Obsah (5)

§ 66§ 15§ 2§ 47§ 56

1 Ärakiri KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 4-10-4009 Otsuse kuupäev 29.12.2010 Kohtunik Heli Heli Väinaste Väinaste Kohtuasi V.G Vaidlustatud lahend Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo R

§ 66

lg 2 ja lg 3 alusel määrata rahatrahvi tasumine ositi ühe aasta jooksul selliselt, et mõistetud rahatrahvist tasuda igakuuliselt alates jaanuarist 2011.a. vähemalt 150 krooni kuni trahvi täieliku tasumiseni Rahandusministeeriumi arvele 10220034796011 SEB Pangas või arvele 221023778606 Swedbankis. Kohustuslik on märkida viitenumber

1. Edasikaebamise kord. 2 Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse tegemisest ja esitama kassatsiooni 30 päeva jooksul samast ajast arvates. VTMS § 155 lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD
2. Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskonna patrullpolitseinik Ahto Uue koostas menetlusalusele isikule V.G-le 10.10.2010 väärteoprotokolli AB 976968 selle kohta, et V.G 09.10.2010 kell 23.18 Lääne-Viru maakonnas Vinni vallas Rakvere-Luige maanteel mootorsõiduki omanikuna andis mootorsõiduki juhtimise üle joobeseisundis isikule, rikkudes sellega Liikluseeskirja § 77 nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritav Liiklusseaduse § 74 18 järgi. Väärteoprotokollile AB 976968 esitas V.G vastulause, tunnistades selles, et 09.10.2010 mootorsõiduki omanikuna andis ta juhtimise üle joobeseisundis isikule. V.G väitel on tal väga kahju juhtunu pärast. Olles üliõpilane, palus ta väiksemat karistust ja maksetähtaega kuni üks aasta. Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse teenistuse vanema Margo Kuke 05.11.2010 otsusega väärteoasjas nr: 2590,10,006953 määrati 18 alusel karistuseks menetlusalusele isikule V.G-le Liiklusseaduse § 74 rahatrahv 50 trahviühiku ulatuses, s.o. on 3000 krooni, sest V.G 09.10.2010 kell 23.18 Lääne-Viru maakonnas Vinni vallas mootorsõiduki omanikuna andis mootorsõiduki juhtimise üle joobeseisundis isikule R Lle, isikukood xxxx. Menetlusalune isik V.G rikkus seega Liikluseeskirja § 77 nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritav Liiklusseaduse § 74 18 järgi. Määratud rahatrahv 3000 krooni tuli tasuda hiljemalt 28.03.
4. 08.11.2010 esitas menetlusalune isik V.G Viru Maakohtule kaebuse Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse teenistuse vanema Margo Kuke 05.11.2010 otsuse peale väärteoasjas nr: 2590,10,
5. Kaebuses esinesid menetlusse võtmist takistavad puudused, millest tulenevalt kohus 09.11.2010 määrusega jättis kaebuse käiguta ja andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. 17.11.2010 esitas menetlusalune isik V.G nõuetekohase kaebuse. V.G väitel ei pannud ta tegu toime tahtlikult. Arvestades teos avaliku huvi puudumist, taotleb V.G menetluse lõpetamist VTMS § 30 lg 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel. Juhul kui menetlust ei lõpetata otstarbekuse kaalutlusel, taotleb V.G , et talle määrataks kohtu poolt väiksem rahatrahv või võimaldataks määratud rahatrahvi maksmist ositi tähtajaga 12 kuuni. Samuti leiab menetlusalune isik V.G , et talle edastatud otsuses ei ole kajastatud asjaolusid, millega on väärteo toimepanemine tõendatud. Seega leiab ta, et otsus on ka põhistamata. V.G kinnitab oma kaebuses, et 09.10.2010 kella 23.18 paiku pidas Vinni vallas neid kinni politsei ning et talle kuuluva xxxx xxxx roolis oli R L, kes oli tõepoolest joonud. V.G väitel ei andnud ta R Lle võtmeid üle ega käskinud tal oma auto rooli istuda. V.G tunnistab, et nad seisid parkimisplatsil ning ajasid juttu, tema ise oli kaine juht. V.G väitel läks järsku R L rooli taha, öeldes, et tagurdab vaid natuke. V.G oma sõnul püüdis R Lt ümber veenda, kuid siis läks seest juhipoolne uks lukku ning tal ei jäänud muud üle kui istuda 3 kõrvalistmele ning paluda sealt R Ll rooli tagant ära tulla. Tema veenmisi rooli tagant ära tulla R L ei kuulanud ning tagurdas siiski. Seejärel õnnestus tal võtmed ära võtta, kuid R L keeldus juhi kohalt ära tulemast, öeldes, et lahkub juhi kohalt kohe kui saab vaid 200 meetrit edasi sõita. V.G tunnistab, et kuna teda oodati ja purjus inimesega oli suhteliselt lootusetu vaielda ning füüsiliselt ei oleks ta R Lt jõudnud rooli tagant ära tõsta, siis mõtles ta, et laseb R Ll need 200 meetrit ära sõita. V.G oma sõnul saab aru antud teo ohtlikkusest, kuid igal pool ei lukusta ju korraks autost väljudes sõiduki uksi ega võta võtmeid eest. V.G leiab, et talle määratud karistus 3000 krooni on pisut suur, sest ta on üliõpilane ega tööta, esitades kaebuse lisana ka oma väiteid kinnitavad tõendid. Karistusega oleks ta nõus, kui oleks ise vabatahtlikult andnud üle auto ja võtmed joobes juhile. Menetlusalune isik V.G soovib antud asjas kirjalikku menetlust.
6. Kohtuväline menetleja oma kirjalikus vastuses 13.12.2010 menetlusaluse isiku V.G kaebusele on seisukohal, et väärtegu on tõendamist leidnud kohtueelse menetlemise käigus kogutud ja kontrollitud tõenditega (menetlusaluse isiku V.G ülekuulamise protokoll, tunnistaja E Ri ülekuulamise protokoll). Kohtuväline menetleja leiab, et väärtegu on menetletud vastavalt väärteomenetluse seadustikule ja määratud karistus on proportsionaalne. Karistus on määratud selleks pädeva kohtuvälise menetleja, s.o. Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskonna poolt, järgides väärteomenetlusõigust. Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja arvestanud karistuse kohaldamise alusega, kergendavate ja raskendavate asjaoludega, samuti võimalusega mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kohtuväline menetleja on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Trahvisumma 3000 krooni palub kohtuväline menetleja jätta muutmata, kuid nõustub selle ositi maksmisega ühe aasta jooksul. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
7. VTMS § 117 lg 1 p 4 kohaselt maakohtunik lahendab asja kirjalikus menetluses vastavalt käesoleva seadustiku §-le
8. VTMS § 120 lg 1 kohaselt maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel ei kontrolli maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja lahendamisel, vaid kontrollib ka kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Liiklusseaduse § 7418 näeb ette vastutuse mootorsõiduki omaniku, valdaja või juhi poolt joobeseisundis isiku mootorsõidukit juhtima lubamise või talle juhtimise üleandmise eest. Liikluseeskirja § 77 sätestab, et juhtimist ei tohi üle anda isikule, kes on §-s 76 nimetatud seisundis. Liikluseeskirja § 76 p 1 kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis.
9. Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal. VTMS § 69 lg 2 p 3-7 kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida tõendid, millest tulenevalt loetakse 4 väärtegu tuvastatuks. Kohtuväline menetleja on lugenud menetlusaluse isiku V.G poolt väärteo toimepanemise tõendatuks menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli ning tunnistaja ülekuulamise protokolliga. Menetlusalune isik V.G on väärteoprotokolli 10.10.2010 omakäeliselt kirjutanud, et ta on rikkumisega nõus, kahetseb, palub võimalusel väiksemat karistust ja maksetähtaega kuni üks aasta. V.G on kohtuvälises menetluses ülekuulatuna menetlusaluse isikuna 10.10.2010 kinnitanud, et oli 09.10.2010 koos tuttava R Lga Rakveres Tsentrumi ees. R L oli juba enne joonud alkoholi, kui nad kokku said. V.G sõnul hakkasid nad umbes kella 22.00 paiku minema autoga Muuga Tuulikusse. Alguses oli ta ise oma auto Xxxx registrinumbriga xxxx roolis. Nad sõitsid Kehala klubi juurde suitsetama. Tema läks välja ja R L istus juhi kohale, öeldes, et tagurdab ise, mispeale tema ütles, et ei ole vaja pahandusi, et ta sõidab ise, kuid R L ei kuulanud teda, kuigi ta keelas viimast ca 10 minutit. V.G ütlustest nähtub, et kuna tal hakkas õues külm, siis istus ta kõrvalistmele ja R L alustas sõitu, juhtides autot klubi eest ristmikule. V.G väitel tõmbas ta siis autolt võtmed eest ära ja hoidis neid enda käes, öeldes, et pole vaja, aga R L ütles, et sõidab 200 meetrit edasi sõbra juurde. V.G sõnul rääkisid nad tükk aega, aga R L ei loobunud oma mõttest. V.G väitel oli kell juba palju ja ta pani autole võtmed ette. R L keeras auto maanteele välja ja põhimõtteliselt kohe tuli politsei. V.G oma sõnul teab, et juhtimist ei tohi üle anda joobes isikule, kuid kuna kell oli juba palju ja R L oma soovist ei taganenud, andis ta auto võtmed R Lle. V.G nõustus oma rikkumisega, kahetses ning kuna ta on õpilane, kellel raha ei ole, siis soovis ta võimalusel väiksemat karistust ja tähtajalist makset kuni üks aasta. Tunnistaja E R on kohtuvälises menetluses 10.10.2010 kinnitanud, et oli 09.10.2010 patrullis koos patrullpolitseinik Ahto Uuega, mille käigus nad teostasid liiklusjärelvalvet Rakvere-Luige maanteel, kui kella 23.20 paiku märkasid nad Vinni vallas Kehala klubi juurest nende suunas väga aeglaselt liikuvat sõiduautot. Nad jäid tee äärde seisma ja ootasid selle auto möödumist. E R kinnitas, et kuna auto liikus niivõrd aeglaselt, siis oli selgelt näha, et autot juhtis meesterahvas. Nad keerasid patrullauto ringi ja sõitsid sellele Xxxx-le registrimärgiga xxxx järele ja andsid peatumismärguande, samal hetkel sõites autoga Xxxx kõrvale. E Ri väitel heleda jopega meesterahvas lahkus juhi kohalt ja naisterahvas astus juhi kõrvaluksest välja. Xxxx registrimärgiga xxxx juhiks osutus R L, isikukood xxxx, kelle joove oli 1,09 mg/l. Kaasreisijana viibis autos Xxxx omanik V.G, kes oli oma sõnul keelanud R Lt autot juhtimast, kuid teda ei kuulatud. Juhtimise üleandmine oli V.G sõnul toimunud Kehala klubi juures. E Ri väitel kahetses V.G juhtunut. KrMS § 61 lg 1 ja 2 kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, kusjuures ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Kohus loeb menetlusaluse isiku V.G süü temale esitatud süüdistuses tõendatuks kohtuvälises menetluses kogutud tõenditega.

§ 15lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

Kohus on seisukohal, et menetlusaluse isiku V.G väärtegu on koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Antud juhul ei esine VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS §-s 30 sätestatud alustel. VTMS § 30 lg 1 p 1 kohaselt võib menetleja lõpetada väärteomenetluse otstarbekuse kaalutlusel, kuid tegemist on seadusandja poolt menetlejale antud õiguse, mitte aga kohustusega. Väärteomenetlus ei anna menetluse 5 lõpetamise otstarbekuse kriteeriume, kuid need võib tuletada KrMS §-st 202. Menetluse võib lõpetada juhul, kui menetlusaluse isiku süü on väike ja kui avalik menetlushuvi ei nõua asja menetlemist. 6.

§ 2

lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Tõendamist leidis, et Liiklusseaduse §-s 7418 sätestatud väärteo on süüliselt ja õigusvastaselt toime pannud menetlusalune 18 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 isik V.G . Liiklusseaduse § 74 trahviühikut.

§ 47

lg 1 sätestab, et kohus või kohtuväline menetleja võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut, kusjuures trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on kuuskümmend krooni.

§ 56lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtuväline menetleja on otsuses õigesti märkinud karistust kergendavad asjaolud: tunnistab süüd ja kahetseb tehtut. Karistust raskendavaid asjaolusid ei esine. Arvestades eeltoodut, väärteo toimepanemise asjaolusid, samuti seda, et menetlusalust isikut V.G ei ole varem väärtegude toimepanemise eest karistatud, ta on üliõpilane, kes ei oma iseseisvat sissetulekut, on kohus seisukohal, et V.G-le kohtuvälise menetleja poolt tunduvalt alla sanktsiooni keskmist määra määratud rahatrahvi 50 trahviühiku ulatuses, s.o. 3000 krooni tuleb vähendada, sest ka rahatrahv 30 trahviühikut, s.o. 1800 krooni täidab üld- ja eripreventiivseid eesmärke, arvestades rikkuja isikut ja võimalust teda just sellise karistusega mõjutada hoidumaks edasistest Liikluseeskirja rikkumistest. Põhjendatud on kohtu arvates vaatamata rahatrahvi vähendamisele, kuid arvestades menetlusaluse isiku V.G majanduslikku olukorda, võimaldada rahatrahv tasuda ositi ühe aasta jooksul.

§ 66

lg 2,3 kohaselt kohus võib mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi, kusjuures ositi tasutava karistuse täitmise tähtaeg ei tohi ületada ühte aastat. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 120 lg 1, 132 p 2, 133, 134, 135 rahuldab kohus V.G kaebuse osaliselt, tühistades Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse teenistuse vanema Margo Kuke 05.11.2010 otsuse väärteoasjas nr: 2590,10,006953 osaliselt karistuse määramise osas ja teeb selles osas uue otsuse. Menetlusalusel isikul V.G tuleb tasuda rahatrahv 1800 krooni ositi ühe aasta jooksul, tasudes alates jaanuarist 2011.a. igakuuliselt vähemalt 150 krooni kuni rahatrahvi täieliku tasumiseni. Kohtunik: Ärakiri õige Nooremreferent /allkiri/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtuotsus jõustus 07. 07. jaanuaril 2011. a. Nooremreferent Heli Väinaste Lea Herne Lea Herne