Teps-Lukk esindaja U.T. ütlustega on tõendatud, et objektil tehti ka osaline kaabeldus. Selleks kulutas töövõtja nii tööaega, tööjõudu kui materjali ja esitatud tsiviilhagi suurus vastab tehtud hinnapakkumisele. Samas jäi tehtud töö pooleli, mistõttu korteriühistu kandis suuremat kahju, sest need tööd oli vaja uuesti teostada. Kuna kohtus uuritud ja eelpool käsitletud tõenditega leidis tõendamist, et G.O on süüdi KÜ-le Jaama 89 ja OÜ-le Teps-Lukk kahju tekitamises kelmusega, tuleb hagid rahuldada vastavalt VÕS § 1043 ja VÕS § 1045 lg 1 p
V Menetluskulud Käesolevas asjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises 31 süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 6525 krooni (palga alammäär on 4350 krooni). KrMS § 175 lg 1 p 2 kohaselt on menetluskuludeks tunnistajatele, kannatanutele hüvitatud sõidukulud ja keskmise päevapalga hüvitised, milleks on kokku 1456.71 krooni: E. Arrasele 246 krooni, A. R 732.15 krooni ja J. Rõžakovale 478.56 krooni. Muudeks menetlusega seotud kuludeks on kutsete kättetoimetamise kulud 2465 krooni ja videokonverentsi kulud 1893.14 krooni. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Ingeri Tamm Kohtunik 32

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.

1-08-8713/43

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg, koht Kriminaalasja number Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Tõlk Kriminaalasi Prokurör Süüdistatav Tartu Maakohus 16. veebruaril 2009. a T

§ 209

§ 209lg 2 p 1,2 järgi ja mõista karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust.

§ 385

§ 64

§ 209

§ 385

§ 16

§ 3851subjektiivne koosseis.

§ 209

§ 209lg 2 p 1,2 järgi süüdistus selles, et ta alates 2006.

§ 209lg 2 p 1 järgi.

§ 16

§ 209lg 2 p 1,2 sätestatud kuriteo ning teda tuleb selle eest karistada.

§ 209

§ 3851

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

§ 209

§ 3851

§ 3851

§ 209

§ 65

§ 65lg 2 alusel tuleb liita mõistetud vangistusele Tartu Maakohtu 23.03.2005.