Obsah (9)

§ 200§ 266§ 199§ 64§ 65§ 68§ 202§ 63§ 180

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Liivalaia kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 4. detsember 2009. a, Tallinn Kriminaalasja number 1-09-10010 (09230100807) Kohtukoosseis Eesistu

§ 200

lg 2 p 7; § 266 lg 2 p 1, 3; § 199 lg 2 p 4 järgi üldmenetluses Kriminaalasi Prokurör Õnne Near e-Vaarman n Süüdistatav G.D ik xxx; viibi Vanglas; kodakondsus määratlemata; haridus: 11 klassi; emakeel: vene keel; töökoht puudub; tõkendina kohaldatud vahistamist alates 15.01.2009; varem kriminaalkorras karistatud 5-l korral Kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil RESOLUTSIOON Mõista G.D

§ 200lg 2 p 7 järgi esitatud süüdistuses õigeks.

Tunnistada G.D

§ 266lg 2 p 1, 3 järgi süüdi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

Tunnistada G.D

§ 199lg 2 p 4 järgi süüdi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

2

§ 64

lg 1 alusel liita mõistetud karistused täies ulatuses, mõistes liitkaristuseks kuritegude kogumis tähtajalise vangistuse 2 (kaks) aastat.

§ 65lg 2 alusel liita mõistetud karistusele Harju Maakohtu 25.02.2008.

a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 9 kuud 18 päeva vangistust. Liitkaristus on seega 2 aastat 9 kuud ja 18 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguse ajaks lugeda

§ 68lg 1 alusel 13.01.2009.

a. Tõkend – vahistamine – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Esta Hesitatud tsiviilhagi 3475 krooni nõudes rahuldada täies ulatuses ning välja mõista G.D-lt Esta Hkasuks 3475 (kolm tuhat nelisada seitsekümmend viis) krooni. Asitõendid CD plaat mis asuvad kriminaalasja juures - jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse. G.D-lt kahtlustatavana kinnipidamisel leitud ja ära võetud ning Põhja Politseiprefektuuri Rahandusbüroo tagatiskontole kantud sularaha summas 5000 (viis tuhat) krooni ja 25 USA dollarit jätta tsiviilhagi tagamiseks tagatiskontole. Menetluskulud Kuna kohus mõistis G.D talle esitatud süüdistuses osaliselt õigeks, tuleb menetluskulud KrMS § 180 lg 1 alusel mõista G.D-lt riigituludesse välja osaliselt: II astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni osas. Määratud kaitsjale riigi poolt makstud tasu 2775,6 krooni ja koopiate tegemise kulud 136,80 krooni jätab kohus riigi kanda. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse jõustumisest, Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 SEB Pangas või arvele nr 221023778606 Swedbankis, maksekorraldusse mVida viitenumber 2800049777 ja selgitus: „G.D, 1-09-10010, menetluskulud“. Maksekorraldus menetluskulude tasumise kohta esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalasjade kantseleile. Menetluskulude tähtajaks tasumata jätmise korral kohaldatakse sundtäitmist. Edasikaebamise kord Maakohtu otsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb maakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest, s.o hiljemalt 11. detsembril 2009. a. Kui kohtumenetluse pool teatab apellatsiooniõiguse kasutamise soovist, vormistatakse kirjaliku põhistusega otsus hiljemalt 4. jaanuariks 2010. a. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel oli võimalik tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või 3 tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisest. Menetluskulusid puudutavat otsustust saab vaidlustada määruskaebe korras. SÜÜDISTUSE SISU 1. G.D süüdistatakse selles, et tema koos Vjatšeslav Kovalenkoga tungis 13.01.2009.a. kella 13.55 paiku ebaseaduslikult valdaja tahte vastaselt Vangla territooriumile aadressil xxx. G.D on

§ 266alusel varem karistatud.

Seega pani G.D toime valdaja tahte vastaselt võõrasse piirdega alale ebaseadusliku tungimise grupi poolt, s.o

§ 266lg 2 p 1, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2. Samuti süüdistatakse G.D selles, et tema 10.10.2008.a kella 17:0017:42 ajal Tallinnas, Põhja puiestee trammipeatuse läheduses koos kahe tundmatu meesterahvaga vägivalda kasutades võttis ära kannatanu TV kuuluva jope väärtusega 500 krooni, mobiiltelefoni №kia väärtusega 1800 krooni, sularaha 300 krooni, pensionitunnistuse, Hansapanga seenior- ning krediitkaardi, juhiloa ning ID-kaardi. T. V kuuluvate esemete ebaseadusliku omastamise eesmärgil lükati kannatanu pikali ning ründajad väänasid tema käsi, nõudes kannatanult tema pangakaardi pin-koodi, mille kannatanu valu tõttu isikutele avaldas. Pärast seda G.D koos kahe tundmatu meesterahvaga võttis kannatanu pangakaardiga sularahaautomaadist välja 1000 krooni ja 1275 krooni. Kokku tekitati kannatanule materiaalset kahju 4875 krooni. Samuti tekitati kannatanule käehaavu. Sellise tegevusega G.D pani toime vägivallaga võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil grupi poolt, see on

§ 200lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

3. Samuti süüdistatakse G.D selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse võttis 10.10.2008.a. kella 05.52-05.53 ajal Tallinnas, Suur-Karja 18 asuvast Hansapanga sularahaautomaadist võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil välja EH varastatud pangakaardiga välja sularaha 3500 krooni. Oma tegevusega G.D isikuna, kes on varem toime pannud varguse, pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, see on

§ 199lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOHTU SEISUKOHT

1. Tõendatud on see, et G.D tungis koos V. Kovalenkoga 13.01.
2. a Vangla territooriumile. Nii süüdistatavad V. Kovalenko ja G.D kui tunnistaja T. K andsid omavahel haakuvaid ütlusi, mis kinnitasid süüdistuses kirjeldatud teo toimepanemist. Vanglas töötav T. K tundis G.D ja A. Kovalenkos ära isikud, kellega puutus kokku seoses sellega, et nad tungisid Vangla territooriumile. A. K ütluste kohaselt sai ta raadiosaatja teel teate, et kaks võõrast isikut tungivad Vangla territooriumile, ronides keldri juures üle aia. Ta jooksis koos korrapidajaga sinna, kohal oli juba valvur koeraga. Isikud said nad kätte vangla territooriumil olevast hoonest, ühe esimeselt, teise teiselt korruselt. Esimesel 4 korrusel olnu (tunnistaja osutas V. Kovalenkole) allus korraldustele, teine peitis end ära ja hakkas vastu. Peale isikute kinnipidamist kutsuti politsei ja anti nad politseile üle. G.D ja V. Kovalenko andsid ütlusi, milles tunnistasid seda, et ronisid üle aia ja läksid mahajäetud majja, kus valvurid nad kinni võtsid. G.D ja V. Kovalenko kinnitasid antud ütlustes ka seda, et esimene peitis end ära, teine aga end ei varjanud ega vastupanu ei osutanud. Põhjus, miks nad sellesse majja läksid, oli mõlema ütluste kohaselt see, et nad pidid nad pidid sealt tooma ära ühe paki. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on G.D harju Maakohtu 31.01.
3. a otsusega karistatud

§ 266lg 1 alusel, seega on tegu pandud toime korduvalt.

Seega pani G.D toime

§ 266lg 2 p 1, 3 järgi kvalifitseeritava teo.

1. Kannatanu T. V kohtuistungil antud ütlustega ütlustega, tema läbivaatuse protokolliga (tl 35-36) ja pangakonto väljavõttega (tl 49) on tõendatud see, et kannatanut rünnati ja talt võeti ära jope koos selle taskus olnud esemetega: mobiiltelefoni №kia, sularaha 300 krooni, pensionitunnistuse, Hansapanga seenior- ning krediitkaardi, juhiloa ning ID-kaardiga. Esitatud tõendid ei veennud aga kohut selles, et teo toimepanemises osales G.D, mistõttu mõistab kohus G.D selles süüdistuses õigeks. Süüdistusakti kohaselt on tõenditeks, mis kinnitavad G.D osalust teo toimepanemisel, jälitusprotokoll ja äratundmiseks esitamise protokoll. Jälitustoiminguga selgitati välja mobiiltelefoni, mille imei-kood on XXX , kasutajad 10.10.2008-17.10.2008 ja 11.11.
2. a -18.11.
3. Jälitusprotokollist (tl 48) nähtub, et G.D kasutas hiljemalt alates 13.10.
4. a mobiiltelefoni, mis kannatanult 10.10.
5. a rööviti. G.D andis kohtuistungil ütlusi, milles tunnistas, et mobiiltelefon oli tema käes, kuid väitis, et selle ostis ta 300 krooni eest Balti jaama lähedalt kahe mehe käest. Kohtuistungil taotles prokurör äratundmiseks esitamise protokolli kui dokumentaalse tõendi avaldamist, kuid kohus ei rahuldanud taotlust. Seejuures tugines kohus Riigikohtu
6. juuni
7. a otsusele kriminaalasjas nr 3-1-1-52-
8. Selles otsuses käsitles Riigikohtu kriminaalkolleegium muuhulgas äratundmiseks esitamise protokolli kohtuistungil avaldamise lubatavuse küsimust. Riigikohus leidis oma otsuses, et maakohus rikkus oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes, tuginedes kohtueelsel uurimisel antud ja äratundmiseks esitamise protokollides sisalduvatele ütlustele, mis avaldati KrMS § 296 lg 1 nõudeid eirates. Rikkumine seisnes selles, et maakohus avaldas prokuröri taotlusel äratundmiseks esitamisel antud ütlused ning vastavate menetlustoimingute protokollid alles vahetult enne kohtuliku uurimise lõpetamist, mitte aga tunnistaja ja kannatanu ristküsitluste raames. Riigikohtu kriminaalkolleegium mVis, et uurimistoimingu protokolli või muu menetlusdokumendi avaldamisel tuleb arvestada KrMS §-des 289, 291, 292 ja 294 sätestatud erisustega. Seejuures viitas kriminaalkolleegium oma varasemale,
9. novembri
10. a otsusele kriminaalasjas nr 3-1-1-62-07 (RT III 2007, 40, 315), mille kohaselt tuleb kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamisel lähtuda KrMS §-st 289 mitte üksnes siis, kui need ütlused on talletatud ülekuulamisprotokollis, vaid ka juhul, kui need on kirja pandud nt äratundmiseks esitamise protokollis. Kohus võib vastava taotluse alusel avaldada ristküsitlusel antud ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks äratundmiseks esitamise protokollis sisalduvad ütlused, kui need on vastuolus kohtus räägituga. Seega võib äratundmiseks esitamisel antud ütlusi selle kohta, kas ja millise isikutest tunnistaja või kannatanu ära tundis ja millistele tunnustele ta seejuures tugines, avaldada Riigikohtu otsustest tulenevalt üksnes ristküsitluse raames ja kohtueelses menetluses antud ütluste kohtuistungil avaldamise reegleist lähtudes. See tähendab ühtlasi, et kohus ei saa üldmenetluses otsuse tegemisel tugineda äratundmiseks esitamise protokollile kui iseseisvale 5 kirjalikule tõendile ja info selle kohta, kas kannatanu või tunnistaja arvates on just süüdistatav teo toimepanija, tuleb saada ristküsitluse abil. Käesoleval juhul küsiti kannatanult ristküsitluse raames, kas saalis viibib keegi teda röövinud isikutest. Kannatanu arvas ära tundvat G.D, kuid seda 50-protsendilise tõenäosusega, kuna toimunust on möödas palju aega ning kallaletungi ajal oli pime. Kannatanu ei osanud tuua välja ka ühtegi konkreetset tunnust, mille alusel ta isiku ära tunneb, vaid viitas üksnes üldisele sarnasele ilmele. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et G.D osalemine röövimises ei ole tõendatud. Kohus märgib, et isegi, kui oleks tõendatud, et G.D oli T. V rünnanud jõugus, ei ole tõendatud tema osavõtt röövimisest. Nimelt andis kannatanu ütlusi selle kohta, et trammis tuli tema juurde kolm noormeest ja peatuses „suunasid“ noormehed ta kuidagi trammist välja. Kui nad olid trammi pealt maha tulnud, hakkasid noormehed talt raha küsima. Kui ta ei andnud neile raha, lükkas üks noormees ta põõsasse pikali. Kui ta selle mehega rüseles, tuli viimasele appi veel teine mees. Need mehed võtsid talt jope seljast, keerasid ta kõhuli ja väänasid käed selja taha, sundides teda pangakaardi pin-koodi ütlea. Samas ei nähtu kannatanu ütlustest, et mingisugune osalus teo toimepanemises oleks olnud kõigil kolmel noormehel. Täpsustatavatele küsimustele, millega seoses jäi talle meelde just üks noormeestest ning kas ja kuidas see noormees röövimises osales, ei osanud kannatanu vastata. Ta selgitas, et ühe noormehe nägu ta nägi, sest sellele langes vist laterna valgus, kuid ta ei mäleta, kas see oli siis, kui teda rünnati või varem. Seda, kas G.D oli üks neist noormeestest, kellega ta rüseles, või osales ta mingil muul moel asjade äravõtmises, T. VV öelda ei osanud. Seega ei ole tõendeid selle kohta, et G.D oleks osalenud vägivalla tarvitamises või asjade äravõtmises. Samuti ei ole ühtegi tõendit selle kohta, et G.D võttis koos kahe tundmatu meesterahvaga kannatanu pangakaardiga sularahaautomaadist välja 1000 krooni ja 1275 krooni. Kohtuvaidluse käigus taotles prokurör G.D süüdi tunnistamist röövimises või – kui kohus ei pea röövimist tõendatuks – süüteo toimepanemise tulemusel saadud vara (s.o T. V röövitud mobiiltelefoni) omandamises. Käesoleva kohtuasja raames ei saa kohus aga võtta seisukohta küsimuses, kas G.D on pannud toime

§ 202koosseisule vastava teo. Kr

MS § 268 lg 1 näeb ette, et kriminaalasja kohtulik arutamine toimub süüdistatava suhtes ainult süüdistusakti järgi. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt võib prokurör enne kohtuliku uurimise lõpetamist süüdistust muuta või täiendada. Kui süüdistust täiendatakse või oluliselt muudetakse, koostab prokurör uue süüdistusakti. Seitsmenda lõike kohaselt võib prokurör kohtuvaidluses muuta kuriteo samadest asjaoludest lähtudes kuriteo kvalifikatsiooni, kergendades süüdistatava olukorda. Mobiiltelefoni röövimise või röövitud mobiiltelefoni omandamise süüdistused tuginevad täiesti erinevatele asjaoludele. Seega selleks, et kohus oleks saanud võtta seisukoha, kas toime on pandud

§ 202

tunnustele vastav tegu, oleks tulnud koostada uus süüdistusakt ning seda enne kohtuliku uurimise lõppu.

1. 10.10.
2. a toimunud varguse toimepanemine G.D poolt on tõendatud E. Hkohtuistungil antud ütlustega, asitõendi (turvakaamera salvestuse) vaatlusprotokolli (tl 63-65) ja selle lisaga (fotodega), E. H konto väljavõttega (tl 62) ja G.D enda kohtuistungil antud ütlustega. E. H ütluste kohaselt varastati talt ööl vastu 10.10.
3. a pangakaart. Pangakonto väljavõttest nähtub, et 10.10.
4. a kell 05:52 võeti E. H arvelt Hansapanga sularahaautomaadist HAN00437 välja 3400 krooni ja kell 05:53 75 krooni. Asitõendi vaatlusprotokollile lisatud fototabelist nähtub, et automaadist HAN00437 võttis raha välja ilmselgelt G.D-le sarnanev isik. G.D tunnistas, et võttis automaadist raha, kuid väitis, et seda palus tal teha võõras mees. Automaadist raha välja võtmise eest sai ta umbes 700 krooni. Kohus leiab, et asjaolu, et 6 kaardi ja pin-koodi andis G.D-le teine isik, ei vabasta G.D vastutusest varguse eest. Võõra pangakaardiga automaadist raha välja võttes täitis G.D varguse objektiivse koosseisu – võttis ära võõra vallasasja (sularaha) – sõltumata sellest, kas ta andis osa saadud rahast ära või mitte. Juhul, kui G.D tegutses seejuures teiselt isikult saadud pangakaardi ja pin-koodi kasutades ja teise isiku juhtnööride alusel, tuleks kõne alla kaastäideviimine, kuid kuna käesolevas asjas on esitatud süüdistus üksiktäideviimise, s.o kergema koosseisu osas, ei saa kohus kvalifikatsiooni muuta. Kohus leiab, et ka subjektiivne koosseis on täidetud. G.D teadis, et tegemist ei ole tema pangakaardiga. Subjektiivne külg on täidetud ka juhul, kui G.D võttis raha välja teise isiku palvel. Nimelt puudus G.D selgitus, miks mees, kes talle tema väitel kaardi andis, ise raha välja ei võtnud, samuti miks mees pidi talle raha välja võtmise eest andma 700 krooni. Seega ei pea kohus usutavaks G.D väidet, et ta ei mõelnud sellele, et ta võiks panna toime ebaseadusliku teo. Kuna karistusregistri väljavõttest ilmneb, et G.D on varem KrK § 139 lg 2 p 1, 3 ja

§ 199

lg 2 p 4, 8 järgi karistatud, on G.D pannud varguse toime korduvalt, mistõttu toimepandud tegu vastab

§ 199lg 2 p 4 tunnustele.

Kuna tõendatud on see, et G.D võttis E. H pangakontolt välja 3475 krooni, tuleb E. H hagi nimetatud summa nõudes rahuldada täies ulatuses ning mõista VÕS § 1043 alusel G.D-lt E. H kasuks välja 3475 (kolm tuhat nelisada seitsekümmend viis) krooni. 4. Kohus leiab, et karistusliigina tuleb valida vangistus, kuna G.D puudus püsiv legaalne sissetulek ning teda on varem kuritegude eest korduvalt karistatud. Eelnevast tulenevalt karistab kohus A. Glusonokit

§ 266lg 2 p 1, 3 järgi 1 (ühe) aasta vangistusega.

Kohus võtab arvesse, et esines mitu kvalifitseerivat tunnust (grupiviisilisus, korduvus). Samuti võtab kohus tegu iseloomustava asjaoluna arvesse, et tungiti vangla territooriumile ning seda tehti kavatsetult – G.D sooviski siseneda vangla territooriumile, kuna pidi sealt tooma ära sinna jäetud paki. See välistab kohtu hinnangul sanktsiooni alammäära lähedase karistuse mõistmise. Samas arvestab kohus ka sellega, et territooriumile sisenemine oli lihtne ning isikud tabati mahajäetud hoonest. Sellest tulenevalt peab kohus võimalikuks kohaldada karistust alla sanktsiooni keskmise määra.

§ 199

lg 2 p 4 järgi karistab kohus G.D samuti 1 (ühe) aasta vangistusega.

§ 199lg-le 2 vastavate tegude eest on ette nähtud vangistus kuni 5 aastat.

Kohus leiab, et kuna varastatu väärtus ei ulatu olulise kahjuni ja esineb ainult üks kvalifitseeriv tunnus, on võimalik kohaldada karistust, mis jääb oluliselt alla sanktsiooni keskmise määra. Vastavalt

§ 63

lg 2 tuleb tegude eest mõista liitkaristus

§ 64alusel.

Toimepandud teod kahjustavad erinevaid õigushüvesid, samuti ei ole tegemist olukorraga, kus üks karistus oleks teisest oluliselt suurem. Sellest tulenevalt leiab kohus, et mõistetud karistused tuleb liita täies ulatuses, mõistes liitkaristuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) aastat.

§ 65lg 2 alusel tuleb mõistetud karistusele liita Harju Maakohtu 25.02.2008.

a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 9 kuud 18 päeva vangistust. Liitkaristus on seega 2 aastat 9 kuud ja 18 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguse ajaks lugeda

§ 68lg 1 alusel 13.01.2009.

a.

1. G.D-lt leiti kahtlustatavana kinnipidamisel ja võeti ära Põhja Politseiprefektuuri Rahandusbüroo tagatiskontole kantud sularaha summas 5000 (viis tuhat) krooni ja 25 USA dollarit. Prokurör leidis, et tagatiskontole kandmist tuleks käsitada tsiviilhagi tagava meetmena sarnaselt arestimisele. Arvestades, et arestimise eesmV on vara käsutamise takistamine, leiab kohus, et raha tagatiskontole kandmine on oma olemuselt võrdsustatav selle arestimisega. Kohus arvestab sellega, et tsiviilhagi üle otsustamisel peab 7 kohus lähtuma ka tsiviilkohtumenetluse regulatsioonist. TsMS § 378 lg 1 sätestab hagi tagamise meetmete lahtise loetelu. Seega on kohtul võimalik hagi tagamise meetmena rakendada ka sularaha tagatiskontole kandmist. KrMS § 306 lg 1 p 10 sätestab, et kohus peab otsuse tegemisel lahendama küsimuse, kas on vaja võtta meetmeid tsiviilhagi tagamiseks. Riigikohus on nimetatud sätet tõlgendades kriminaalasjas nr 3-1-1-22-07 leidnud, et kohtu poolt tsiviilhagi tagamiseks rakendatavad meetmed saavad olla suunatud üksnes kohtuotsuse täitmise tagamisele (eeskätt vara käsutamise tõkestamisele), mitte täitemenetluse korraldamisele. Võtmaks meetmeid süüdistatavate vastu esitatud tsiviilhagi tagamiseks ja lahendamaks küsimust, kuidas toimida süüdistatavate menetluse käigus hagi tagamiseks arestitud kinnistutega, tuleb kohtutel KrMS § 306 lg 1 p-dest 12 ja 13 ning § 313 lg 1 p-dest 10 ja 11 lähtuvalt otsuses mVida, et kriminaalmenetluses hagi tagamiseks kohaldatud abinõud jätab kohus muutmata. Sellest tulenevalt jätab kohus G.D-lt kahtlustatavana kinnipidamisel leitud ja ära võetud ning Põhja Politseiprefektuuri Rahandusbüroo tagatiskontole kantud sularaha summas 5000 (viis tuhat) krooni ja 25 USA dollarit tsiviilhagi tagamiseks tagatiskontole.
2. Vastavalt

§ 180lg 1 mõistetakse süüdimõistetult välja menetluskulud, Kr

MS § 182 lg 1 kohaselt hüvitab õigeksmõistmise korral menetluskulud riik. Käesolevas asjas tegi kohus ühes episoodis õigeksmõistva, kahes aga süüdimõistva otsuse. Sellest tulenevalt mõistab kohus menetluskulud G.D-lt välja osaliselt: II astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni osas. Määratud kaitsjale riigi poolt makstud tasu 2775,6 krooni ja koopiate tegemise kulud 136,80 krooni jätab kohus riigi kanda. Sten Lind Siiri Gelkova Moonika Järvela