Obsah (4)
§ 424§ 74§ 69§50Kriminaalasi nr.1-10-17112 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kiirmenetlus Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27.detsembril 2010. a Valga kohtumaja Kriminaalasja number 1-10-17112 Kohtukoo
§ 424
järgi Elukoht: xxxxxxxxx xxxxxx xxxxx xxxxxxxx xxxxx xxxxxxxx xxxx; ID xxx; xxxx xxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxx xx xxxxxx kohtulikult karistamata Kaitsja Vandeadvokaat Otto Preem RESOLUTSIOON KrMS §173,175, 179, 180, 189-192,§ 2561 -2565 , §239-250 ja §318 lg.3 p.4, alusel Kohus otsustas: Süüdi tunnistada A.Z
§ 424
järgi ja karistada teda 2 (kahe) kuulise vangistusega.
§ 74lg.
5 kohaselt asendada vangistus üldkasuliku tööga
§ 69
sätteid arvestades.
§ 69
alusel asendada karistuseks mõistetud vangistus 2 kuud üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele vangistuse päevale vastab 2 tundi üldkasulikku tööd ( 2 kuud vangistust = 60 päeva x 2 ) s. o. üldkasuliku tööga 120 tundi. Üldkasulik töö tuleb teha kuue
(6)kuu jooksul s.o. kuni 27.juuni 2011.a.
§ 69
lg 4 kohaselt tuleb üldkasuliku töö tegemise ajal A.Z järgida
§-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama alalises elukohas – xxxxxxxxx xxxxxx xxxxx xxxxxxxx xxxxx xxxxxxxx xxxx 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Määrata A.Z katseajaks Tartu Vangla Kriminaalhooldusosakonna vastava talituse juhataja poolt nimetatava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
§50lg 1 alusel võtta A.Z-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 (kuueks) kuuks alates kohtuotsuse jõustumisest. Kr
MS § 179 lg 1 p 2 ja § 256 5 lg.2 alusel välja mõista A.Z-ilt menetluskulu – süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha pooles määras, s.o. summas kolm tuhat kakssada kuuskümmend kaks
(3262)krooni ja 50 senti riigi tuludesse. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista A.Z-ilt menetluskulu – • kaitsjatasu – vandeadvokaadi Otto Preem´i osaluse eest asja kohtueelsest menetlusest summas kuussada
(600)krooni riigi tuludesse; • kaitsjatasu – vandeadvokaadi Otto Preemi osaluse eest asja kohtulikust ettevalmistamisest ja menetlemisest summas kolmsada
(300)krooni riigi tuludesse; Kinnitada Valga Advokaadibüroo vandeadvokaadi Otto Preem´i kaitsjatasuks kriminaalasjas nr 1-10-17112 süüdistatava A.Z esindamise eest kolmsada
(300)krooni (s.h. käibemaks 50 krooni), milline summa maksta välja vastavate riigieelarveliste vahendite arvelt. A.Z tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pank nr 10220034800017 või Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049874 ning selgitus: „A.Z , 1-10-17112, kaitsjatasu“, „A.Z , 1-10-17112, sundraha“. Sundraha ja kaitsjatasu tasuda 30 päeva jooksul. Selgitada, et nimetatud tähtaja jooksul tasumise korral ei pöörata kohtuotsust täitmisele antud summade sissenõudmise osas kohtutäituri kaudu. 2
(4)Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ( 27.12.2010.a. ). Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtule Valga kohtumajale kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtu nimele 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtuotsusega tutvuda ( 27.12.2010.a.). Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtu Valga kohtumajale. ASJAOLUD Kohus tuvastas: Kriminaalasjas süüdistatakse A.Z selles, et tema 17.12.2010.a. kella 22 ajal juhtis xxxxx xxxxxxxxx xxxxxx- xxxxxxxx- xxxxxx xxx xxx x xx xxxxxxxx mootorsõidukit Lada Niva riikliku reg. numbriga xxx xxx seisundis, kui alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,90 mg/l. Võttes arvesse laiendmääramatust 0,09 lugeda lõplikuks tulemiks 0,81 mg/l. Mõõtmine toimus Alcotestiga 7110 MK III EST ARAF – 0033. Mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis, pani A.Z toime
§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: kuriteoga varalist kahju ei tekitatud, tsiviilhagi puudub Kokkuleppe sisu :
§ 424järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus A.Z-ile karistuseks kaks
(2)kuud vangistust.
§ 74lg.
5 kohaselt asendada vangistus üldkasuliku tööga
§ 69
sätteid arvestades.
§ 69
alusel asendada karistuseks mõistetud vangistus 2 kuud üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele vangistuse päevale vastab 2 tundi üldkasulikku tööd ( 2 kuud vangistust = 60 päeva x 2 ) s. o. üldkasuliku tööga 120 tundi. Üldkasulik töö tuleb teha kuue
(6)kuu jooksul kuni
- 2011.a.
§ 69lg.
4 kohaselt tuleb üldkasuliku töö tegemise ajal jälgida kontrollnõudeid vastavalt
§-s 75 sätestatule. Tulenevalt
§ 50lg. 1 võtta A.Z-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus kuueks
(6)kuuks. Väljamõistmisele kuulub sundraha vähendada poole võrra. 6525 krooni, mida KrMS § 256-5 lg.2 alusel Menetluse käik : A.Z on end inkrimineeritavas kuriteos täies mahus süüdi tunnistanud ning andnud üksikasjalisi ütlusi kuriteo toimepanemise asjaolude kohta. Isiku poolt toimepandud kuritegu on kohtueelse uurimise käigus leidnud täielikku tõendamist ka asjas kogutud muude 3
(4)tõenditega. Seega esinevad kõik KrMS §2561 toodud kiirmenetluse ja § 239 toodud kokkuleppemenetluse kohaldamise alused. Süüdistatav A.Z ja tema kaitsja nõustusid kiirmenetluse kohaldamisega ning menetlus kohtus toimus kokkuleppemenetlusenormide kohaselt vastavalt KrMS § 2564 ja § 239-
- KrMS §2562 , §244 ja §245 nõuetest lähtuvalt sõlmis prokurör süüdistusaktis 27.detsembril 2010.a. lihtmenetluse kokkuleppe. Süüdistatav A.Z kinnitab, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Süüdistatav avaldab kohtule, et on kokkulepet sõlmides väljendanud oma vaba ja tegelikku tahet. Prokurör ja kaitsja jäävad kokkuleppe juurde. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse põhjendus Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s
- Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. Eesti Advokatuuri juhatuse
- detsembri 2009 otsusega on kinnitatud Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord. Lõuna Prefektuuri määrusega on määratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud määratud kaitsja tasuna 300 krooni Lõuna Ringkonnaprokuratuuri määrusega on määratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud määratud kaitsja tasuna 300 krooni. A.Z kaitsja Otto Preem on esitanud kohtule riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramise taotluse, mille kohaselt on osutatud õigusabi eest taotletav õigusabi tasu suurus 300 krooni. Esitatud taotluses märgitud andmed on usaldusväärsed ja vastavuses kehtestatud riigi õigusabi tasumääradega ja riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise määradega. Riigi õigusabi tasu 300 krooni tuleb arvestada advokaat Otto Preem´ile. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kes menetluskulud hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana või kui see ei ole võimalik, siis murdosana väljendatult ning erikulude suuruse ja erikulud hüvitama kohustatud isiku. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb A.Z-ilt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 3262.50 krooni ja õigusabi tasu 900 krooni riigieelarve tuludesse. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (KrMS §-de 383 – 392). Hele Ilisson Kohtunik 27.12.2010.a. 4
(4)