1-09-2234/43

Ärakiri Kohus KOHTUMÄÄRUS Määruse tegemise aeg ja koht Viru Maakohus 23.04.2010 Kohtla-Järve kohtumaja Kohtuasja number 1-09-2234 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Inga KALJUS Prokurör Kristiina ERTE Kaitsja vandeadvokaat Kaido KOOGA Kohtuasi Viru Vangla materjalid R.T vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks R.T sünd. xxx, isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, keskharidus, rahvuselt venelane, elukoht xxx Karistuse kandmise algus 07.11.2009 ja lõpp 18.11.2010 Jätta R.T vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada vandeadvokaat Kaido KOOGA taotlus ja määrata tema poolt R.T-le osutatud õigusabi tasu suuruseks 352 (kolmsada viiskümmend kaks) krooni 80 senti (s.h. karistusest enne tähtaega vabastamine 250 krooni, käibemaks 50 krooni, sõidukulu 44 krooni, käibemaks 8,80 krooni). Välja mõista R.T-lt riigituludesse kaitsjale (vandeadvokaat Kaido KOOGA) kohtulikus menetluses makstud tasu eest 352 (kolmsada viiskümmend kaks) krooni 80 senti. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Asjaolud 1 Viru Vangla esitas 25.02.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava R.T vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. R.T on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 06.11.2009 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §200 lg.1, §215 lg.3 p.1 ja §263 p.1, 3 järgi ning karistatud KarS §64 lg.1 ja §68 lg.1 alusel vangistusega 2 aastat 2 kuud algusega 07.11.

1. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on vangistuse ajal määratud 1 distsiplinaarkaristus. Viru Vanglas ei ole kinnipeetav läbinud sotsiaalprogramme, kuna tal on jäänud karistust kanda alla aasta, seetõttu ei ole koostatud ka tegevuskava. Kinnipeetaval on B, C, E juhiluba, osaliselt valdab riigikeelt. Viru Vangla andmetel on kinnipeetaval tasumata võlgnevusi 8999,20 krooni ulatuses. Lähedastega suhtleb kinnipeetav kokkusaamiste, kirja ja telefoni teel. Kinnipeetava suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud. Hoolimatule ja riskeerivale elustiilile viitab korduva karistatus nii väärteo- kui kriminaalkorras. Kinnipeetav kuritarvitas vabaduses alkoholi, alkoholijoobes võib käituda agressiivselt. Kriminaalkorras on kinnipeetav karistatud 10 korda, reaalset vangistust kannab viies kord. Ametnike suhtes on neutraalne, tema enesehinnang on kõrgendatud, võib oma eesmärkide saavutamiseks kasutada vägivalda. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Karistuse kandmine vanglas võimaldab kinnipeetaval kasvatada distsiplineeritust, ümber hinnata oma ellusuhtumist ning tegelikku probleemide valdkonda läbi vestluste vangla sotsiaaltöötaja ja psühholoogiga. Uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus peale võimalikku vabanemist 2 aasta jooksul on 23% ning vägivaldse kuriteo eest süüdimõistmise tõenäosus on 40%. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses ei nõustu kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Vabanemise korral puudub kinnipeetaval elukoht, kuna viimasest elukohast on ta välja registreeritud. Vabanemisjärgse elukoha otsimisega tegeles kinnipeetava tuttav, kuid tal ei õnnestunud üürikorterit leida. Sama tuttav on nõustunud kinnipeetava peale vabanemist võtma tööle oma ehitusfirmasse katseaja ja miinimumpalgaga juhul, kui ehitustöödeks on tellimusi. Kriminaalhooldusametnik ei leidnud isikuid, kes oleksid kinnipeetavale vabanemise korral toeks. Lähedastest on kinnipeetaval ema, kes elab sotsiaalmajas ja tuttav naisterahvas, kes elab Venemaal. Telefonivestluses kinnipeetava emaga selgus, et kainena on poeg rahulik, kuid alkoholi tarvitamisel muutub ettearvamatuks ja vägivaldseks. Ema ei usu, et poeg suudab vabaduses alkoholi tarvitamisest loobuda. Kinnipeetava ema kinnitas, et mingit toetust ei suuda ta pojale osutada, kuna on 80%-lise töövõimekaotusega, enamuse ajast viibib haiglaravil ja enamus pensionist läheb ravimiste ostmiseks. Kinnipeetava käitumist vabaduses mõjutavad järgmised asjaolud: isikutõendava dokumendi olemasolu, elukoha puudumine vabanemise korral, töökoha olemasolu vabaduses, nõrk sotsiaalvõrgustik, suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud. Maakohtu istung Kinnipeetav R.T taotles maakohtu istungil enda vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega, kinnitas, et asub elama Txxx Pxxx asuvasse 2 korterisse xxx ja tööle Txxx Pxxx kuuluvasse firmasse. Lisaks märkis kinnipeetav, et 21.04.2010 lõpetas ta sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Prokuröri abi Kristiina Erte maakohtu istungil kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega ei toetanud ja märkis, et elukoha puudumise tõttu ei vasta kinnipeetav ennetähtaegse vabastamise tingimustele. Kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga leidis maakohtu istungil, et kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega on põhjendatud. Kaitsja märkis, et kinnipeetav on kindlalt otsustanud loobuda alkoholi kuritarvitamisest, lisaks saab seda kontrollida lisakohustuse panemisega katseajaks. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 10 korda, vangistuses viibib käesoleval ajal viiendat korda. Vangistuses viibimise aja jooksul on talle määratud 1 distsiplinaarkaristus. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on kinnipeetav varasemalt kriminaalhooldusel olnud, see ebaõnnestus, kuna ta pani katseajal toime uue kuriteo. Käesoleval ajal kannab kinnipeetav karistust ka muuhulgas I astme kuriteo toimepanemise eest. Eeltoodu alusel leiab maakohus, et kinnipeetav ei ole ilmselgelt isik, kes on orienteeritud õiguskuulekusele. Ühiskonnas kehtestatud reegleid ja norme ei suuda kinnipeetav täita, isegi mitte vangistuses, ja võimaluse korral jätkab nende rikkumist. Arvestades kinnipeetava kriminaalset minevikku ja varasemat katseaja möödumise ebaõnnestumist, puudub maakohtul veendumus, et sel korral läbib kinnipeetav katseaja nõuetekohaselt ja reegleid järgides. Lisaks sellele kinnitab maakohtu sellist veendumust ka alljärgnev. Nagu nähtub kinnipeetava seletustest maakohtu istungil, soovib ta vabanemise korral asuda elama aadressile xxx. Nimetatud korteri pidi talle kindlustama tuttav Txxx Pxxx, kellega ta tutvus vangistuses olles viimase poja kaudu. Nagu nähtub kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest, on Pxxx perekond elamispinna kinnipeetavale üürimise küsimuses ümber mõelnud, seda enam välja ei soovi üürida ja soovivad selle hoopis maha müüa. Maakohtul puudub alus mitte uskuda Txxx Pxxx poolt kriminaalhooldusametnikule öeldut. Txxx Pxxx näol on tegemist kinnipeetavale sisuliselt võõra inimesega. Mingit muud elamispinna aadressi ei ole kinnipeetav kriminaalhooldusametnikule kontrollimiseks nimetanud. 3 Eeltoodu alusel puudub kinnipeetaval vangistusest enne tähtaega vabanemise korral alaline elukoht. Alalise elukoha puudumine aga välistab kriminaalhoolduse teostamise ja seega ka ennetähtaegse vabastamise. Nagu nähtub kinnipeetava seletustest maakohtu istungil, soovib ta vabanemise korral asuda tööle Txxx Pxxx kuuluvasse xxx. Nagu nähtub kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest, on nimetatud ettevõtte omanik Txxx Pxxx koos oma abikaasaga, kes on nõustunud kinnipeetava võtma oma ettevõttesse tööle katseajaga, miinimumpalgaga ja seda juhul, kui on ehitustöödeks tellimusi. Muid legaalseid sissetulekuallikaid vabanemiseks vangistusest tingimisi enne tähtaega ei ole kinnipeetav nimetanud. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub ka, et kinnipeetava ema ei ole võimeline kinnipeetavat materiaalselt toetama. Eeltoodu alusel leiab maakohus, et ei ole väga kindel ka kinnipeetava materiaalne olukord vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemisel. Kinnipeetavat on varasemalt korduvalt karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Antud juhul tõstavad uute kuritegude toimepanemise ohtu asjaolu, kui kinnipeetav ei läbi katseaega nõuetekohaselt ja ei saa alalist tööd lubatud ettevõttes, samuti asjaolu, kui ehitustöödeks tellimusi ja seega ka tööd lihtsalt ei ole. Sotsiaalprogrammi Eluviisitreening läbimise loeb maakohus antud asjas positiivseks, kuid arvestades eelkõige kinnipeetava minevikku ja muid käesolevas määruses toodud asjaolusid, ei pea maakohus põhjendatuks anda kinnipeetavale võimaluse vabaneda vangistusest tingimisi enne tähtaega. Vastavalt kinnipeetava kirjalikule taotlusele osales maakohtu istungil kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 352,80 krooni, mis kuulub kinnipeetavalt riigituludesse väljamõistmisele. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
2. Anne PALMISTE Kohtunik Ärakiri õige №oremreferent Kohtumäärus jõustus №oremreferent Liivi Õun 07.05.2010 Liivi Õun 4