1-09-2131/6

1-09-2131 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 03.septembril 2009 Kohtla-Järve kohtumajas Kohtuasja nr 1-09-2131 Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu Prokurör Sergei Travnikov Kaitsja Nikolai Rõžov Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid Z.P tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Z.P, isikukood: xxx, viibib Viru Vanglas Jätta Z.P talle mõistetud karistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 16.07.2009 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Z.P (Z.P) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Z.P on viimati süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 17.04.2009 kohtuotsusega KarS § 215 lg 2 p 1,2 järgi ja karistuseks mõisteti 3 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust 28.11.2008 Tartu Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 6 kuud vangistust võrra ja mõisteti liitkaristuseks vangistus 9 kuud. 1 Karistuse kandmise algus 02.01.2009 ja lõpp 01.10.

1. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 02.07.
2. Z.P (Z.P) kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on vangistuse ajal 1 korral distsiplinaarkorras karistatud. Vanglasoleku ajal sotsiaalprogrammides osalenud ei ole. Omab 9 klassi haridust. Kutsekoolis õppetegevus jäi pooleli seoses vanglasse sattumisega. Vabanedes asub elama 2-toalisesse korterisse xxx. Ema, L P soovib poega materiallselt toetada, hakkab tasuma korteriüüri ja annab elamiseks raha. Ema töötab xx. Samas jääb kinnipeetav xxx korterisse sisuliselt üksi, mis võib riski suurendada, kuna puudub kontroll ja vastutus oma majandusolukorra suhtes. Vangla teeb ettepaneku kinnipeetava ennetähtaegselt vabastada ja määrata kriminaalhoolduse järelevalve alla. Kinnipeetaval oleks sel juhul võimalik jätkata õpinguid sügisest xxx omandamaks eriala. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt kriminaalhooldusametnik nõustub süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega.Kriminaalhooldaja hinnangul oleks Z.P sobilik kriminaalhoolduse järelevalve alla määramiseks- eriti arvestades kinnipeetava noorust, varasemaid probleeme, üksi elama asumist Haapsallu ja reaalse karistuse lõppemist 01.10.
3. Z.P taotleb enda tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. Prokurör toetab isiku vabanemist enne tähtaega. Positiivseks tuleb tunnistada, et isikul on olemas kindel elukoht ja vanemate toetus. Samuti tema karistusaja aeg lõppeb 01.10.2009, sellelegipoolest oleks otstarbekohane vabastada süüdimõistetu enne tähtaega tingimuslikult et tema üle olsk riigpoolne järelevalve. Kaitsja toetas oma kaitsealust. Süüdimõistetul on kindel elukoht. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri, süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamused, leiab, et Z.P tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjandatud. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Z.P isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Z.P on kolmel korral kohtulikult karistatud kriminaalkuritegude eest, vangistuses viibib esimest korda. Enamus süüdimõistetu poolt toime pandud kuritegusid on varavastased II astme kuriteod. Isikut on korduvalt määratud kriminaalhooldusele. Kriminaalhoolduse all olles on teda viiel korral karistatud väärteokorras, sealjuures ka Alkoholiseaduse rikkumise eest rahatrahviga. Seitsmel korral oli ta karistatu väärteokorras pisivarguste toimepanemise eest.Viimase kuriteo (võõra vallasasja ajutise omavolilise kasutamise eest) pani toime samuti katseajal. Tema poolt toimepandud väär-ja kuriteod on samaliigilised – ärandamised ja vargused. See näitab, et Z.P käitumine enne vangistust oli selge õigusevastase suunaga. Seega võib järeldada, et karistus ei ole Z.P suhtes oma eesmärki täitnud. 2 Vangla poolt esitatud kinnipeetava iseloomustusest on näha, et vangistuse ajal on tema suhtes kohaldatud ühte distsiplinaarkaristust. 19.06.2009 karistati teda 1 lühiajalise kokkusaamise keeuga, kuna lõhkus ära kambri akna. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Vangistuse jooksul ei ole Z.P sotsiaalprogrammides osalenud, ei ole hõivatud ei töö ega õppimisega. Kinnipeetaval on isiksusttõendav dokument kehtivusega 18.07.
4. Süüdimõistetule on tagatud kindel elukoht ema nimel asuvas korteris aadressil xxx. Kinnipeetava ema, L P on nõus poega materiaalselt toetama ,tasuma korteriüüri ja annab elamiseks raha. L.P elab ja töötab hetkel xxx. Vabanedes ei ole Z.P kindlat töökohta ega iseseisvat sissetulekuallikat. Samuti puudub tal töökogemus ja eriala, mis raskendab töö leidmist ja suurendab uute varavastaste kuritegude toimepanemise riski. Alkoholi tarvitamine võib omakorda suurendada uue kuriteo toimepanemise ohtu. Kohus leiab, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega paranemise teele asunud. Arvestades Z.P poolt toimepandud kuritegude asjaolusid ja nende raskust, ei ole kohtu hinnangul süüdimõistetu enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Süüdimõistetu on olnud varem määratud kriminaalhooldusele, kuid ta ei ole suutnud kinni pidada temale määratud kriminaalhoolduse tingimustest ja katseajal pani toime uue kuriteo. Seega kriminaalhooldus ei osuta Z.P-le piisavalt mõju. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu Z.P temale Viru Maakohtu 17.04.2009 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. Inna Kirsipuu Kohtunik 3