lg 2 p 1 ja
lg 3, 4 alusel vabastada G.D talle 09.10.2008.a Harju Maakohtu kohtuotsusega liitkaristuseks mõistetud 1 (ühe) aasta 8 (kaheksa) kuu 28 päeva vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt alates käesoleva määruse jõustumisest. Jõustunud määruse ärakirja saadab kohus määruse jõustumisest koheselt Tartu Vanglale. Kinnipeetava isiklik toimik tagastada Tartu Vanglale määruse jõustumisest. Ärakandmata karistust (kui määrus jõustub 09.10.2009.a ja G.D vabaneb vangistusest 09.10.2009.a, siis 8 kuud ja 27 päeva vangistust) ei pöörata G.D suhtes täielikult täitmisele, kui ta 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja nõuetekohaselt täidab elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve all talle
lg 1 ja
lg 2 p 2,4,7,8,9 alusel katseajaks määratud kontrollnõudeid ja kohustusi: • elab kohtu määratud alalises elukohas - xxx; • ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, • allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15-ks päevaks, • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks, • • • • • ei tarvita alkoholi ja narkootikume, ei suhtle kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta, osaleb sotsiaalabiprogrammis, kui kriminaalhooldusametnik peab seda vajalikuks ja teeb selles osalemise kohustuslikuks; asub ametlikult tööle hiljemalt 1 kuu jooksul peale vanglast karistuse kandmiselt vabanemist või võtab ennast selle tähtaja jooksul ametlikult töötuna arvele, allub elektroonilisele valvele 6 (kuue) kuu vältel – elektroonilise valve tähtaeg hakkab kulgema päevast, mil elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge (
-1 lg 4) ja ilmub koos käesoleva määruse koopiaga Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna vanglast vabanenute II talitusse (Tartu mnt 85, Tallinn) kriminaalhooldaja (Kadri Kiikeri või mõne teise kriminaalhooldusosakonna talituse juhataja määratud kriminaalhooldaja) juurde 3 (kolme) tööpäeva jooksul ennetähtaegselt vanglast vabanemise päevast arvates.
lg 4 alusel on katseaja pikkuseks 1 (üks) aasta.
p 2 alusel hakkab katseaeg kulgema käesoleva määruse jõustumisest ja G.D vangistusest vabanemisest. Jõustunud määruse koopia saata täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Advokaadibüroo In Jure kasuks 300.- krooni advokaat Aivar Kello süüdimõistetu G.D kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. KrMS § 432 lg 3, § 180 lg 1, § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista G.D-lt riigituludesse menetluskuluna 300.- krooni määratud kaitsjale makstud tasu. Menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja): - pangakontole nr 10220034800017 AS SEB Pank, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „G.D, 1-08-10394, menetluskulu“, või - pangakontole nr 221023778606 Swedbank AS, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „G.D, 1-08-10394, menetluskulu“. Kui menetluskulu ei ole tasutud määruse jõustumisest alates 1 kuu jooksul, täidetakse määrust täitemenetluse seadustikus sätestatud korras (KrMS § 423, § 417) ja sellisel juhul tuleb kanda ka määruse täitmisega kaasnevad kulud. Määruse koopia edastada Tartu Vanglale, Kohtute Raamatupidamiskeskusele, prokurörile, kaitsjale ja G.D-le allkirja vastu. EDASIKAEBAMISE KORD KrMS § 383 lg 1, KrMS § 384 lg 1 alusel on käesoleva määruse peale õigus esitada määruskaebus. KrMS § 387 lg 1 alusel esitatakse määruskaebus Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD G.D on kriminaalkorras karistatud 6 korral. Kahel viimasel korral karistati G.D: • 03.11.2006.a Harju Maakohtu kohtuotsusega
lg 2 p 2 järgi 4 aasta vangistusega, karistuse kandmise alguseks 07.06.2006.a; • 09.10.2008.a Harju Maakohtu kohtuotsusega
järgi 1 kuu vangistusega,
lg 2 alusel liitkaristuseks 1 aasta 8 kuud 28 päeva vangistust, karistuse kandmise alguseks 09.10.2008.a. Käesolevaks ajaks on G.D ära kandnud vähemalt poole talle karistuseks mõistetud vangistusest. 25.06.2009.a avalduses andis G.D nõusoleku enda suhtes eletroonilise valve kohaldamiseks ning kinnitas, et ennetähtaegselt vangistusest vabanemise korral asub elama aadressil xxx. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt on elukoht aadressil xxx sobilik elekroonilise valve kohaldamiseks ja G.D abikaasa N. K. on andnud nõusoleku oma elukohta elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Kriminaalhooldaja arvamuses märgitu kohaselt oli korteri omanik – G.D ema N. K. kodukülastuse ajal välismaal ja pidi naasma alles augusti keskel, mistõttu puudub korteriomaniku nõusolek korterisse elektroonilise valve seadme paigaldamiseks. 25.08.2009.a saabus Tartu Vanglasse N.K. avaldus, milles ta teatab, et on nõus endale kuuluvasse korterisse xxx elektroonilise valve seadme paigaldamisega ja on valmis oma poega vanglast vabanemise järgselt materiaalselt toetama. Avaldusele lisas N. K. korteri, asukohaga xxx, endale omandamise kohta ostu-müügilepingu koopia ja enda isikut tõendava dokumendi koopia. 28.09.2009.a kohtuistungil esitas G.D kaitsja kohtule 25.08.2009.a notariaalselt kinnitatud N. K. avalduse selle kohta, et ta on nõus endale kuuluvasse korterisse xxx, elektroonilise valve seadme paigaldamisega ja samuti on nõus oma poega ennetähtaegselt vangistusest vabanemise korral materiaalselt toetama.
lg 2 p 1 alusel võib kohus esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ja isik nõustub tema suhtes teostatava elektroonilise valve kohaldamisega. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kinnipeetava isikliku toimikuga ja kuulanud 28.09.2009.a kohtuistungil ära süüdimõistetu, tema kaitsja ja prokuröri arvamuse, on seisukohal, et esinevad
lg 2 punktis 1 loetletud eeldused süüdimõistetu G.D vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ja lähtudes
lõikes 3 sätestatust on põhjendatud G.D vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.
lg 3 alusel arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. G.D kuritegelikult toimepandu laad ja muud kuritegude toimepanemise asjaolud ei ole sellise raskusega, mis välistaksid G.D vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise.
järgi kvalifitseeritavad kuriteod pani G.D vangistuses toime enam kui 2 aastat tagasi – 2007.a suvel. Sellele järgnevalt on G.D distsiplinaarkorras karistatud vaid 1-l korral – 29.09.2008.a noomitusega, mis vangistusseaduse § 65 lg 5 alusel kustub homsest. 2009.aastal osales G.D joovastisõltlastele mõeldud sotsiaalprogrammis 12 sammu ning eesti keele algkursustel. Vangistusest vabanedes on G.D olemas kindel elu- ja töökoht (elektrik x OÜ-s) ning lähedaste (abikaasa ja ema) toetus, kes on valmis teda ka materiaalselt toetama. 28.09.2009.a kohtuistungil taotles G.D enda vangistusest tingimisi elektroonilise valvega kohaldamisega vabastamist, kaitsja toetas G.D taotlust ja ka prokurör oli G.D vangistusest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valvega vabastamisega nõus. Kuigi kriminaalhooldusametnik enda kirjalikus arvamuses G.D vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamisega ei nõustu, on kohtu hinnangul käesolevaks ajaks ilmnenud G.D käitumises ja mõtlemises positiivseid muutusi – osales 2009.a joovastisõltlastele mõeldud sotsiaalprogrammis 12 sammu ja eesti keele algkursustel, ning toimepandud 1 distsipliinirikkumine (omas ihutud lusikat) kaotab homsest kehtivuse ja uusi õigusrikkumisi ei ole lisandunud. Seetõttu peab kohus G.D vangistusest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valvega vabastamist otstarbekaks. Käesolevaks ajaks on G.D tegelenud programmi 12 sammu raames endal esineva narkootiliste ainete tarbimisega seonduva probleemiga ja avaldanud selliselt enda valmisolekut senise kuritegeliku elu muutmiseks ja seaduskuulekalt oma elu edasiselt elamiseks. Kohus peab kohaseks anda G.D-le ennetähtaegselt vangistusest vabastamisega võimalus kriminaalhooldaja järelevalve ja suunamise all ühes elektroonilise valve kohaldamisega oma senist narkootikumide ebaseadusliku käitlemisega seonduvat elu muuta ja asuda seaduskuulekale teele. Kriminaalhooldusametniku järelevalve ja kontrolli all ning kriminaalhooldusametniku juhendamisel ja suunamisel on käesoleval juhul vangistusest vabaneva isiku uuesti sulandumine ühiskonda efektiivsem ja mõjusam ning seetõttu on tõhusamalt kaitstud ka õiguskorra kaitsmise huvid, kui süüdimõistetu otse vangistusest (järgneva kontrolli ja järelevalveta) vabanemisel. Uute kuritegude toimepanemise riskide vähendamiseks on põhjendatud kohaldada G.D suhtes elektroonilist valvet vähemalt 6-ks kuuks ja panna G.D-le katseajaks järgmised kohustused: • ei tarvita alkoholi ja narkootikume, • ei suhtle kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta, • osaleb sotsiaalabiprogrammis, kui kriminaalhooldusametnik peab seda vajalikuks, • asub ametlikult tööle hiljemalt 1 kuu jooksul peale vanglast karistuse kandmiselt vabanemist või võtab ennast selle tähtaja jooksul ametlikult töötuna arvele, • allub elektroonilisele valvele ja ilmub kriminaalhooldaja juurde 3 tööpäeva jooksul ennetähtaegselt vanglast vabanemise päevast arvates. Heli Sillaots kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.