Toimik nr 1-08-13785 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 04.septembril 2009 Kohtla-Järve kohtumajas Kohtuasja number 1-08-13785 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu juuresolekul Tõlk Inga Kaljus Prokurör Prokuröri abi Aivar Lembit Kohtuasi Viru Vangla materjalid U.S-i tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 04.09.2009 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu U.S , isikukood: xxx, kannab karistust Viru Vanglas. RESOLUTSIOON Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta U.S vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 13.07.2009 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava U.S-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. U.S tunnistati süüdi 26.05.2008 Viru Maakohtu poolt KarS § 121 järgi ja karistuseks mõisteti 10 kuud vangistust tingimisi katseajaga 18 kuud. Viru Maakohtu 16.02.2009 kohtumäärusega pöörati Viru Maakohtu 26.05.2008 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistus 10 kuud vangistust täitmisele. Karistuse kandmise algus 02.01.2009 ja lõpp 01.11.2009. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 02.07.2009. 1
(3)Kinnipidamisasutusest U.S-i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on vangistuse jooksul 1 korral distsiplinaarkorras karistatud. Vabanemisel asub elama temale kuuluvasse korterisse aadressil xxx. Korter on ühetoaline, räpane ja vajab remonti. Korteri üür on tasumata alates 2009 veebruari kuust, kuna kinnipeetava ema on loobunud kinnipeetava materiaalsest toetamisest ja kommunaalmaksete tasumisest. Isik tunnistab oma süüd. Soovib loobuda kuritegelikust käitumisest. Kuriteo sooritamise hetkel oli alkoholijoobes. Kinnipeetaval sõbrad puuduvad või on sarnase elamislaadiga ehk asotsiaalsed. Kinnipeetava ema tunnistab poja tugevat alkoholi probleemi ning selle kuritarvitamist. Seoses isiku varasema kriminaalse käitumisega (karistatud 2 korda isikuvastaste kuritegude eest ning tema varasem tingimisi mõistetud karistus pöörati täitmisele, kuna ta ei täitnud käitumiskontrollinõudeid katseajal) ja samuti alkoholi liigtarvitamisega on uue kuriteo sooritamise risk kõrge. Karistuse kandmise ajal on isik toime pannud ühe distsiplinaarnõuete rikkumise (ametniku korralduse eiramine). Väärteo korras on isikut korduvalt karistatud alkoholi tarvitamise eest avalikus kohas. Viru Vangla hinnangul ei ole kinnipeetav valmis vabanemiseks, sellest tulenevalt ei toeta kinnipeetav U.S-i tingimisi ennetähtaegset vabanemist ning teeb ettepaneku isikul karistus kanda määratud tähtajani 01.11.2009. Kriminaalhooldusametniku arvamuse kohaselt kriminaalhooldusametnik oma nõustumist või mittenõustumist süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise osas ei avaldanud. Kriminaalhooldusametnik leiab, et U.S-i puhul on uue kuriteo sooritamise risk kõrge seoses tema varasema kriminaalse käitumise (kaks korda karistatud isikuvastaste kuritegude eest ning tema varasem tingimisi mõistetud karistus pöörati täitmisele kuna ta ei täitnud käitumiskontrollinõudeid katseajal) ja alkoholi liigtarvitamisega. U.S soovib vabaneda. Prokurör ei toeta isiku enne tähtaega vabastamist. Isik on varem mitu korda kohtulikult karistatud, olnud ka kriminaalhoolduse all, kuid see teda mõjutanud ei ole. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on U.S-i ennetähtaegne vangistusest vabastamine ebaotstarbekohane. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on kaks korda kriminaalkorras karistatud, vangistuses viibib samuti teist korda. Isikut on varem karistatud 11.03.2003 Ida-Viru Maakohtu poolt KarS § 117 järgi 2 aasta 9 kuulise vangistusega. Viimase, teise astme isikuvastase kuriteo kehalise väärkohtlemise eest karistati teda Viru Maakohtu 26.05.2008 kohtuotsusega 10-kuulise vangistusega tingimisi katseajaga 2 aastat. Süüdimõistetu pidi järgima KarS § 75 lg 1 järgi ettenähtud kontrollnõudeid. Viru Maakohtu 16.02.2009 kohtumäärusega pöörati 26.05.2008 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistus 10 kuud vangistust täitmisele. Kohtumääruse kohaselt (lk 5-6) rikkus kriminaalhooldusalune kontrollnõudeid ei käinud registreerimisel määratud tähtaegadel. Kohtumäärusest on näha, et U.S kohtuistungile ei ilmunud. Isik kuulutati tagaotsitavaks ja tema suhtes valiti tõkend- vahistamine. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 4-6) on näha, et U.S-i on väärteokorras karistatud 2007 aastal 2 korral Alkoholiseaduse rikkumise eest rahatrahvidega. 2
(3)Seega võib järeldada, et karistus ei ole U.S-i suhtes oma eesmärki täitnud. Süüdimõistetu käitumine enne vanglasse sattumist oli selgelt õigusevastase kallakuga. Vangla esitatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on vangistuse ajal ühel korral karistatud distsiplinaarkorras. 10.12.2008 karistati kartserisse paigutamisega 5 ööpäevaks, sest osutas kambrisse minemisel vastupanu ning tema suhtes kasutati füüsilist jõudu. Kinnipeetav vangistuse ajal töötanud ega sotsiaalprogrammides osalenud ei ole. U.S on isikuttõendav dokument ID kaart kehtivusega kuni 07.02.2011. Vabanedes on U.S kindel elukoht xxx. Korter on 1-toaline ja halvas seisukorras. Vabanedes ei ole kindlat töökohta ega sissetulekuallikat. Samuti puudub U.S lähedaste materiaalne toetus, kuna kinnipeetava ema, J V loobus poega materiaalselt toetama. Alkoholi tarvitamine ja asotsiaalne eluviis omakorda suurendavad uue kuriteo toimepanemise ohtu. Kohus leiab, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega paranemise teele asunud. Arvestades U.S-i poolt toimepandud kuritegude asjaolusid, temalt tulenevad uue kuriteo toimepanemise riskid ( kalduvus allumatusele ja vägivalla kasutamisele) ja süüdimõistetu võimalusi vabaduses, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Süüdimõistetu on olnud varem määratud kriminaalhooldusele, kuid ta ei ole suutnud kinni pidada temale määratud kriminaalhoolduse tingimustest. Seega kriminaalhooldus ei osuta U.S-ile piisavalt mõju. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu U.S-i temale Viru Maakohtu 26.05.2008 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. Kohtunik Inna Kirsipuu 3
(3)