lg 2 p 2,
lg 1,
lg 1 järgi üldmenetluses Süüdistatav S.E, isikukood: XXX elukoht teadmata, kodakondsus: EV kodanik, haridus: kesk-eri haridus, emakeel: eesti keel, töökoht: OÜ S , juhatuse liige, karistatus: varem kriminaalkorras karistamata. Tõkend puudub Kaitsja Advokaat Aivar Ennok RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada S.E
Süüdi tunnistada S.E
Süüdi tunnistada S.E
lg 1 järgi ja mõista karistuseks 6 kuud vangistust.
lg 1 alusel mõista S.E-le liitkaristuseks, lugedes kergem karistus kaetuks raskema karistusega, 1 aasta ja 2 kuud vangistust. Vastavalt
lg 1 ja lg 3 jätta vangistus S.E suhtes tingimuslikult kohaldamata ning määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele kui S.E 3 aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.
p 1 alusel arvestada S.E-le määratud 3 aastase katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 26.07.2011.a. Välja mõista S.E-lt KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäär, s.o. 417,03 eurot riigituludesse ja menetluskulu – toimiku materjalidest koopia tegemise kulu 11.72 eurot ja ekspertiisitasu 184.06 eurot riigituludesse. Sundraha ja kaitsjatasu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 1022003796011 SEB Pangas või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Swedbankis märkides viitenumbri 2800049777, märkides maksekorraldusele „S.E , 1-10-5599, sundraha või menetluskulu“. Sundraha ja menetluskulu tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Välja mõista S.E-lt 83085,14 eurot tsiviilhagi katteks MKkasuks. Välja mõista S.E-lt 1611.33 eurot menetluskuludena kannatanu esindaja kulud MKkasuks. 14.04.2010.a. Harju Maakohtu määrusega arestitud S.E-le kuuluv xxx jätta arestituks ja võõrandada MK tsiviilhagi katteks. 14.04.2010.a. Harju Maakohtu määrusega arestitud S.E arveldusarve Sampo pangas, millel arestimise seisuga rahalisi vahendeid 2953.06 krooni, kanda MKa/a xxxxxxxxxx Swedbank tsiviilhagi katteks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutsiooni kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 15 päeva möödumisel apellatsiooniteate esitamisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 (kümne) päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale. Kohtuotsuse põhiosa S.E süüdistatakse selles, et tema omastas 13.06.2006.a. ebaseaduslikult temale 05.05.2006.a. VRpoolt allkirjastatud volikirja alusel usaldatud võõra vara ning kasutas XXX kinnistu müügist saadud raha 1 300 000 krooni raha isiklikuks tarbeks olles samas teadlik, et ta on kohustatud 05.05.2006.a. VR notariaalse volikirja alusel teostatud tehingu järgi saadu VR üle andma. 05.05.2006.a. VRpoolt allkirjastatud notariaalse volikirja alusel anti S.E-le volitus jagada VR kuuluv kinnistu registriosa nr XXX asukohaga XXX, müüa kinnistu jagamisel tekkiv uus XXX kinnistu pindalaga 13,87 ha oma äranägemisel. S.E viis läbi kinnistu jagamise toimingud, müüs 10.05.2006.a. XXX kinnistu, kuid saadud raha 1 300 000 krooni VR’le üle ei andnud. 2 Sellise tegevusega pani S.E toime tahtliku kuriteo, pööras ebaseaduslikult enda kasuks temale usaldatud võõra vara suures ulatuses, s.o.
Samuti süüdistatakse S.E selles, et tema võltsis tuvastamata ajal ja kohas omakäeliselt kirjutades dokumendi pealkirjaga tõend, selle kohta, et VRtõendab, et on S.E-lt kätte saanud kogu kokkulepitud summa VR kuuluva XXX kinnistu katastritunnus XXXpindalaga 13,87 ha müügist ja VRtõendab, et ei tee antud kinnistuga teisi tehinguid, kirjutades omakäeliselt kogu tõendi teksti, VR nime ja allkirja, eesmärgiga näidata, et temal oli seaduslik õigus jätta endale 05.05.2006.a. VR poolt allkirjastatud notariaalse volikirja alusel 10.05.2006.a. XXX kinnistu müügist saadud raha 1 300 000 krooni, olles samas teadlik kohustusest anda VR üle 05.05.2006.a. VR notariaalse volikirja alusel teostatud tehingu järgi saadu ja eesmärgiga vabaneda kriminaalvastutusest. Sellise tegevusega pani S.E toime tahtliku kuriteo, dokumendi võltsimise, mille alusel on võimalik omandada õigusi või vabaneda kohustustest, s.o.
Samuti süüdistatakse S.E selles, et tema esitas VR nime ja allkirjaga 24.04.2006.a. kuupäeva kandva võltsitud tõendi 01.04.2008.a. Põhja Ringkonnaprokuratuuris tema kahtlustatavana ülekuulamisel, eesmärgiga näidata, et temal oli seaduslik õigus jätta endale 05.05.2006.a. VR poolt allkirjastatud notariaalse volikirja alusel 10.05.2006.a. XXX kinnistu müügist saadud raha 1 300 000 krooni, olles samas teadlik kohustusest anda VR üle 05.05.2006.a. VR notariaalse volikirja alusel teostatud tehingu järgi saadu ja eesmärgiga vabaneda kriminaalvastutusest. Selleks kasutas S.E tema enda poolt tuvastamata ajal ja kohas võltsitud dokumenti, VR nime ja allkirjaga 24.04.2006.a. kuupäeva kandvat tõendit selle kohta, et VRtõendab, et on S.E-lt kätte saanud kogu kokkulepitud summa VR kuuluva XXX kinnistu katastritunnus XXX pindalaga 13,87 ha müügist ja VRtõendab, et ei tee antud kinnistuga teisi tehinguid. Sellise tegevusega pani S.E toime tahtliku kuriteo, võltsitud dokumendi kasutamise eesmärgiga omandada õigusi või vabaneda kohustustest, s.o.
Süüdistav S.E kohtuistungitele ilmunud ei ole ja on lahkunud Eesti Vabariigist, mida kinnitab Lääne Prefektuuri vastus järelepärimisele ( II kd tl 23). Samuti asja materjalidest nähtuvalt on S.E teadlik kaitsja vahendusel tema suhtes menetletavast kriminaalasjast ja teadlikult ei ole ilmunud tema suhtes menetletava kriminaalasja kohtulikule arutamisele, millest võib teha järeldus, et S.E teadlikult hoiab kõrvale kohtumenetlusest. Seega leiab kohus, et kriminaalasja võib arutada süüdistatava S.E osavõtuta vastavalt KrMS § 269 lg 2 p 2. Kohus hinnanud tõendeid kogumis leiab, et S.E süü talle inkrimineeritud kuritegudes on tõendamist leidnud alljärgnevalt.
lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises on tõendatud: 05.05.2006.a. VRpoolt allkirjastatud notariaalse volikirjaga (t/l 15-17), mille alusel S.E-le on antud volitus jagada VR kuuluv kinnistu registriosa nr XXX asukohaga XXX, müüa jagamisel tekkinud uus XXX kinnistu pindalaga 13,87 ha oma äranägemisel isikule ja hinnaga sh iseendale või esindades tehingus mõlemaid pooli. TSÜS § 118 lg 1 alusel toimub volituse andmine esindatava poolt vastava tahteavalduse tegemisega esindajale või isikule, kellega tehingu tegemiseks volitus antakse. TSÜS § 120 lg 2 alusel volituse ulatuse määrab esindatav. Volitust tõlgendatakse selliselt, nagu pidi esindatava tahteavaldust või käitumist mõistma isik, kellele volitus anti. VR poolt 05.05.2006.a. allkirjastatud notariaalse volikirjast ei tulene Veli 3 S.E-le õigust tehingust saadud raha summas 1300000 krooni endale jätta; Jagamisel tekkinud uue XXX kinnistu pindalaga 13,87 ha müük on tõendatud 10.05.2006.a. notar Marika Rei poolt koostatud ja tõestatud lepinguga - Kinnistu jagamise avaldus, kinnistu müügileping ja asjaõigusleping, mis on notaribüroos registreeritud nr 4273 all (t/l 8- 14). Lepingus tegutseb S.E VR poolt allkirjastatud ja notariaalselt tõestatud volikirja alusel, müüb jagamisel tekkinud uue XXX kinnistu pindalaga 13,87 ha hinnaga 1300000 krooni (t/l 10) kolmandatele isikutele, kinnistu eest tuleb tasuda kahe päeva jooksul arvates uute omanike kandega kinnistusraamatuväljavõtte esitamisest notarile; S.E Hasapanga konto nr XXXXXXXXXXXväljavõttega (t/l 35-37), millest nähtub, et Kinnistu müügist saadud raha laekus S.E Hansapanga arvelduskontole nr XXXXXXXXXXX13.06.2006.a.; VR Hansapanga arveldusarve väljavõttega perioodi kohta 01.05.2006.a. kuni 27.09.2006.a. (t/l 2124), millest nähtub, et jagamisel tekkinud uue XXX kinnistu pindalaga 13,87 ha kinnistu müügist saadud raha ei ole VR arveldusarvele laekunud; Kannatanu MKütlustega selles, et tema isa VR elas XXX . Isaga suhtles telefoni teel ja käis külas. 12.05.2006.a. kohtudes avaldas isa, et saab varsti miljoni. Hilisemalt kohtudes avaldas isa talle, et seda suurt maatükki (13,87 ha) ei ole ta müünud ja selle pärandab kannatanu lastele. Isaga suhtles viimati 17.08.2006.a. Isa suri XXX On ainuke pärija, emaga oli isa lahutatud; Tunnistaja KPütlused , milles tunnistaja avaldab, et töötas notaribüroos juristina. Nende büroo poole pöördus S.E . Volikirja koostamiseks kohtuti S.E-ga 3-5 korda. Volikirja käis ise tõestamas. Volikirja tõestamist sooviti haiglas. Tuvastas tavapärase hoolsusega VR isikusamasuse ja kontrollis praktikas juurdunud küsimuste läbi VR otsustus ja teovõimet. Saades adekvaatsed vastused, otsustas volikirja tõestada. Selgitas, et tehingust saadu tuleb volitajale üle anda Võlaõiguse käsundi sätete alusel; Tunnistaja LS(VR õde) ütlustega selles, et vend avaldas temale aprillis-mais 2006.a., et tema juures käis haiglas notar, et tal ei olnud prille, et andis allkirja, 13,8 hektarit, et seal hakatakse tegema detailplaneeringuid, teede ehitust, et see maatükk läheb müüki, ja tema saab selle eest miljoni. See, et suur maatükk oli müüdud sai teatavaks siis, kui MKja tema tütar hakkasid seda asja uurima ja minu õde käis pangas kontrollis neid dokumente ka et kuidas need on, enne surma, sai aru et kõik on võlts ja vale, kohe sai aru ,et need ei olnud õiged sõbrad; Tunnistaja AR ütlustega , et VRoli temale tuttav. Elukohad olid naabruses, kilomeetreid 5-6 oli nende majadel vahet. Oli huvitatud elamukrundist, väiksest krundist. See asjaajamine toimus 2004- 2005.a ., oli ostuhuvi. Nad ei jõudnud selle tehinguni, kuna VRsuri. S.E teab, seoses selle maa tükeldamisega. Leppis kokku maamõõtjaga, keda Vello ise soovitas, siis said krundi peal kokku ja siis nägigi S.E. S.E huvitas mingisugune osas sellest krundist. Kohtas S.E ka üks kord Kiirabi haiglas, kui käis VRvaatamas, siis S.E tuli ka sinna; Süüdistatava S.E ütlustega (t/l 42-44, 94-95, 110-112, 156-158, 207-208) selles, et kohtus VRga 2005.a., kui kuulis, et keegi soovib umbes 20 ha maad müüa. Maad ei soovitud müüa tervikuna, siis sai otsustatud see tükkideks jagada. 05.05.2006.a. organiseeris notari haiglasse. Haigla 1 korruse kohvikus toimus volikirja allkirjastamine notari juuresolekul. Jagamisel tekkinud uue XXX kinnistu pindalaga 13,87 ha kinnistu müügilepingu sõlmis ostjatega 10.05.2006.a.; VR surmatunnistusega (t/l 209), millest nähtub, et VR suri XXX.a.; tsiviilhagiga (t/l 207-208), milles kannatanu MK esitab pärijana nõude süüdistatava vastu summa 1300000 saamiseks.
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises on tõendatud: Dokumendiga VR nimega ja allkirjaga 24.04.2006.a. kuupäevast pealkirja - Tõend (t/l 113), millest nähtub nagu VR oleks kinnitanud, et on S.E-lt kätte saanud kogu kokkulepitud summa VR kuuluva XXX kinnistu katastritunnus XXXpindalaga 13,87 ha müügist ja VRtõendab, et ei tee antud kinnistuga teisi tehinguid. Tõendi sisuks on VR kinnitus, et XXX kinnistu katastritunnus XXXpindalaga 13,87 ha müügist saadud rahast temale kuuluv osa on tasutud.
. alusel on dokumendi võltsimine tegevus, mille alusel on võimalik omandada õigusi või vabaneda kohustustest. 01.04.2008.a. kahtlustatavana ülekuulamisel esitab S.E 24.06.2006.a. koostatud tõendi VR allkirjaga (t/l 110-112). Tõendi esitamise ainukeseks eesmärgiks on S.E soov vabaneda esitatud süüdistusest; Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 11.07.2008.a. ekspertiisi aktiga nr DK-0122-08/2011 (t/l 149-152), milles ekspert jõuab järeldusele, et 4 dokumendi nimetusega „Tõend“ 24.04.2006.a. käsikirjalise teksti on kirjutanud S.E . Dokumendi lõpus sõnaühendi „VR“ ei ole kirjutatud VR poolt, vaid tõenäoliselt S.E poolt. Dokumenti ei ole allkirjastanud VR ja on viiteid, et seda või teha S.E; Süüdistatava S.E ütlustega (t/l 110-112, 156-157) selles, et 01.04.2008.a. kahtlustatavana ülekuulamisel esitab S.E 24.06.2006.a. koostatud tõendi VR allkirjaga. 30.07.2007.a. kahtlustatavana ülekuulamisel avaldab S.E , et Tõendi allkirjastamine toimus VRpoolt Mustamäe Haiglas. Tõendi oli tema ise eelnevalt valmiskirjutanud. Luges selle VRle ette. Teisi isikuid Tõendi allakirjutamise juures ei olnud. Süüdistatav kinnitab, et koostas Tõendi ise ja selle allkirjastamise juures Mustamäe haiglas ei viibinud kolmandaid isikuid. Kohtuekspertiisi aktiga on ümberlükatud võimalus, et Tõendi oleks allkirjastanud VR, siis on S.E võltsinud 01.04.2008.a. uurimisorganile esitatud dokumenti. Kohtuliku uurimise käigus on leidnud tõendamist, et Tõendi on koostanud S.E täielikult ise.
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises on tõendatud: Dokumendiga VR nimega ja allkirjaga 24.04.2006.a. kuupäevast pealkirja - Tõend (t/l 113), millest nähtub nagu VR oleks kinnitanud, et on S.E-lt kätte saanud kogu kokkulepitud summa VR kuuluva XXX kinnistu katastritunnus XXXpindalaga 13,87 ha müügist ja VRtõendab, et ei tee antud kinnistuga teisi tehinguid. Tõendi sisuks on VR kinnitus, et XXX kinnistu katastritunnus XXXpindalaga 13,87 ha müügist saadud rahast temale kuuluv osa on tasutud.
alusel on dokumendi võltsimine tegevus, mille alusel on võimalik omandada õigusi või vabaneda kohustustest. 01.04.2008.a. kahtlustatavana ülekuulamisel esitab S.E 24.06.2006.a. koostatud tõendi VR allkirjaga (t/l 110-112). Tõendi esitamise ainukeseks eesmärgiks on S.E soov vabaneda esitatud süüdistusest; Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 11.07.2008.a. ekspertiisi aktiga nr DK-0122-08/2011 (t/l 149-152), milles ekspert jõuab järeldusele, et dokumendi nimetusega „Tõend“ 24.04.2006.a. käsikirjalise teksti on kirjutanud S.E. Dokumendi lõpus sõnaühendi „VR“ ei ole kirjutatud VR poolt, vaid tõenäoliselt S.E poolt. Dokumenti ei ole allkirjastanud VR ja on viiteid, et seda või teha S.E; Süüdistatava S.E ütlustega (t/l 110-112, 156-157) selles, et 01.04.2008.a. kahtlustatavana ülekuulamisel esitab S.E 24.06.2006.a. koostatud tõendi VR allkirjaga. 30.07.2007.a. kahtlustatavana ülekuulamisel avaldab S.E , et Tõendi allkirjastamine toimus VRpoolt Mustamäe Haiglas. Tõendi oli tema ise eelnevalt valmiskirjutanud. Luges selle VRle ette. Teisi isikuid Tõendi allakirjutamise juures ei olnud. Süüdistatav kinnitab, et koostas Tõendi ise ja selle allkirjastamise juures Mustamäe haiglas ei viibinud kolmandaid isikuid.
alusel on võltsitud dokumendi kasutamine tegevus, eesmärgiga omandada õigusi või vabaneda kohustustest. Kohtuekspertiisi aktiga on ümberlükatud võimalus, et Tõendi oleks allkirjastanud VR, siis on S.E esitanud 01.04.2008.a. uurimisorganile teadvalt võltsitud dokumendi eesmärgiga vabaneda vastutusest. Vastavalt
sätetele on isiku karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel arvestab kohus karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. S.E karistust kergendavad ja karistust raskendavad asjaolud puuduvad. S.E on varem kriminaalkorras karistamata, ei tööta, tema asukoht on kohtule teadmata seega leiab kohus, et S.E ei ole võimalik karistada rahalise karistusega, kuna S.E ei tööta ega oma legaalset sissetulekut, mistõttu teda tuleb karistada vangistusega, millise võib tema suhtes jätta täielikult täitmisele pööramata. Kohus leiab, et varaline kahju summas 83085,14 eurot on tekitatud kannatanu MK õigusvastaselt ning süüdistatava tahtliku ja süülise käitumisega. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt S.E-lt kannatanu kasuks väljamõistmisele. Tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine on otseselt seotud süüdistatava S.E poolt kavatsetult toimepandud kuriteoga. Kohus asub 5 seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kohus leiab, et kannatanu esindaja poolt esitatud esindaja kulud summas 1611.33 eurot, mida kohus peab mõistlikuks summaks, tuleb välja mõista S.E-lt kannatanu MK kasuks. Kohus juhindus KrMS § 238, 269 lg 2 p 2, 306, 311-313. Kohtunik: 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.