lg 2 alusel suurendada asendatud karistuse võrra U.J-ile 26.01.2011.a Tartu Maakohtu otsusega kriminaalasjas nr 1-10-17386 mõistetud liitkaristust, mis oli 1 (üks) aasta 7 (seitse) kuud 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust ja U.J liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis lugeda 1 (üks) aasta 9 (üheksa) kuud 15 (viisteist) päeva vangistust, mille algusaega tuleb arvestada
lg 1 järgi ning karistuseks on mõistetud rahaline karistus 140 päevamäära, s.o 7000 krooni.
lg 1 alusel määrati rahaline karistus tasumisele ositi ja kohustati teda tasuma igakuiselt 28. kuupäevaks rahalise karistuse katteks vähemalt 700 krooni kuus alates 2008.a detsembrist kuni kogu mõistetud karistuse tasumiseni. Kohtuotsus jõustus 29.12.2008.a. 13.05.2011.a esitas Kohtute Raamatupidamiskeskus kohtule avalduse U.J-ile asenduskaristuse määramiseks. Avalduse kohaselt ei ole U.J tasunud rahalist karistust talle määratud tähtaja jooksul. Lisaks käesoevale võlgnevusele on raamatupidamiskeskuse andmetel U.J rahalisi kohustusi veel viies kriminaalasjas, kokku summas 2617,87 eurot, mille suhtes käib sundtäitmine. Kohtutäitur on kontrollinud võlgniku vara olemasolu ning talle teadaolevatel andmetel puudub võlgnikul vara või ei ole selle väärtus küllaldane katmaks vara realiuseerimisega tekkivaid kulusid. Eeltoodust tulenevalt palub sissenõudja Eesti Vabariik Kohtute Raamatupidamiskeskuse kaudu otsustada ™S § 206 lg 2 alusel U.J rahalise karistuse asendamine. Käesoleval ajal kannab U.J Tartu Maakohtu 26.01.2011.a otsuse (kriminaalasi nr 110-17386) alusel karistust Tartu Vanglas. Kohtuotsusega on U.J süüdi tunnistatud
järgi ja karistuseks on mõistetud üks aasta vangistust, millest on
lg 1 alusel maha arvatud eelvangistuses viibitud üks päev, s.o 23.09.2010.a, seega lõplik karistus selle kuriteo eest 11 kuud 29 päeva vangistust.
lg 2 alusel on suurendatud mõistetud karistust Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja otsusega 13.09.2010.a mõistetud karistuse, s.o kaheksa kuud vangistust, ärakandmata osa võrra ja liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis on mõistetud üks aasta seitse kuud 29 päeva vangistust. Liitkaristuse algust on arvestatud alates 15.10.2010.a, s.o alates kuupäevast, millal U.J asus kandma 13.09.2010.a kohtuotsusega mõistetud karistust. Kuriteod, mille eest U.J 26.01.2011.a (kriminaalasi nr 1-10-17386) ja 13.09.2010.a (kriminaalasi nr 1-10-11614) karistati, on toime pandud peale 17.08.2008.a kohtuotsust (kriminaalasi nr 1-08-16469), millega mõistetud karistuse asendamist käesolevalt taotletakse. U.J selgitas kohtuistungil, et tal ei ole olnud võimalust rahalise karistuse tasumiseks. Ta küll töötas kohtuotsuse tegemise ajal ja ka peale seda, kuid töötasust oli vaja tasuda korterikulusid Tallinnas renditud korteri eest ja elamiseks oli ka raha vaja. Käesoleval ajal (alates 15.10.2010) viibib ta vanglas ja rahalist karistust tasunud ei ole. Ennetähtaegse vabanemise võimalus avaneb tal 2011.a lõpus ja karistuse lõpptähtaeg on 13.06.2012.a. Prokurör leidis, et U.J-ile mõistetud rahaline karistus tuleb asendada vangistusega, kuna ta ei ole kohtuotsust täitnud. Kogu mõistetud rahaline karistus, s.o 140 päevamäära, on tasumata. Asendamisel tuleks Allar Veedlal kanda 46 päeva vangistust, mis tuleb
lg 2 alusel liita otsusega mõistetud karistusega, mille eest U.J praegu karistust kannab. Kohus leiab, et esitatud avaldus asenduskaristuse määramiseks on põhjendatud.
lg 1 sätestab, et kui süüdimõistetu ei tasu talle mõistetud rahalise karistuse summat, asendab kohus selle vangistusega või süüdimõistetu nõusolekul üldkasuliku tööga. U.J ei ole rahalist karistust kohtu poolt määratud tähtaegadel ega ka hiljem tasunud. Mõjuvat põhjust rahalise karistuse mittetasumiseks ei ole U.J esitada. Käesoleval ajal viibib ta küll vangistuses, kuid rahalist karistust oleks ta pidanud tasuma juba alates 2008.a lõpust. Arvestades tema eelvangistuses viibimise ja karistuse kandmisele asumise aegu, oli tal ligi kahe aasta jooksul võimalus karistuse tasumiseks, kuid U.J seda ei teinud. Põhjendus, et tal oli vaja tasuda ka elamiskulude eest, ei ole asjakohane, vaid pigem 2
lg 2 kohaselt vastab rahalise karistuse kolmele päevamäärale üks päev vangistust. Kohtute Raamatupidamiskeskuse andmetel on U.J tasumata kogu mõistetud rahaline karistus, s.o 140 päevamäära, millele vastab 46 päeva vangistust (140:3=46,666 ~ 46). Arvestatuna ümber kuudeks ja päevadeks, on kandmata karistus üks kuu 16 päeva vangistust. U.J kanna hetkel karistust kuritegude eest, millised on ta toime pannud peale käesolevas kriminaalasjas kohtuotsuse tegemist 17.08.2008.a.
lg 2 sätestab, et kui süüdimõistetu paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, järgides
Viimase kohtuotsusega, s.o 26.01.2011.a kriminaalasjas nr 1-10-17386.a, ei ole lahendatud rahalise karistuse asendamise küsimust ega ka karistusi liidetud, seega tuleb seda teha käesoleva menetluse käigus. 26.01.2011.a otsusega (kriminaalasi nr 1-10-17386) on U.J-ile
lg 2 alusel mõistetud liitkaristus Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja otsusega 13.09.2010.a (kriminaalasi nr 1-10-11614) mõistetud karistuse ärakandmata osaga ja liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis on mõistetud üks aasta seitse kuud 29 päeva vangistust. Liitkaristuse algust on arvestatud alates 15.10.2010.a, s.o alates kuupäevast, millal U.J asus kandma 13.09.2010.a kohtuotsusega mõistetud karistust. Nimetatud karistust tuleb suurendada ka 17.10.2008.a otsusega käesolevas kriminaalasjas (1-08-16469) mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, mis on rahaliselt karistuselt ümberarvestatuna üks kuu 16 päeva vangistust (arvestuskäik vt eespool) ja liitkaristuseks kolme kohtuotsuse (1-08-16469, 1-10-11614, 1-10-17386) kogumis U.J-ile tuleb lugeda üks aastat üheksa kuud 15 päeva vangistust, mille algust tuleb arvestada U.J karistuse kandmisele asumisest Tartu vanglasse kriminaalasjas 1-10-11614. Kinnipeetavate registri andmetel asus U.J Tartu vanglasse karistust kandma 15.10.2010.a. Kohus lähtub määruse tegemisel
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.