lg 2 p 9, 200 lg 1 järgi lühimenetluses Süüdistatav P.B , isikukood xxx, kodakondsuseta, haridus 7 klassi, elukoht xxxx, ei töötanud enne kinnipidamist, varem kriminaalkorras karistatud: 1) 13.09.2007 Viru Maakohtu poolt
lg 2 p 3, 424 järgi 1 a 6 k vangistusega, millest eelvangistusaja mahaarvamisega jäi kanda 11 k 23 p vangistust tingimisi 3 a katseajaga ühes mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 7 k, 2) 29.04.2008 Viru Maakohtu poolt
lg 2 p 7,8; 266 lg 2 p 3 järgi 4 k vangistusega,
lg 2 alusel mõisteti lõplikuks karistuseks 1 a 3 k 23 p vangistust, 3) 15.06.2010 Viru Maakohtu poolt
MS § 238 lg 2 alusel 3 k 10 p vangistusega, vabanes Viru Vanglast 22.07.2010 pärast karistuse kandmist, väärtegude toimepanemise eest karistatud 21-l korral, 6 rahatrahvi tasutud, 01.12.2010 Viru Maakohtu kohtuotsusega väärteoasjas nr 410-3419 mõistetud 20 päevast aresti kandis alates 01.12.2010, kahtlustatavana kinni peetud 22.09.2010, tõkend vahistamine kohaldatud 23.09.2010, - 2 Kaitsja vandeadvokaat Anti Aasmaa RESOLUTSIOON: Juhindudes KrMS § 233-238, 306, 309, 310, 313, 315, 318, 319 kohus otsustas: Süüdi tunnistada P.B
Süüdi tunnistada P.B
lg 1 järgi ning karistuseks mõista 3 (kolm) aastat vangistust.
lg 1 alusel, lugedes kergem karistus kaetuks raskema karistusega, mõista P.B liitkaristuseks 3 (kolm) aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat liitkaristust ühe kolmandiku võrra ning P.B liitkaristuseks mõista 2 (kaks) aastat vangistust.
2 (kaks) kuud ja 9 päeva ning eelvangistus 21.12.2010 – 27.04.2011, s.o. 4 (neli) kuud ja 7 päeva, kokku 6 (kuus) kuud ja 16 päeva karistusaja hulka. P.B kuulub ärakandmisele 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud ja 14 päeva vangistust. Tõkend – vahistamine jätta P.B suhtes muutmata ning tema karistuse kandmise alguseks lugeda 28.04.
lg 1 järgi rahatrahviga 420 krooni ja 13.12.2009
lg 1 järgi rahatrahviga 600 krooni, - 23.08.2010 kella 17.24 paiku xxxx linnas xxxx Rimi Eesti Food AS xxxx Säästumarketis pani endale põue 0,5-liitrise pudeli viina Mernaje Na Moloke maksumusega 5,43 eurot (84.90 krooni) ja lahkus poest selle eest maksmata; - 23.08.2010 kella 18.05 paiku xxxx linnas xxxx Rimi Eesti Food AS xxxx Säästumarketis pani endale põue 2 0,5-liitrist pudelit viina Nemiroff koguväärtuses 10,85 eurot (169.80 krooni) ja lahkus poest nende eest maksmata; 4 - 23.08.2010 kella 18.10 paiku pani xxxx OG Elektra Kaubanduskeskuses endale vöö vahele 0,5 liitrise purgi A. Le Goq GIN-i maksumusega 1,24 eurot (19.40 krooni) ja püüdis kauplusest väljuda selle eest maksmata, kuid kaupluse töötaja pidas ta kinni. Seega P.B, olles varem toime pannud vargusi ja võttes süstemaatiliselt ära võõraid vallasasju nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani toime
P.B on kohtu alla antud süüdistatuna veel selles, et tema 22.09.2010 kella 00.10 paiku tungis xxxx xxxx tänava bussiootepaviljonis kallale A M, tekitades talle peksmisega peahaava, mõlema käe lõikehaavad ja hematoomi näo piirkonnas ja võttis ära mobiiltelefoni №kia 2330c-2 väärtusega 57,52 eurot (900 krooni) ning võtmekimbu koguväärtusega 28,76 eurot (450 krooni). Seega P.B , võttes vägivallaga ära võõraid vallasasju nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani toime
TÕENDID Süüdistatav P.B tunnistas ennast kohtuistungil temale esitatud süüdistuses
Kohtueelses menetluses kriminaalasjas kogutud tõenditest avaldati kohtulikul uurimisel: - Rimi Eesti Food AS avaldused nr 196 ja 199 23.08.2010 (tl 74-75) neilt varastatud 0,5 liitrise viina Mernaje Na Moloke maksumusega 84.90 krooni, 0,5 liitrise viina Nemiroff birch maksumusega 84.90 krooni ja 0,5 liitrise viina Nemiroff honey pepper maksumusega 84.90 krooni kohta. - tunnistaja T S ülekuulamise protokoll 25.08.2010 (tl 72-73). Tunnistaja T S on öelnud, et töötab xxxx Säästumarketis turvatöötajana ja 23.08.2010 õhtupoolikul helistati temale ja paluti üle vaadata videosalvestused. Vaadates videosalvestisi nägi ta, kuidas 23.08.2010 kell 17.21 sisenes kauplusesse lühikese soenguga ja dressipluusiga meesterahvas, kes ei võtnud ostukorvi ja läks alkoholi leti juurde, võttes sealt ühe 0,5 liitrise viina Mernaje Na Moloke maksumusega 84.90 krooni ja pannes endale põue. Meesterahvas käis natukene aega veel poes ringi, võttes kätte saia ja veel midagi, makstes kassas ainult käes olevate asjade eest. Vaadates videosalvestust oli edasi näha, kuidas sama meesterahvas sisenes uuesti kauplusesse kell 18.01 ja ei võtnud jällegi ostukorvi, minnes kohe alkoholi leti juurde ja võttes sealt ühe pudeli 0,5 liitrise Nemiroff birch viina ning 0,5 liitrise Nemiroff honey pepper viina, pannes mõlemad endale põue. Meesterahvas käis kaupluses veel natukene ringi ning jällegi võttis kätte mõningaid esemeid, mille eest kell 18.05 kassas maksis. Vargusega tekitati kauplusele kahju kokku 169.80 krooni. - asitõendi – 0,5 liitrise viina pudeli Nemiroff honey pepper vaatlusprotokoll 26.08.2010 ning sinna juurde kuuluv fototabel (tl 79-80). Vaadeldud pudel viina on tagastatud Rimi Eesti Food AS xxxx Säästumarketile. - Rimi Eesti Food AS xxxx Säästumarketi vahetuse vanema P M allkiri 26.08.2010 ühe 0,5 liitrise viina pudeli Nemiroff honey pepper kättesaamise kohta (tl 81). - asitõendi – Rimi Eesti Food AS xxxx Säästumarketist edastatud CD plaadi vaatlusprotokoll 21.09.2010 (tl 84-85). CD plaadilt on näha P.B liikumine kaupluses 23.08.2010 erinevate videolõikudena. Kell 17.21.00 siseneb P.B kauplusesse, korvi ei võta. Kell 17.21.21 tuleb P.B alkoholiriiulite juurde, vaatab, möödub esialgu, siis läheb 5 enda ümber vaadates riiuli juurde ja võtab alkoholipudeli (hele alkohol) ja läheb teisele poole aluste peale pandud alkoholikaste, ise pannes endale pudeli värvli vahele. Kell 17.22.07 kõnnib P.B kaubariiulite vahel, võttes möödaminnes riiulilt saia. Kell 17.22.20 kõnnib P.B puuviljariiulite juurde, võttes kilekoti ja pannes sellesse mõned õunad ning kõnnib kassa suunas. Kell 17.23.11 P.B paneb kauba kassalindile ja seisab sappa, tasudes saia ja õunte eest. Kell 17.24.04 P.B lahkub kauplusest. - asitõendi – Rimi Eesti Food AS xxxx Säästumarketist edastatud CD plaadi vaatlusprotokoll 21.09.2010 (tl 86-87). CD plaadilt on näha, et 23.08.2010 kell 18.01.04 siseneb P.B kauplusesse, korvi ei võta. Kell 18.01.21 võtab P.B riiulist kaks pudelit alkoholi, üritades esialgu varastatu sealsamas riiulite ees värvli vahele panna, siis kõndides pudelid käes kaubaaluste taha. Kell 18.01.38 on P.B ühe pudeli riiete alla pannud ja üritab teist peita. Kell 18.02.07 liigub P.B müügisaalis, midagi käes ei ole, puuviljariiulite juurde, jäädes sinna seisma. Kell 18.02.15 võtab P.B kilekoti ja paneb sinna mõned puuviljad, teise kotti kurke, suundudes kotid käes kassa poole. Kell 18.02.54 seisab P.B kassasappa, tasudes ostude eest (kurgid, apelsin või greip) ning kell 18.05.24 lahkub kassa juurest. - AS OG Elektra avaldus 23.08.2010 (tl 68), milles palutakse võtta vastutusele P.B , kes möödus kassast kaubaga – GIN A. Le Goq 0,5 liitrine maksumusega 19.40 krooni, jättes kauba eest maksmata. Kaup tagastatud rikkumatult. - tunnistaja H L ülekuulamise protokoll 24.08.2010 (tl 69-71). Tunnistaja H L on öelnud, et 23. augustil oli ta tööl xxxx Kaubanduskeskuses, kui umbes kella 18.00 ajal märkas ta, kuidas kauplusesse sisenenud meesterahvas jalutas veidi poes ringi ning siis võttis purgi gini, pannes selle vöö vahele. Meesterahvas oli möödunud kassast, kuid ei maksnud kauba eest maksumusega 19.40 krooni. - P.B kahtlustatavana ülekuulamise protokoll 26.08.2010 (tl 76-77). Kahtlustatav P.B tunnistas ennast süüdi vargustes, kinnitades, et on varem kahel korral pisivarguse toimepanemise eest karistatud. P.B toimepandud varguste üksikasju ei mäleta, sest oli alkoholi tarvitanud. Ta ei eita seda, et võis korduvalt säästukas käia ja panna vahepeal ka mingi asja autosse, kui uuesti poodi läks. P.B sõnul jäi ta vahele Grossi poes, kust ta ostis porgandit või midagi ja kus müüja pidas teda peale kassat kinni, kutsudes politsei. Tal oli põues purk Gini, mis võeti temalt kohapeal ära. P.B sõnul oli ta sel päeval koos H nimelise isikuga, kes oli tema poolt varastatud Nemiroffi viina hiljem endale kotti pannud. Süüdistatav P.B tunnistas ennast kohtuistungil temale esitatud süüdistuses
Kohtueelses menetluses kriminaalasjas kogutud tõenditest avaldati kohtulikul uurimisel: - kannatanu A M ülekuulamise protokoll 22.09.2010 (tl 3-4). Kannatanu A M on öelnud, et eile õhtul peale xxxx pubi kinnipanekut hakkas ta oma kodu xxxx maja poole minema, minnes kohe xxxx pubi juurest üle tee. Seal bussipeatuses istusid neli meest, kes kutsusid teda enda juurde, küsides temalt suitsu. A M sõnul tegid nad koos arvatavasti suitsu, rohkem ta ei mäleta, tulles teadvusele täpselt sama koha peal, kus oli seisnud ja olles nüüd pikali maas bussiootepaviljoni katkise klaasseina ääres, pea vereloigus. Tal oli peas lõikehaav, parem silm oli korralikult sinine ja kinni ning ka paremal põsesarnal oli sinikas, samuti olid küünarnukkidel haavad. A M sõnul üks neist neljast bussipeatuses olnud mehest kõige noorem, istus vasakul pool pingil ja oli kiilakas või siilisoenguga ja tumedate juustega. Teisel pool ääres istus tema arvates kõige vanem mees, kes rääkis tema arust vene keelt. Kahe keskmise mehe kohta ei oska ta midagi öelda. Kaks äärmist ta tunneks kindlasti ära kui neid uuesti näeks, kahte keskmist vast mitte. A M väitel samas koha peal kui ta ärkas, tahtis ta vist 6 helistada kiirabisse, aga tal ei olnud millegagi helistada, sest telefon, mis oli tal jope välistaskus, oli läinud, samuti oli tal jopetaskust läinud võtmekimp üheksa võtmega. Telefon oli №kia, ostetud eelmisel aastal 900 krooni eest. Telefonis oli sees Tele2 lepinguline SIM kaart numbriga xxxx. Võtmed olid tal ühes pundis, üheksa tükki koos. Taga võtmehoidjat ei olnud, oli palju rõngaid. Üks võti oli neist magnetvõti ja selle tagumine osa oli sinine. Veel oli üks värviline ASSA võti, teised võtmed olid tavalist värvi. Võtmete väärtus on kokku 450 krooni. A M ütlustest nähtub, et enne baari minekut võttis ta sõpradega nelja peale ühe konjaki ja baaris jõi 2 pooleliitrist õlut. Arvas, et oli kusagil keskmises joobes. - koopia AS Rakvere Haigla patsiendikaardist nr 13869 22.09.2010 A M kohta ja AS Rakvere Haigla vastus politsei nõudekirjale (tl 6-7), millistest nähtub, et A M diagnoositi peahaav, mõlema käe lõikehaavad, näo piirkonna hematoom. - tunnistaja A K ülekuulamise protokoll 22.09.2010 (tl 8-9). Tunnistaja A K on öelnud, et
lg 1 näeb ette vastutuse võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil.
lg 2 p 9 näeb ette vastutuse sama teo eest, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. Varguse objektiivse koosseisu tunnusteks on võõras vallasasi ja selle äravõtmine ehk valduse muutus. Süüdistatava P.B süü talle esitatud süüdistuses
lg 2 p 9 järgi, mis seisnes kahes 23.08.2010 toimepandud lõpuleviidud varguses Rimi Eesti Food AS xxxx Säästumarketist, kust ta varastas esimesel korral ühe pudeli viina ja teisel korral kaks pudelit viina ning 23.08.2010 toimepandud varguse katses OG Elektra Kaubanduskeskusest xxxx, kust ta püüdis varastada ühe purgi Gini, on tõendatud nii tema enda antud ütlustega kui ka tunnistajate T S ja H L ütlustega, asitõendite vaatlusprotokollidega, samuti muude kohtueelses menetluses kogutud ja kohtulikul uurimisel avaldatud tõenditega. Toimepandu on õigesti kvalifitseeritud, sest P.B on varem 12.12.2009 Ida Prefektuuri poolt karistatud
lg 1 järgi rahatrahviga 420 krooni ja 13.12.2009
Üldjuhul tuleb süstemaatilise varguse all mõista vähemalt kolmandat vargust, seejuures ei ole vahet, kas varasemad varguseepisoodid vastavad eraldivõetuna
§-le 199 (kuritegu) või §-le 218 (väärtegu) nagu on käesoleval juhul. Subjektiivsest küljest tegutses süüdistatav P.B kavatsetult, sest ta seadis eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teadis, et see saabub, või vähemalt pidas seda võimalikuks.
lg 1 näeb ette vastutuse võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga. Röövimise objektiivse koosseisu tunnusteks on võõras vallasasi, selle äravõtmine ehk valduse muutus ning vägivald kui valduse ülemineku vahend. Röövimise subjektiivne koosseis eeldab vähemalt kaudse tahtluse olemasolu tuvastatust objektiivse koosseisu asjaolude suhtes. Omastamine kui senise valdaja kestev ilmajätmine asjadest ja asjade enda kasuks pööramine nõuab subjektiivsest küljest kavatsetust. Kohus, hinnanud kohtueelses menetluses kogutud ja kohtulikul uurimisel kontrollitud tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt, leiab, et P.B süü röövimise toimepanemises on tõendatud. Objektiivse teopildi paneb kohus kokku selliselt, et asetab tõendid omavahelisse konteksti. Kohtulikul uurimisel on üheselt tõendamist leidnud see, et nii süüdistatav P.B kui ka kannatanu A M olid alkoholijoobes. A M mäletas sündmusest üksnes niipalju, et xxxx baari juures olevas bussipeatuses istusid neli meest, kes kutsusid ta enda juurde, küsides temalt suitsu. A M sõnul istus vasakul pool pingil kiilakas või siilisoenguga ja tumedate juustega kõige noorem mees ja teisel pool ääres istus kõige vanem vene keelt rääkinud mees. A M ütlustest nähtub see, et ta kaotas teadvuse ja kui ta teadvusele tuli, siis oli ta sama koha peal, kus oli seisnud, kuid nüüd oli ta pikali maas bussiootepaviljoni 9 katkise klaasseina ääres, pea vereloigus. Tal oli peas lõikehaav, parem silm oli korralikult sinine ja kinni ning ka paremal põsesarnal oli sinikas, samuti olid küünarnukkidel haavad. Tema taskutest olid kadunud mobiiltelefon №kia ja võtmekimp. P.B ennast kohtulikul uurimisel täielikult süüdi tunnistades ja puhtsüdamlikult kahetsedes, on sisuliselt möönnud seda, et ta röövimise toime pani. See asjaolu, et nimelt P.B oli see, kes eesti keelt vabalt valdava isikuna kõige aktiivsemalt A M suhtles, muuhulgas A M raha eest alkoholi juurde muretses, ilmneb nii P.B enda kahtlustatavana antud ütlustest kui ka tunnistaja H L ütlustest. Samuti on P.B ütluste ja olustiku seostamisel näidanud, et tema istus bussiootepaviljonis vasakul pool pingil ja öelnud, et võõras mees istus kohe tema kõrval pingi otsal. Eeltoodu on kooskõlas ka kannatanu A M poolt öelduga, et vasakul pool pingil istus kiilakas või siilisoenguga ja tumedate juustega kõige noorem mees. Samuti on tunnistaja J A öelnud, et P.B suhtles eesti keeles. Kahtlustatavana ülekuulamisel on P.B öelnud, et peaaegu kõik, st 1,5 liitrit viina oli joodud kui läks selle mehega kakluseks, kuid seda ta ei mäletanud, kes neist seda meest esimesena lõi. See, et süüdistatav P.B kannatanu A M suhtes vägivalda tarvitas, nähtub asitõendi – P.B kahtlustatavana kinnipidamise hetkel jalas olnud teksapükste vaatlusprotokollist ning sinna juurde kuuluvatelt fototabelitelt, sest P.B pükste säärtelt leiti verekahtlasi määrdumisi. DNA ekspertiisiaktis sisalduva eksperdiarvamusega on tõendatud, et kolm proovi P.B teksapükste paremalt säärelt sisaldasid eeltestide alusel verd ja loetletud proovidest saadi DNA analüüsil täisprofiilid, mis on kokkulangevad A M võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. Tunnistaja H L ütlustega on tõendatud, et pärast seda, kui ta kuulis klaasi klirinat, nägi ta, et võõras mees ehk siis A oli pingil lääbakil või juba pikali maas ja Oleg ütles, et nüüd tuleb kiiresti, kiiresti ära minna. Tunnistaja A K sõnul informeeriti teda bussiootepaviljoni vasakpoolse küljeklaasi lõhkumisest ja sündmuskohale minnes nägi ta, et klaasikildude peal oli palju verd. AS-s Rakvere Haigla, kuhu A M 22.09.2010 pöördus, diagnoositi tal peahaav, mõlema käe lõikehaavad ja näo piirkonna hematoom. P.B kahtlustatavana kinnipidamisel 22.09.2010 võeti temalt ära võtmekimp, samuti näitas ta politseile ette koha, kuhu oli peitnud mobiiltelefoni №kia. P.B ei osanud ise seletada seda, kuidas need esemed tema kätte sattusid, kuid nende esemete näol oli tegemist A M röövitud esemetega. Kohtu arvates leidis tõendite kogumi pinnalt tuvastamist see, et kannatanu A M suhtes kasutatud füüsiline vägivald oli ajaliselt seotud temalt mobiiltelefoni ja võtmekimbu hõivamisega ning suunatud asjade üleminekut takistava võimaliku vastupanu mahasurumisele. Vägivald ilmnes antud juhul kehalises väärkohtlemises (
Süüdistatava P.B poolt toimepandud kuritegu on kohtueelses menetluses õigesti
lg 1 järgi kvalifitseeritud, sest ta võttis kannatanu A M vägivallaga ära võõraid vallasasju nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil. P.B tegutses kaudse tahtlusega objektiivse koosseisu asjaolude suhtes, kavatsetult aga võõraste vallasasjade omastamises ja nende enda kasuks pööramises. Süüdistatava P.B leidnud. käitumises kohus õigusvastasust välistavad asjaolusid ei Süüdistatav P.B pani toime
lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mis näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse, samuti pani ta toime
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mis näeb karistusena ette kahe- kuni kümneaastase vangistuse.
Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, mis on otseselt seaduses välja 10 toodud, samuti muid süü suurust mõjutavaid objektiivseid ja subjektiivseid teo toimepanemist iseloomustavaid asjaolusid. Süüdistatava P.B karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus
lg 1 p-s 3 nimetatud puhtsüdamlikku kahetsust, lisaks sellele veel süü täielikku tunnistamist. Samuti kergendab süüdistatava P.B karistust
lg 1 p 3 kohaselt süüteo avastamisele aktiivne kaasaaitamine, mis väljendus selles, et ta näitas politseile ette koha, kuhu ta oli peitnud kannatanu A M röövitud mobiiltelefoni. Süüdistatava P.B käitumises kohus
Kohus peab vajalikuks P.B-le karistuse mõistmisel arvestada ka kannatanu A M käitumist, kes teadlikult asetas ennast olukorda, milles on konfliktid kerged tulema.
lg 1 teise lause järgi peab kohus karistuse mõistmisel arvestama ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatavat P.B on varem kriminaalkorras 3-l korral karistatud, kusjuures viimase karistuse kandmiselt Viru Vanglast vabanes ta alles 22.07.2010, s.o. kuu aega varem enne uute kuritegude toimepanemist. Eeltoodust järeldub üheselt, et varasemad karistused ja viimase kohtuotsuse järgi kantud lühiajaline vangistus ei avaldanud talle mingit mõju. Süüdistatavat P.B on väärtegude toimepanemise eest 21-l korral karistatud ja üksnes 6 kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahvi on tal tasutud.
lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritav kuritegu on teise raskusastme kuritegu ja
Kõike eeltoodut arvestades leiab kohus, et süüdistatavat P.B tuleb mõlema kuriteo eest karistada vangistusega, mis liitkaristusena on ettenähtud raskema sanktsiooni alammäära lähedane. Rimi Eesti Food AS on esitanud tsiviilhagi (tl 88) varalise kahju nõudes kokku summas 159.90 krooni (10,22 eurot), sest kahe vargusega tekitati neile kahju kokku summas 254.70 krooni, millest on neile tagastatud üks 0,5 liitrine pudel viina Nemiroff (honey pepper) maksumusega 94.80 krooni. Süüdistatav P.B on võtnud hagi õigeks. Rakvere Linnavalitsus on esitanud tsiviilhagi (tl 95) varalise kahju nõudes summas 1962 krooni (125,39 eurot) seoses xxxx tänaval xxxx bussipeatuses bussiootepaviljoni xxxx tänava poolse klaasi lõhkumisega. Süüdistatav P.B on võtnud hagi õigeks. Kohtu arvates esinevad käesoleval juhul deliktilise üldvastutuse eeldused, sest samaaegselt on olemas: 1) õigusvastased teod, 2) seadusega kaitstud õigushüvede rikkumise tulemusena kannatanutel kahju tekkimine, 3) kahju tekkimise kausaalseos isiku õigusvastaste tegudega, 4) kahju tekkimise õigusvastasus, 5) kahju tekkimise süülisus. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama § lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg 1 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Sama § lg 2 sätestab, et varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju. Sama § lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud. VÕS § 132 lg 1 kohaselt asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt 11 on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi rikkumisega. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kohus leiab, et kannatanute Rimi Eesti Food AS ja Rakvere Linnavalitsuse tsiviilhagid on põhjendatud ja tõendatud ning kuuluvad rahuldamisele, sest süüdistatav P.B varguse ja röövimisega kahjustas nende omandit. Seoses süüdimõistva kohtuotsusega kuulub süüdistatavalt P.B-lt väljamõistmisele sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 p 1, lg 2 kohaselt esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral on 2,5 kuupalga alammäära. Alates 01.01.2011 on kehtestatud töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral kuus 278,02 eurot. Samuti kuuluvad süüdistatavalt P.B-lt väljamõistmisele menetluskulud, millisteks on KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale v.adv. Anti Aasmaale nii kohtueelses menetluses kui ka kohtumenetluses makstud tasud, KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt ekspertiisitasu ja KrMS § 224 lg 1 kohaselt kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 238 lg 2 kohaselt süüdimõistvat kohtuotsust lühimenetluses tehes vähendab kohus pärast kõigi kuriteo asjaolude kaalumist süüdistatavale mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra. Mõistes karistust
järgi, vähendatakse süüdistatavale mõistetavat liitkaristust ühe kolmandiku võrra. Kohtunik Ärakiri õige №oremreferent /allkiri/ Heli Väinaste /allkirjastatud digitaalselt/ Tea Toming Kohtuotsus jõustus 29. juulil 2011. a. Riigikohtu määrusega. №oremreferent Tea Toming
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.