järgi lühimenetluses Prokurör Aleksander Tšitšerov D.H xxx xxx EV põhiharidus eesti keel VK OÜ kriminaalkorras karistatud 6-l korral: 1) 04.06.2002.a. Harju Maakohtu poolt KrK § 204 lg 3 ja KrK § 47 alusel tingimisi vabadusekaotust 9 k katseajaga 1a ning mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 2a; 2) 08.10.2002.a. Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 204 lg 3 alusel rahaline karistus 4000 krooni; 3) 29.09.2004.a. Tallinna Linnakohtu poolt
ja
Harju Maakohtu poolt
MS § 238 lg 2 alusel rahaline karistus 6900 krooni ning sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 6 k; 5) 19.01.2009.a. Harju Maakohtu poolt
MS § 238 lg 2 ja
alusel tingimisi vangistust 6 k katseajaga 1 a 6 k ning sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 6 k; 6) 03.03.2009.a. Harju Maakohtu poolt
,
,
MS § 238 lg 2,
,
lg 1 ja
alusel tingimisi vangistust 5 k 29 p katseajaga 1 a 6 k ning sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 6 k; 1) Nimi: 2) Elu- või asukoht ja aadress: 3) Isikukood või sünniaeg: 4) Kodakondsus: 5) Haridus: 6) Emakeel: 7) Töökoht või õppeasutus: 8) Karistatus: Süüdistatav väärtegude toimepanemise eest karistatud 2-l korral. 9) Kuriteo kvalifikatsioon: 10) Tõkend: Kaitsja
elukohast lahkumise keeld alates 24.07.2010.a; kahtlustatavana kinnipidamine 23.07.24.07.2010.a. Talvi Vaske RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada D.H
MS § 238 lg 2 alusel vähendada D.H-le mõistetud karistust 1/3 võrra ja mõista lõplikuks karistuseks 8 kuud vangistust.
lg 1 alusel määrata, et koheselt kuulub kandmisele 2 kuud vangistust.
lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 23.07.-24.07.2010.a., s.o 2 päeva karistusaja hulka. Karistusaja alguseks lugeda karistuse kandmisele asumise päev. Ülejäänud osa karistusest, see on 6 kuud vangistust jätta tingimisi kohaldamata, kui D.H ei pane 3-aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab kontrollnõudeid ja kohustusi vastavalt
Katseajal on D.H kohustatud: p.
lg 2 alusel määrata D.H-le lisakohustus mitte tarvitada katseaja kestel alkoholi ega narkootikume. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o. 13.10.2010.a. • • D.H suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada karistuse kandmisele asumisel. KrMS § 175, § 179 alusel välja mõista D.H-lt riigituludesse: - II astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäära – 6525 krooni; - kaitsjatasu summas 1500 krooni. Kriminaalmenetluse kulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Pank, 221023778606 Swedbank või 333416110002 Danske Bank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitusse kriminaalasja kohtunumber 1-10-9826, D.H ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtukulude tasumist tõendav dokument tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutsiooni kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 15 päeva möödumisel apellatsiooniteate esitamisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 (kümne) päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale. Kohtuotsuse põhiosa. Süüdistuse sisu D.H süüdistatakse selles, et tema 23.07.2010.a., kella 23:46 ajal juhtis Tallinnas, Raadiku tee 8/2 maja juures mootorsõidukit Opel Omega, reg.märgiga xxx, olles joobeseisundis (alkoholijoove 1,09 mg/l laiendmääramatusega ± 0,10 mg/l (lõplik tulemus 0,99 mg/l)). Sellise käitumisega rikkus D.H liiklusseaduse § 20 lg 3 /Juht ei või olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ja § 20 lg 3¹ p 1 /Juht loetakse alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi/ nõudeid. Seega D.H pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis s.o.
Menetlusosaliste seisukohad: Kohtuistungil selgitas D.H , et on süüdistusest aru saanud. Ta tunnistas end talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi ning nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kahetseb toimepandut. D.H enda ülekuulamist ei taotlenud. Ta kinnitas, et töötab, tal on ülalpidamisel kaks last, samuti rahalised kohustused liisingu näol. Viimase rahalise karistuse tasus ta kohtutäituri kaudu. Kohtuistungil jäi prokurör esitatud süüdistuse juurde. Kaitsja nõustus süüdistuse sisuga, kuid palus mitte kohaldada vangistuse osalist reaalset täitmisele pööramist. Kaitsja põhjendas taotlust sellega, et arvesse tuleks võtta nii seda, et süüdistataval on 2 last, ta töötab, kui ka seda, et tema kuritegu ei toonud kaasa raskeid tagajärgi. KOHTU SEISUKOHT: Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja kontrollinud kriminaalasjas toodud tõendeid leiab, et D.H tegevus on õigesti kvalifitseeritud. Kohus kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid ning D.H poolt kohtuistungil antud ütlusi, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on D.H süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises tõendamist leidnud. D.H süüd tõendavad: - tõendusliku alkomeetri tšekk (tl 3), millest nähtuvalt tuvastati 24.07.2010.a. kell 00:10 D.H Dräger Alcotest 7110 EST (seerianumbriga ARAF-0018; tunnistuse nr TTRC-1000027) kahel mõõtmiskorral alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 1,09 mg/l. Lõplikuks tulemuseks 1,09±0,10 mg/l. - tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll (tl 4), millest nähtuvalt 24.07.2010.a. kell 00:10 kasutati Tallinnas Vikerlase 14 D.H alkoholijoobe tuvastamiseks tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 7110 EST, millise lugemiks oli 1,09 mg/l, laiendmääramatuseks on ±0,10 mg/l, mõõtetulemuseks 0,99 mg/l kohta. Mõõtjaks oli patrullpolitseinik Sergei Nikiforov, kes on protokolli oma allkirjaga kinnitanud. - sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (tl 6), millest nähtuvalt kõrvaldati D.H 23.07.2010.a. kell 23:46 Raadiku 8/2 maja juures sõiduki Opel Omega reg nr xxxjuhtimiselt, kuivõrd eksisteeris alus arvata, et isik on joobeseisundis ning tal puudub vastava kategooria sõiduki juhtimisõigus. - tunnistaja Kaja Rand ütlused (tl 7-8), millest nähtuvalt, olles 23.07.2010.a. patrullis nägi ta Raadiku 8B/2 maja juurest välja keeramas sõiduautot Opel Omega reg nr xxx, mille sõidustiil oli kahtlane. Kontrollides, oli autost ja juhi suust tunda alkoholilõhna, samuti oli juhi reaktsioon häiritud. Isikul puudusid esitamiseks dokumendid. Kohapeal tuvastas S. Nikiforov indikaatorvahendit kasutades isikul joobe 1,15 mg/l. Politseiosakonnas selgus, et isikuks oli D.H (ik: xxx), kellel puudub ka vastava kategooria juhtimise õigus. Tõenduslikku alkomeetrisse puhudes oli isiku alkoholijoobeks 1,09±0,10 mg/l, lõplikuks tulemuseks seega 0,99 mg/l. - kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (tl 11-14), millest nähtuvalt peeti D.H kinni 23.07.2010.a. kell 23.46 seoses kahtlustusega, mille kohaselt juhtis ta Tallinnas, Raadiku 8/2 maja juures 23.07.2010.a. kella 23.46 ajal mootorsõidukit Opel Omega reg nr xxx, olles joobeseisundis (alkoholijoove 0,99 mg/l). - kahtlustatava D.H ütlused (tl 15-17), millest nähtuvalt tunnistab ta kahtlustuses toodud kuriteo toimepanemist, tunnistab, et juhtis 23.07.2010.a. mootorsõidukit, olles alkoholijoobes. Ta on lisanud, et 23.07.2010.a. jõi elukoha läheduses 3 liitrit lahjat õlut, ajavahemikul kl 17-23. Kella 23 ajal otsustas ta, et pargib ise oma naise isale kuuluva sõiduki Opel Omega reg nr xxxelukoha ette ümber, sest naise isa oli väga purjus. Sõita oli vaja maksimaalselt 50 meetrit. Sõiduki parkimise ajal pidas ta kinni politseipatrull, kes tuvastas tal alkoholijoobe. Ta on kinnitanud, et soovis vaid sõidukit ümber parkida, kuskile sõita ei kavatsenud. Kahetseb juhtunut. - juhiloa andmed (tl 20), millest nähtuvalt puudub D.H juhtimisõigus. - karistusregistri väljatrükk (tl 21-24), millest nähtuvalt on D.H karistatud korduvalt joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise eest, sh 1-l korral HÕS 96 lg 2 alusel halduskorras; 2-l korral KrK § 204 lg 3 alusel; 3-l korral
kokku 5-l korral kriminaalkorras. Niisamuti on teda karistatud korduvalt muude liiklusalaste rikkumiste eest haldus- ja väärteokorras. - kohtuotsused (tl 25-32), millest nähtub, et D.H karistati: 03.03.2009.a. Harju Maakohtu poolt
,
,
MS § 238 lg 2,
,
lg 1 ja
alusel tingimisi vangistusega 5 k 29 p katseajaga 1 a 6 k ning sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 6 k; 19.01.2009.a. Harju Maakohtu poolt
MS § 238 lg 2 ja
alusel tingimisi vangistusega 6 k katseajaga 1 a 6 k ning sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 6 k; 20.03.2007.a. Harju Maakohtu poolt
MS § 238 lg 2 alusel rahalise karistusega 6900 krooni ning sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 6 k; Karistuse mõistmisel arvestab kohus
Kohus arvestab süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidiselt hoiduma süütegudest ja õiguskorra huve. Karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohus D.H puhtsüdamliku kahetsuse. Raskendavad asjaolud puuduvad. Süüdistatav pani teise astme kuriteo. D.H on varasemalt 6-l korral kriminaalkorras karistatud, sealhulgas samalaadsete kuritegude toimepanemise eest 5-l korral. Käesolevas kriminaalasjas süüks pandava teo pani ta toime vaid mõned päevad pärast 03.03.2009.a Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse kandmiselt tingimuslikult vabastamiseks ettenähtud katseaega, milline lõppes 19.07.2010.a. D.H on kahtlustatavana andnud ütlusi selle kohta, et oli küll alkoholi tarvitanud, kuid sellest hoolimata soovis sõidukit ümber parkida, kuna sõiduki omanik ise oli tugevas alkoholijoobes. Kohus leiab, et D.H pani temale süüks pandava teo toime otsese tahtlusega, kuivõrd ta teadis, et teostab süüteokoosseisule vastavat asjaolu. D.H-le keda on samalaadsete tegude eest varem korduvalt karistatud, pidi ta teo keelatus ilmselge olema. Kohus asub seisukohale, et isikule varasemalt mõistetud rahalised karistused, samuti tingimuslikud karistused ei ole täitnud ühte karistuse eesmärki – panna süüdimõistetut hoiduma edasiste kuritegude toimepanemistest. Ükski varasematest karistustest ei ole avaldanud temale mingisugustki mõju. Kangekaelselt jätkab ta kuritegude toimepanemist, suhtudes õiguskorda äärmiselt üleolevalt. Kuriteo toimepanemisel olid D.H-le hästi teada tema enda kohustused perekonna ees ja kolmandate isikute ees olevad rahalised kohustused, mis vajavad igakuulist täitmist. D.H-le oli hästi teada, et uue kuriteo toimepanemisel võib ta kaotada töö juhul, kui teda karistatakse reaalse vangistusega. See ei takistanud teda hoidumast õiguserikkumisest. Ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, et D.H poolt toimepandud kuritegu iseenesest on üldohtlik. Ja samalaadseid kuritegusid on ta pannud toime pidevalt. Isegi sõites vaid 80 meetrit, on ohustatud teised inimesed, kuna alkoholijoobes sõidukijuht ei ole võimeline olema liikluses piisavalt tähelepanelik ja tema reaktsioonid on aeglustunud. Võttes arvesse asjaolu, et D.H ei ole varasemalt reaalset vangistust kandnud, pole kohtu hinnangul otstarbekas mõistetava vangistuse täielikult täitmisele pööramine. Kohus leiab, et karistuse eesmärgid on saavutatavad ka mõistetava karistuse osalise täitmisele pööramise korral, jättes ülejäänud karistuse osa tingimuslikult kohaldamata. Anne Ennok Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.