4-09-27803/8

4-09-27803 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2010.a, Tallinn Väärteoasja number 4-09-27803 (2376,09,006279) Kohtunik Sten Lind Väärteoasi T.N-i kaebus Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna Liiklusmenetlustalituse
2. novembri
3. a otsuse peale T.N-i väärteoasjas LS § 7419 lg 2 järgi, taotlusega tühistada otsus. Menetlusalune isik: T.N (ik xxx; VF kodanik; elukoht: xxx; töökoht: S J AS) Kohtuväline menetleja Põhja Politseiprefektuur RESOLUTSIOON Juhindudes V™S § 132 p 1 ja § 133-135 Rahuldada kaebus osaliselt. Tühistada Põhja Politseiprefektuuri
4. novembri
5. a otsus T.N-i väärteoasjas LS § 7419 lg 2 järgi määratud põhikaristuse osas ja teha ses osas uus otsus, 19 millega karistada T.N LS § 74 lg 2 järgi 130 trahviühiku, s.o 7800 krooni suuruse rahatrahviga. KarS § 66 lg 2 ja 3 alusel määrata rahatrahv tasumisele osade kaupa ühe aasta jooksul otsuse kuulutamisele järgnevast kuust arvates, s.t trahv tuleb täies ulatuses tasuda hiljemalt
6. veebruariks
7. a. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Rahatrahv tuleb tasuda kohtuvälise menetleja otsuses märgitud arvele ning tasumisel tuleb märkida kohtuvälise menetleja otsuses antud viitenumber. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooniõiguse kasutamiseks tuleb sellest otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest. Menetlusalune isik saab vastavalt V™S §-le 155 ja 156 esitada kassatsiooni üksnes advokaadi vahendusel. Kassatsioon tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajja 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadav. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
8. T.N karistati Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna Liiklusmenetlustalituse 03.11.
9. a otsusega LS § 7419 lg 2 järgi 210 trahviühiku (12 600 krooni) suuruse rahatrahviga ning KarS § 50 lg 1 p 2 ja LS § 7419 lg 3 p 1 alusel lisakaristusega mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 7 kuuks. Otsuse kohaselt 10.10.2009.a T.N juhtis mootorsõidukit VW Passat reg.nr. xxx seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,38 mg. Sellega rikkus T.N LE § 76 p 3 ja LS § 20 lg
11. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas T.N kaebuse maakohtule, milles märkis, et karistuse määramisel ei ole arvestatud seletusi toimepandud väärteo asjaolude kohta. Ta ei olnud tarvitanud alkoholi 7 tundi enne sõitma asumist ning tundis end täiesti kainena. Kaebuse esitaja märgib, et mootorsõiduki juhtimiselt teda ei kõrvaldatud. Kaebuses on leitud, et teo toimepanemine ei ole nõuetekohaselt tõendatud, sest vastavalt politseiseaduse § 158 lg 3 ei tohi liiklussüüteo asjaolude tuvastamisel piirduda indikaatorvahendi kasutamisega. Lisaks leiab ta, et määratud rahatrahv on liiga karm – LS § 7419 lg 2 sanktsiooni ülemmäära lähedane. Kaebuse esitaja vajab juhtimisõigust igapäevaste töökohustuste täitmisel ja tema ülalpidamisel on alaealine laps. T.N taotleb otsuse tühistamist, kuivõrd nimetatud tegu ei vasta LS § 7419 lg 2 ettenähtud väärteo süüteokoosseisule. Väärteokoosseisu ilmnemisel palub kaebaja rahatrahvi määramist õiglases suuruses ning võimalust tasuda rahatrahv ositi, samuti lisakaristuse tühistamist.
12. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et väärtegu on tõendatud ja kaebus tuleb jätta rahuldamata. T.N-i tegu on tõendatud tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga. Kasutatud seade oli taadeldud ning mõõtmise teostas pädev mõõtja. Samuti märgitakse, et kaebaja kõrvaldati auto juhtimiselt, kuna oli alust arvata, et ta on joobeseisundis. T.N võttis teadlikult riski, juhtides autot, kuigi oli eelnevalt tarvitanud alkoholi. Pannes toime sellise teo, pidi ta arvestama rahatrahviga, aga ka võimalusega, et talt võetakse ära mootorsõiduki juhtimisõigus. KOHTU SEISUKOHT 19 lg 2 vastava teo. Kaebuses
13. Kohus leiab, et T.N on pannud toime LS § 74 on küll õigesti väidetud, et väljahingatava õhu alkoholisisalduse kindlaksmääramisel ei tohi piirduda indikaatorvahendi kasutamisega, kuid käesoleval juhul ei ole see väide asjakohane. Asja materjalidest nähtuvalt kasutati T.N-i väljahingatava õhu alkoholisisalduse kindlaksmääramisel lisaks indikaatorvahendile ka tõenduslikku alkomeetrit. Kohtuvälises menetluses tunnistajana üle kuulatud E. Sirel on andnud ütlusi selle kohta, et oli 10.10.
14. a autopatrullis koos Elbe Kuuspaluga. Kella 18:37 paiku märkasid nad sõiduautot VW Passat (reg.nr xxx), mille sõidumaneer oli ebakindel. Nad peatasid sõiduki ja lasid seda juhtinud O. 2 T.N puhuda indikaatorvahendisse Lion
15. Seade näitas, et väljahingatavas õhus on alkoholi 0,45 mg/l. Seetõttu toimetasid nad T.N-i alkoholijoobe tuvastamiseks IdaHarju Politseiosakonda. Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli kohaselt kontrollis vanemkonstaabel 10.10.
16. a kell 18:55 T.N-i väljahingatava õhu alkoholisisaldust tõendusliku alkomeetriga „Dräger Alcotest 7110 EST“. Seadme lugem oli 0,43 mg/l. Arvestades seadme laiendmääramatust, s.o seadme lubatud eksimisulatust (+ /-0,05), loeti mõõtetulemuseks 0,38 mg/l. Protokollile on lisatud ka seadme enda väljatrükk, mille kohaselt toimus kaks mõõtmist ja mõlemal juhul oli tulemuseks 0,43 mg/l. T.N on ise protokollile alla kirjutanud ja märkinud, et tal ei ole pretensioone. Seega on toimunud väljahingatava õhu alkoholisisalduse tuvastamine politseiseaduse nõudeid järgides – esmalt kontrolliti indikaatorvahendiga, kas juhi väljahingatavas õhus on alkoholi ning seda kinnitava tulemuse puhul mõõdeti väljahingatava õhu alkoholisisaldust tõendusliku alkomeetriga. Eelnevast tulenevalt on tõendatud, et T.N-i väljahingatavas õhus oli alkoholi 19 0,38 mg/l. Seega on T.N pannud toime LS § 74 lg-le 2 vastava teo. Paika ei pea T.N-i väide, et tema suhtes ei kohaldatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamist. Väärteoasja materjalide hulgas on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, millest nähtuvalt on T.N juhtimiselt kõrvaldatud 10.10.2009.a kell 18:37 kuni kõrvaldamise aluse äralangemiseni (kainenemiseni). T.N on andnud allkirja, et on selle otsuse kätte saanud. 19
17. Kohus leiab aga, et kergendada tuleb T.N-ile määratud karistust. LS § 74 lg 2 järgi kvalifitseeritava teo eest on karistusena ettenähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut. Lõige 2 järgi on tegu karistatav juhul, kui juhi väljahingatavas õhus on alkoholi maksimaalselt 0,74 mg/l. Antud juhul mõõdeti T.N alkoholisisalduseks väljahingatavas õhus 0,38 mg/l. See tulemus on umbkaudu poole väiksem eespool nimetatud maksimaalsest määrast. Seetõttu leiab kohus, et mõistetud rahatrahvi tuleb vähendada sanktsiooni keskmise lähedase määrani, s.o 130 trahviühikuni (7800 kroonini). Seejuures arvestab kohus, et isikule on lisakaristusena kohaldatud juhtimisõiguse äravõtmist, põhikaristus ja lisakaristus peavad aga kogumis vastama toimepandud teo raskusele. Samuti leiab kohus, et isikule tuleb anda võimalus tasuda rahatrahv vabatahtlikult, mistõttu määrab kohus KarS § 66 lg 2 ja 3 alusel, et trahv tuleb tasuda osade kaupa kümne kuu jooksul. KarS § 50 lg 1 p 2 ja LS § 7419 lg 3 p 1 võeti T.N-ilt lisakaristusena ära juhtimisõigus seitsmeks kuuks. Kohus leiab, et kuna alkoholi lubatud piirmäära oli ületatud sellises ulatuses, et tegemist oli LS § 7419 lg-le 2 vastava teoga, ning T.N on kehtiv karistus samalaadse teo eest, on määratud lisakaristus põhjendatud. Seejuures kohaldati ka eelmisel korral lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist, tookord 6 kuuks. Otsus jõustus 05.08.
18. a. Vastavalt kaebusele lisatud Skorpioni Julgestusteenistuse AS tõendile töötab. T.N Skorpioni Julgestusteenistuse AS-s alates 01.08.
19. a. Seega töötas T.N samas kohas ka ajal, kui tal oli eelmisel korral juhtimisõigus lisakaristusena ära võetud, mistõttu ei pea kohus põhjendatuks väidet, et juhtimisõiguse äravõtmisel kaotab isik töö. Eelnevast tulenevalt ja tuginedes V™S § 132 p-le 2 tühistab kohus kohtuvälise menetleja otsuse mõistetud põhikaristuse osas, ja teeb selles osas uue otsuse, mõistes põhikaristusena rahatrahvi 130 trahviühikut. Sten Lind Kohtunik 3