lg 4 ja
lg 2 p 2 alusel määrata süüdimõistetule B.P-le katseajaks kohustus – mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; •
lg 4 alusel pikendada B.P suhtes 25.02.2010.a Tartu Maakohtu kohtuotsuse alusel kohaldatavat 1 aasta 6 kuu pikkust katseaega 7 kuu võrra ja lugeda B.P suhtes kohaldatava katseaja kogupikkuseks 2 aastat 1 kuu. 2 aasta 1 kuu katseaja algust lugeda alates 25.02.2010.a. Käesoleva määruse koopia edastada kriminaalhooldusametnikule, Lõuna Ringkonnaprokuratuurile, B.P-le. EDASIKAEBAMISE KORD KrMS § 383 lg 1, § 384 lg 1 alusel on käesoleva määruse peale õigus esitada määruskaebus. KrMS § 386 lg 1 ja KrMS § 387 lg 1 alusel esitatakse määruskaebus Tartu Maakohtule kirjalikult 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD 25.02.2010.a Tartu Maakohtu, Tartu kohtumaja kohtuotsusega tunnistati B.P süüdi
lg 1 järgi ja teda karistati 2 kuu vangistusega.
lg 1,3 alusel määrati karistust mitte pöörata tingimisi 1 aasta 6 kuu katseajaga täitmisele, kui B.P katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ja täidab
lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid ja
Kohtuotsus jõustus 05.03.2010.a. 2 Esimene erakorraline ettekanne 18.11.2010.a saabus Tartu Maakohtusse süüdimõistetu B.P kohta koostatud esimene erakorraline ettekanne. Kriminaalhooldusametnik Jana Elkeni koostatud erakorralisest ettekandest nähtuvalt taotletakse B.P-le katseajaks järgmiste kohustuste määramist: • osaleda kriminaalhooldusametniku pakutavas sotsiaalprogrammis; • jätkata õpinguid. Erakorralisest ettekandest nähtuvalt taotletakse eelnimetatud kohustuste B.P-le määramist põhjusel, et ta ei täitnud nõuetekohaselt kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ilmumise kohustust – viiel korral on jätnud registreerimisele ilmumata ja mittetulemisest eelnevalt teavitamata; neist kolmel korral põhjendas B.P mitteilmumist kehva enesetundega, ühel korral koolis hinnete parandamisega ja ühel korral unustamisega; teavitamatajätmisele ei ole B.P objektiivseid põhjusi esitanud. Erakorralises ettekandes märgitu kohaselt on 04.06.2010.a kinnitatud hoolduskavas kajastatud B.P katseajaks järgnevad eesmärgid: - täita Tartu Maakohtu 25.02.2010.a kohtuotsusega määratud kohustus, omandada põhiharidus – see kohustus on täiedtud; - kutseõpe – 2010.a septembrikuus alustas B.P õpinguid x; - positiivne sõpruskond – sõpruskond on B.P kinnitusel tal vahetunud; - seaduskuulekas eluviis – 01.08.2010 karistati väärteomenetluse korras alkoholiseaduse § 71 alusel; - vähendada alkoholitarbimist – B.P on selleks täitnud vastavateemalisi töölehti ja kohtumistel on käsitletud alkoholitarvitamisega seonduvaid probleeme ja püütud leida alternatiive vaba aja veetmiseks. Erakorralises ettekandes kajastatu kohaselt sõlmis B.P 04.10.2010.a kriminaalhooldusametnikuga kokkuleppe individuaalses sotsiaalprogrammis Õige hetk osalemiseks; sinna programmi on B.P ilmunud esimesele ja kolmandale kohtumisele ning hetkel on programm seiskunud. Tartu Maakohtu 24.11.2010.a määrusega määrati
lg 4 ja
lg 2 p 8 alusel süüdimõistetule B.P-le katseajaks kohustus, osaleda ühes kriminaalhooldusametniku pakutavatest sotsiaalprogrammidest. Määrus jõustus 07.12.2010a. Teine erakorraline ettekanne 10.06.2011.a saabus Tartu Maakohtusse süüdimõistetu B.P koostatud teine erakorraline ettekanne ettepanekutega: • • kohta määrata süüdimõistetule B.P-le katseajaks kohustus – mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; pikendada katseaega 7 kuu võrra. 2 3 Erakorralisest ettekandest nähtuvalt on B.P pärast eelmise erakorralise ettekande koostamist jätnud registreerimistele ja programmikohtumistele ilmumata kokku 8-l korral; B.P on suhtunud registreerimiskohustuse täitmisesse kergekäeliselt ja sellega raskendanud kriminaalhoolduse teostamist ja sotsiaalprogrammi läbiviimist; B.P vajab kindlaid piire, järjepidevat tuge ning suunamist; B.P õigusrikkumiste toimepanemise risk on keskmisest kõrgem ja seda eelkõige just seoses alkoholi tarvitamisega, oma tegevuse tagajärgede vähese teadvustamisega ja pere kehva majandusliku olukorraga. Erakorralises ettekandes märgitu kohaselt on B.P küll korduvalt rikkunud registreerimsikohustust, kuid ei ole ametniku jaoks täiesti kadunuks jäänud ja on kohtumistel olnud avameelne ja koostöövalmis, mistõttu ei pea kriminaalhooldusametnik kõige rangema meetme – karistuse täitmisele pööramine – kohaldamist veel otstarbekaks. Erakorralises ettekandes kajastatu kohaselt on B.P jätnud registreerimiskohustuse ja programmis osalemise kohtuse täitmata mõjuvate põhjusteta, tuues ettekäändeks kas registreerimisaja unustamise või segamini ajamise või sisse magamise või mitteilmumisest teatatamata jätmise kohta helistamiseks kõneaja puudumise. Kohtu seisukoht
lõikes 4 sätestatu kohaselt võib kohus, juhul kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid, kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pikendada katseaega kuni 1 aasta võrra, määrata
lõikes 2 loetletud kohustusi või pöörata karistuse täitmisele.
lg 4 ja
lg 2 p 2 alusel ning erakorralises ettekandes kajastatud asjaoludel, kuna B.P on katseajal jätnud nõuetekohaselt täitmata registreerimiskohustuse, ja kohustuse, osaleda kriminaalhooldusametniku pakutavas sotsiaalprogrammis, peab kohus neile rikkumistele vastavaks ja kohaseks ning proportsionaalseks reageerida katseaja 7 kuu võrra pikendamisega ning katseajaks kohustuse – mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, panemisega. Heli Sillaots kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.