← Eesti

1-11-8380/4

Obsah (6)§ 266§ 213§ 64§ 68§ 65§ 61

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise koht ja aeg Kriminaalasi (number ja menetlus) Menetlus kohtus Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Prokurör Süüdistatav Süüdistus Kaitsja

§ 266lg 1 ja 213 lg 1 advokaat Raul Tosmann Waldemar H.

(isikukood 36210100053; aadress xxxxxxxxx xx x xxxxxxx xxxx xxx xxxx xxxxxxxxx ) RESOLUTSIOON Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 159 ja 248, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises 1. Tunnistada R.B süüdi karistusseadustiku (

)

§ 266

lg 1 järgi ja mõista talle karistusena vangistus1 kuu ning tunnistada R.B süüdi

§ 213

lg 1 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 2 kuud;

§ 64

alusel mõistetud kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemisega mõista R.B-le liitkaristus vangistusena 2 (kaks) kuud;

§ 68

alusel arvata eelvangistuse aeg 2 päeva mõistetud vangistuse aja hulka ning lugeda kandmata karistuseks vangistus 1 kuu ja 28 päeva;

§ 65

lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega R.B-le mõistetud karistust Pärnu Maakohtu

  1. oktoobri otsusega R.B-le mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta võrra ning mõista R.B-le lõplikuks liitkaristuseks vangistus 1 (üks) aasta 1 (üks) kuu ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva. Muud otsustused
  2. Kahju, kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses. kohaldatavate muude abinõude osas: 2.1 kuriteoga tekitatud ja heastamata kahjus rahuldada täielikult Waldemar H.i tsiviilhagi ning välja mõista R.B-lt 125 (ükssada kakskümmend viis) € Waldemar H. i kasuks; 2.2 välja mõista R.B-lt sundraha 208 (kakssada kaheksa) € ja 51 senti ja riigi õigusabi tasu 76 (seitsekümmend kuus) € ja 71 senti; määrata kriminaalmenetluse kulud 285,22 € tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2011 a augusti kuust igakuise menetluskulu osa 24 (kakskümmend neli) € tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev; 2.3 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu 19,18 € arvestada riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaat Raul Tosmannile. Selgitused kohtuotsusele
  3. Selgitada: 3.1 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel; 3.2 vangistuse täitmisele pööramiseks saadab kohus süüdimõistetule teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma; 3.3 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu ositi tasumine asjas nr 1-11-8380“); 3.4 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS §-de 383 – 392); 3.5 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, millede kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata süüdistataval üksnes kokkuleppemenetluse sätete rikkumisele (KrMS § 239 - § 250) Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED
  4. Süüdistused Süüdistustest nähtuvalt on R.B toime pannud kuritegudena: 1)

§ 266

lg 1 järgi valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse ebaseadusliku tungimise, mis seisnes selles, et ta tungis 24.07.2011 ajavahemikul kella 14.50-st kuni kella 20.00-ni, Waldemar H.i tahte vastaselt akna avamise teel xxxxxxxxx xx x xxxxxxx xxxx xxx xxxx xxxxxxxxx elumajja ning võttis sealt Waldemar H.ile kuuluva AS Swedbank panga koodikaardi; 2)

§ 213

lg 1 järgi varalise kasu saamisega andmete ebaseadusliku sisestamisega, mis seisnes selles, et tema viibides 24.07.11 Viljandi linnas xxxxx xx xx-xx ja olles eelnevalt enda valdusesse võtnud Waldemar H.i internetipanga koodikaardi, sisenes Waldemar H.i teadmata tema pangakontole ning kandis sealt üle 190 € Irina S. arvele, kes andis temale kätte 190 € sularaha. 2. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on taotlenud kriminaalasja lahendamist kokkuleppemenetluses. Prokuröri, süüdistatava ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks

§ 266

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest mõistetavaks karistuseks vangistuse 1 kuu ning

§ 213

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest mõistetavaks järgi karistuseks vangistuse 2 kuud;

§ 64

lg 1 järgi mõistetavaks liitkaristuseks vangistuse 2 kuud, lugedes kergema karistuse raskemaga kaetuks;

§ 65lg 2 alusel suurendada karistust Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja 01.

oktoobri 2008. a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse 1 aasta võrra ning liitkaristuseks mõista vangistus 1 aasta ja 2 2 kuud;

§ 68lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 25.

-2

  1. juuli 2011, s. o 2 päeva ning ärakandmisele kuuluvaks mõista vangistus 1 aasta 1 kuu ja 28 päeva.
  2. Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses 3.
  3. Põhjendused süüdimõistmises Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS §-s 239, mille kohaselt kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt KrMS § 239 lg-le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur. Kohus pidas võimalikuks järgida kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätteid. Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises ja tekitatud kahju heastamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le
  4. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamisesemete asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsioonidega ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 3.
  5. Põhjendused karistuse

§ 266

lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.

§ 213

lg 1 näeb ette süüdlase karistamise karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.

§ 61

lg 1 kohaselt samaliigiliste põhikaristuste korral mõistetakse liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel või loetakse kergem karistus kaetuks raskeima karistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 3.

  1. Põhjendused tekitatud kahju hüvitamiseks KrMS § 310 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse puhul teeb kohus otsuse tsiviilhagis. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Waldemar H. on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 190 (ükssada üheksakümmend) € nõudes. Tsiviilhagi tuleb VÕS § 1043 alusel rahuldada ning välja mõista R.B-lt 190 (ükssada üheksakümmend) € Waldemar H.i kasuks.
  2. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s
  3. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti 3 Advokatuuri juhatuse
  4. detsembri 2009 otsusega on kinnitatud Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord (edaspidi kord). Korras koos hilisemate muudatustega on kehtestatud tasu arvestamise alused ja maksmise kord, tasumäärad ning kulude hüvitamisse ulatus ja kord. Süüdistatava R.B kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 57,53 €. Süüdistatava R.B kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 19,18 €. Kaitsja kohtus esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne, vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ja tuleb kaitsjale tasuda. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude hüvitaja ja suurus. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära. Süüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes vähendab kohus KrMS § 179 lg-s 1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra (KrMS § 2565 lg 2). Seoses kiirmenetlusega tuleb süüdistataval tasuda sundraha 208,51 €. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb R.B-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 208,51 € ja riigi õigusabi tasu 76,71 (57,53 + 19,18) € riigi kasuks; kokku 285,22 €. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude sellistes määrades hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks.
  5. Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus R.B on kahtlustatavana kinni peetud 2 päeva.

§ 68

kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. eelvangistuses oldud aeg 2 päeva tuleb arvestada kantud karistusena mõistetud vangistuse hulka. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. KrMS § 423 kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud. Toomas Lillsaar Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.