lg 2 p 4,7 alusel vangistusega 6 kuud, vabanes peale karistuse kandmist, väärteokorras karistatud 26-l korral, tõkend – elukohast lahkumise keeld süüdistuses
Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: U.G süüdistatakse selles, et tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud varguse, pani toime alljärgneva kelmuse: Nimelt U.G 19.12.2007.a. tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel viis eksiteele kinnisvarabüroo Haabersti Maja kinnisvarahindaja TR´i eesmärgiga saada eksperthinnang U.G-le ja N K´le kuuluva kinnistu kohta aadressil xxx, mis oli vajalik pangale esitamiseks lahendamaks laenu saamise küsimust. Nimelt tema, kasutades ära asjaolu, et kinnistu asus arenevas piirkonnas ja seal ei olnud majadel numbreid, esitas T. R ’ile ülevaatuseks ja eksperthinnangu saamiseks xxxnaabruses asuva kinnistu koos eluhoonega aadressil xxx, mida hindaja vaatas tellija pettuse pärast ainult väljastpoolt. U.G viitas sellele, et hinnangu saamisega on kiire ja et ülevaatuse päeval tal justkui ei olnud maja võtmeid, esitas hiljem kinnisvarahindajale fotod maja sisemusest, mis olid tehtud teistelt objektidelt. Selle tagajärjel sai U.G enda valdusse ekspertiisiakti, millega hinnati ekslikult kinnistu xxx, mis kujutas endast üksnes krunti koos tulevase maja vundamendi jaoks kaevatud süvendiga, 19.12.2007.a. vastavalt aktile nr. 1638-07 ebaõigesti summale 2 675 000 kroonile. Edasi keelitas U.G SP´i, et too sõlmiks koos kaastaotleja MZ´iga 04.04.2008.a. laenulepingu Danske Bank AS Eesti filiaaliga summale 2 000 000 krooni, et osta kinnistu, mis kuulus U.G-le ja N K ´le asukohaga xxx. U.G kohustus vastavalt suulisele kokkuleppele SP´iga pärast pangalaenu saamist SP´i poolt ja kinnistu ostu-müügi notariaalse lepingu sõlmimist tasuma pangale igakuiselt laenumakseid vastavalt eelpoolnimetatud laenulepingule, kandes selleks igakuiselt SP´i arvele vajaliku summa raha laenu kustutamiseks, aga samuti kohustus maja valmis ehitama oma käibevahenditest eesmärgiga see hiljem SP´ilt välja osta. U.G 04.04.2008.a., luues tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse, mõjutas oma tegevusega Danske Bank AS Eesti filiaali andma 2008.a. aprillis laenu SP´ile ja kaastaotleja MZ´ile suuruses 2 000 000 krooni U.G-le ja NK´le kuuluva kinnistu ostmiseks asukohaga xxx. Danske Bank AS Eesti filiaalist laenu saamiseks esitas U.G pangale järgmised valeandmed: ülalnimetatud ekspertiisiakti, millega kinnistu, mis koormati laenu tagatiseks Danske Bank AS Eesti filiaali kasuks hüpoteegiga, oli hinnatud ebaõigesti 2 675 000 kroonile. Kinnistu tegelik turuväärtus oli 230 000 krooni; laenutaotleja SP’i sissetuleku tõendi OÜ-st A . Tegelikkuses ei ole SP OÜ-s A kunagi töötanud ega sealt töötasu saanud. Sellega esitati pangale laenu saamiseks tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutus: dokumendid, mis ei vastanud tegelikkusele, mis viisid panga eksitusse laenu tagatise ja tagastamise võimalikkuse osas. 04.04.2008.a. sõlmis Danske Bank AS Eesti filiaal, olles U.G poolt eksitusse viidud, SP´iga laenulepingu nr. XXX, mille järgi sai SP kinnistu ostmiseks asukohaga xxx, pangalt laenu suuruses 127 823,30 eurot, mis 04.04.2008.a. kursiga on võrdne 2 000 000 krooniga. Vastavalt ülalnimetatud laenulepingule tuli 1 573 883,71 krooni üle kanda pangaarvele №rdea Bank Finland Plc Eesti filiaalis, kus 20.09.2007.a. NK, U.G abikaasa, sai kinnistu ostmiseks asukohaga xxx, XXX, lepingu nr XXX järgi eluasemelaenu suuruses 66 788 eurot, mis 20.09.2007.a. kursiga on võrdne 1 043 896,40 krooniga, aga samuti 20.09.2007.a. vastavalt lepingule nr. XXX laenu suuruses 33 234 eurot, mis 20.09.2007.a. kursiga on võrdne 519 447,42 krooniga, kokku summas 1 563 343,80 krooni. Pettuse varjamiseks kandis U.G aasta jooksul laenumaksete tasumiseks vajalikud summad SP´i pangaarvele, tänu sellele ei teadnud toimunu tegelikest asjaoludest pank, SP ja MZ, kuid hiljem katkestas ülekanded. SP, kellel algselt ei olnud eesmärki osta kinnistu ega materiaalseid võimalusi igakuiste laenumaksete tasumiseks, ei suutnud edasi täita oma kohustusi panga ees. U.G tegude tagajärjel tegi Danske Bank AS Eesti filiaal eksimuses olles 04.04.2008 varakäsutuse, kandes S. Popovile üle laenu summas 2 000 000 krooni, mida tal pole võimalik tagasi saada, kandes seeläbi suure varalise kahju. Seega U.G , olles isik, kes on varem toime pannud varguse, sai varalist kasusuures ulatuses tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, so pani toime
Samuti tema 2008.a. märtsis Tallinnas eesmärgiga saada SP´ile laenu Danske Bank AS Eesti filiaalist U.G-le ja NK´le kuuluva kinnistu XXX, ostmiseks võltsis tõendi SP´i töötamise kohta OÜ-s A ja nimelt kasutas blanketti OÜ A rekvisiitidega, kuhu kirjutas tegelikkusele mittevastavad andmed, nagu oleks SP saanud ajavahemikul 2007 august kuni 2008 jaanuar töötasu. Tegelikkuses S. P OÜ-s A kunagi ei töötanud ega saanud sealt ka töötasu. Nimetatud tõend oli õiguslikult relevantne panga (Danske Bank AS Eesti filiaal) jaoks otsustamaks SP’ile laenu andmise suuruses 2 000 000 krooni. Seega U.G , võltsides dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi, pani toime
Samuti tema 12.03.2008.a. eesmärgiga saada SP´ile laenu Danske Bank AS Eesti filiaalist U.G-le ja NK´le kuuluva kinnistu XXX, ostmiseks esitas Danske Bank AS Eesti filiaalile võltsitud tõendi SP´i töötamise kohta OÜ-s A , mida arvestades võttis pank vastu otsuse laenu andmise kohta SP´ile suuruses 2 000 000 krooni U.G-le ja NK´le kuuluva kinnistu XXX, ostmiseks. 2 Seega U.G, kasutades võltsitud dokumenti eesmärgiga omandada õigusi, pani toime
MS § 245 sätetest on prokurör Maria Sutt, süüdistatav U.G ja tema kaitsja Merike Allikmäe käesolevas kriminaalasjas sõlminud kokkuleppe selles, et U.G-le
lg 2 p 1, 2 ja § 345 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör
lg 1 alusel kohtus süüdistatavale karistuseks 2 aastat vangistust;
lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 5 kuud vangistust.
lg 1 alusel loetakse kergem karistus kaetuks raskemaga, saades liitkaristuseks 2 aastat vangistust.
alusel jäetakse mõistetud vangistus täielikult täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane kohtu määratud katseajal (2 aastat) toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi.
lg 1 alusel kohustub U.G käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Katseaja alguseks lugeda 28.04.2010.a.
lg 2 p 1 alusel kohustub U.G asuma katseaja jooksul heastama kuriteoga tekitatud kahju: hüvitama Danske Bank AS Eesti filiaal tsiviilhagist katseaja jooksul vähemalt 50 000 krooni. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, kaitsja ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel kuulub U.G
lg 2 p 1,2, § 344 lg 1, § 345 lg 1 ettenähtud kuritegude toimepanemises ning esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Juhindudes KrMS §-dest 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 4, 9; §180 lg 3, § 248 lg 1 p 5, 249; 311; 312; 313; 315, VÕS § 1043 kohtunik o t s u s t a s: Tunnistada süüdi U.G
lg 2 p 1, 2; § 345 lg 1 järgi ja karistada
lg 1 kohaldamisel vangistusega 2 aastat;
lg 1 järgi ja mõista karistuseks 5 kuud vangistust.
lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga ning mõista liitkaristuseks 2 aastat vangistust. 3
alusel jäetakse mõistetud vangistus täielikult täitmisele pööramata, kui U.G ei pane 2 aastase katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX;2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Katseajaks määrata U.G Tallinna Vangla Kriminaalhooldusosakonna määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. juhataja
p 1 alusel arvestada U.G-le määratud 2 aastase katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 28.04.2010.a.
lg 2 p 1 alusel kohustada U.G asuma katseaja jooksul heastama kuriteoga tekitatud kahju: hüvitama Danske Bank AS Eesti filiaal tsiviilhagist katseaja jooksul vähemalt 50 000 krooni. Välja mõista U.G-lt tsiviilhagi summas 2 132 775,84 krooni Danske Bank AS Eesti filiaali kasuks. Välja mõista U.G-lt 4000 krooni sundraha ja kaitsjatasu 960 krooni riigi tuludesse. Väljamõistetud sundraha ja kaitsjatasu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvetele nr. 10220034800017 EÜP või 221023778606 Swedbangas, viitenumber
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.