lg 2 p 7,8,9 järgi ja F.N süüdistuses
lg 2 p 7,8,9, § 202 lg 1 järgi lühimenetluses Harju Maakohtu otsus 13.jaanuar 2010.a. Apellatsiooni esitaja Süüdistatavad I.T ja F.N Prokurör Maksim Kink Süüdistatavad I.T ja F.N (ankeetandmed Harju Maakohtu otsuses) Kriminaalasi Kaitsjad RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord Adv.Argo Küünemäe ja Leelo Viil Harju Maakohtu otsus 13.jaanuarist 2010.a. I.T ja F.N-i suhtes jätta muutmata. Esitatud apellatsioonid jätta rahuldamata. Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 2 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav ja kannatanu võivad kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK: Harju Maakohus otsustas 13.jaanuari 2010.a. kohtuotsusega: Süüdi tunnistada I.T
MS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust 1/3 võrra ning kandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 1 aasta vangistust.
21.01.2009.a. – 22.01.2009.a. (kokku 2 päeva) lugeda karistusaja hulka ning karistusaja alguseks lugeda 15.06.2009.a. Süüdi tunnistada F.N
lg 2 p 7,8,9 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemise eest ning mõista karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust;
lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ning mõista karistuseks 3 kuud vangistust;
lg 1 alusel liitkaristuseks kuritegude kogumi eest, lugedes kergem karistus kaetuks raskeimaga, lugeda 1 aasta ja 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust 1/3 võrra ning kandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 1 aasta vangistust.
lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg lugeda karistusaja hulka ning seega karistusaja alguseks lugeda 12.06.2009.a. Välja mõista solidaarselt I.T-lt tsiviilhagid: ja F.N-ilt • R. R. kasuks 200,- krooni; • M. S. kasuks 2900,- krooni; • E. G. kasuks 4500,- krooni; • Z. K. kasuks 34 400,- krooni; • R. S. kasuks 22 215,- krooni; järgmised Välja mõista I.T-lt tsiviilhagi T. P. kasuks summas 9500,- krooni. Välja mõista I.T-lt riigituludesse sundraha 6525,- krooni ja kaitsjatasud summas 1260,- krooni. Välja mõista F.N-ilt riigituludesse sundraha 6525,- krooni ja kaitsjatasud summas 2603,40 krooni. I.T ja F.N on mõistetud süüdi järgmiste kuritegude toimepanemises:
prg. 199 lg 2 p.7,8,9 järgi selles, et nemad ühiselt : 3 ajavahemikul 04.12.2008.a kuni 18.12.2008.a tungisid Z. K.’ile kuuluvasse ja Harjumaal, XXXX vallas, XXXXXXXXXXXX, XXXXXX XXXXX, XX XXXXX XX asuvasse suvekodusse, kust võtsid kokku Z. K.’ile kuuluvat vara 36200 krooni väärtuses ja omastasid selle. 11.12.2008.a kella 11.50 paiku tungisid R. S. (S.) kuuluvasse ja Harjumaal, XXXXX vallas, XXXXXXXXX XXXXX, XXXXXXX maaüksusel asuvasse eramusse, kust võtsid kokku R. S. kuuluvat vara 17215 krooni väärtuses ja omastasid selle. 16.12.2008.a kella 04.00 paiku tungisid P. K.’le kuuluvasse ja Harjumaal, XXXXX vallas, XXXXXXXXXX asuvasse R. V., kust võtsid kokku P. K.’le kuuluvat vara 15308 krooni väärtuses ja omastasid selle. 06.06.2009.a ajavahemikul kella 06.00-st kuni kella 10.00-ni sisenesid R. R.’ale kuuluvasse ja Tallinnas, XXXXX XX-X asuvasse korterisse, kust võtsid R. R.’ale kokku võõrast vara 35155 krooni väärtuses ja omastasid selle. ajavahemikul 11.06.2009.a kella 18.00-st kuni 12.06.2009.a kella 06.00-ni sisenesid E. G.’ile kuuluvasse ja Harjumaal, XXXXX vallas, XXXXXXXXX, XXXXXXXX maaüksusel asuvasse garaaži, kust võtsid kokku E. G.’ile kuuluvat vara 10300 krooni väärtuses ja omastasid selle. I.T ka selles, et ta üksinda ajavahemikul 01.12.2008.a kuni 11.01.2009.a. tungis T. P.’ele kuuluvasse ja Harjumaal, XXXXXXXXXXXX, XXXXX XXX XX asuvasse suvekodusse, kust võttis kokku T. P.’ele kuuluvat vara 10950 krooni väärtuses ja omastas selle.
prg. 202 lg 1 järgi on F.N mõistetud süüdi selles, et tema, ajavahemikul 18.12.2008.a kuni 22.01.2009.a hoidis oma elukoha juures, aadressil Harjumaa, XXXXX vald, XXXXXX XXXXXX, XXXXX X ja kasutas Z. K.’ile kuuluva sõiduauto Toyota Corolla riikliku registreerimismärgiga XXXXXX väärtusega 300000, olles teadlik, et nimetatud sõiduauto on eelnevalt A. Z.’i poolt varastatud. APELLATSIOONIDE SISU JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD: Süüdistatav I.T ei nõustu esitatud apellatsioonis temale mõistetud karistusega ja taotleb selle kandmata osa asendamist üldkasuliku tööga. See oleks tema jaoks nagu rehabilitatsiooniks ja ta saaks olla ka ühiskonnale kasulikum kui vahi all viibides. Ka ei ole süüdistatav nõus sellega, et tsiviilhagid määrati kaassüüdistatavaga solidaarselt tasumisele. Ta ei nõustu sellega, et temal ja F.N tuleb võrdselt heastada tekitatud kahjud ja palub temalt väljamõistetud tsiviilhagi summasid vähendada. Süüdistatav F.N ei ole nõus temal maakohtu poolt mõistetud lõpliku karistusega - 1 aastase vangistusega. Tema arvates ei arvestanud maakohus sellist karistust mõistes ei tema puhtsüdamlikku kahetsust ega ka varastatud asjade vabatahtlikku tagastamist kannatanule. Taotleb karistuse kergendamist. 4 Apellatsioonikohtu istungil toetasid süüdistatavad ja nende kaitsjad esitatud apellatsioone, prokurör vaidles neile vastu. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT: Kohtukolleegium, kuulanud ära menetlusosalised, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja esitatud apellatsioonide väidetega leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus. Maakohus on I.T-le karistust mõistes põhjalikult ja arusaadavalt selgitanud konkreetse karistuse mõistmist. Maakohtu otsuses on põhjendatud karistuse mõistmise üldpõhimõtteid ja nendest lähtudes selgitatud , miks tuleb I.T karistada vangistusega. Kohtukolleegium nõustub täielikult maakohtu põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata oma otsuses. Selleks, et selgitada süüdistavale, miks ei ole võimalik asendada temale mõistetud vangistust üldkasuliku tööga, tuleb revideerida tema karistusregistrit. Nimelt on I.T korduvalt karistatud kinnipidamiskohas arsti ettekirjutuseta narkootiliste ainete tarvitamise eest, mis iseloomustab teda kui isikut, kellel on sõltuvusprobleeme narkootikumide suhtes. Mingeid järeldusi ei ole süüdistatav teinud temale mõistetud karistustest. I.T on pannud jätkuvalt toime uusi kuritegusid. Asendades mõistetud vangistuse ÜKT-ga peab kohus olema veendunud, et ÜKT-le allutatud isik oleks sobiv kindlustamaks ÜKT reaalse täideviimise. Arvestades I.T isikut iseloomustavaid andmeid, ei ole kohtukolleegium veendunud, et ta on sobiv isik ÜKT kui vangistuse asenduskaristuse reaalseks täideviimiseks ja ÜKT täideviimise ebaõnnestumisrisk on sellise isiku puhul väga kõrge. Ka ei ole selline asenduskaristus piisav mõjutamaks I.T hoiduma kuritegude toimepanemisest. Reaalne vangistus on sellise isiku puhul kohtukolleegiumi arvates ainuke võimalus, mis tagab ka õiguskorra kaitsmise huvid
prg. 56 mõttes. Maakohus on põhjendanud ka F.N-ile konkreetse karistusliigi ja – määra mõistmist. Kohtukolleegium nõustudes maakohtu otsuses toodud põhjendustega F.N-ile karistuse mõistmise osas, ei pea vajalikuks neid oma otsuses korrata. Sanktsiooni alam – ja ülemmäära ning süüdistatava isikut arvestades ei saa lugeda temale mõistetud karistusmäära üleliia rangeks. Maakohus mõistes süüdistatavale, kes on varem 7-l korral karistatud ja kes pani toime 6 kuriteoepisoodi karistuse, mis jääb alla sanktsiooni keskmäära, on arvestanud juba kõigi kergendavate asjaoludega. Apellatsioonikohtu istungil avaldas süüdistatav F.N, et ka tema oleks nõus tegema järelejäänud karistuse osas üldkasulikku tööd. Kohtukolleegium leiab, et ka F.N, kes on varem korduvalt karistatud, sealhulgas ka narkootikumidega seotud kuriteo eest, ei ole isik, kes sobiks üldkasulikku tööd tegema ning seda samadel põhjendustel, mis kaassüüdistatava osas käesolevas otsuses eelpool juba esitatud. 5 Põhjendatult on maakohus mõistnud süüdistatavatelt solidaarselt välja nende poolt ühiselt toimepandud vargustega kannatanutele tekitatud kahjud. Olukorras, kus süüdistatavad on toime pannud varguse koos, ei oma tähtsust, millise eseme konkreetselt üks või teine süüdistatav kaasa võttis või endale jättis Süüdistus on põhjendatult esitatud kummalegi süüdistatavale kogu varastatu ulatuses ja esitatud tsiviilhagi tuleb neil ka solidaarselt hüvitada. Kuna kohtukolleegium ei ole tuvastanud ühtegi KrMS prg. 338 ettenähtud kohtuotsuse tühistamise alustest, siis juhindudes KrMS prg.337 lg 1 p.1 , prg. 344-345 lg 1 , 2 jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu otsuse 13.jaanuarist 2010.a. I.T ja F.N-i suhtes muutmata. Julia Katškovskaja Igor Amann Meelika Aava
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.