1-09-3929/9

(08267001416)Kohtunik Igor Pütsep Kohtuistungi sekretär Laivi Noppel ja tõlk Anzela Kuvaldina Kriminaalasi Lühimenetluse korras O.N KarS § 199 lg 2 p 4,9 järgi. Prokuröri abi Svetlana Raudsepp Süüdistatav O.N süüdistuses isikukood: xxx Kaitsja Avo Pärmann RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 238 lg 1 p 4 ja lg 2, § 315 järgi Tunnistada O.N süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ning mõista karistuseks kolm

(3)kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista O.N-ile kaks

(2)kuud vangistust. karistuseks KarS § 65 lg 2 alusel suurendada O.N-ile Pärnu Maakohtu 28.09.2005 a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa s.o kolme

(3)aasta võrra ja liitkaristuseks mõista kolm

(3)aastat ja kaks

(2)kuud vangistust. Kars § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg 14.10-16.10.2008 a s.o 3 päeva lugeda karistuse kandmise aja hulka. Ärakandmisele kuulub kolm

(3)aastat üks

(1)kuu ja 27 päeva vangistust. Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada. Jätta O.N vahi alla teises 1

(7)1-09-3929 kriminaalasjas. Karistuse kandmise aja algust arvata alates 26.05.2009 a Rahuldada tsiviilhagi ja välja mõista O.N-ilt Maxima Eesti OÜ kasuks 1233.50 krooni ja AS Kanpol kasuks 890 krooni. Välja mõista O.N-ilt tasu riigi õigusabi eest üks tuhat seitsesada kaheksakümmend kaheksa

(1788)krooni ja 40 senti ning KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni riigituludesse. Välja mõistetud summad tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB pangas või 221023778606 Swedbankis, viitenumber 2800049696. Märkida selgitus: „O.N , 1-093929, sundraha“ ja „O.N, 1-09-3929 õigusabi eest“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõend – DVD plaat jätta kriminaaltoimiku materjalide juurde. Faktilised asjaolud Süüdistusakti kohaselt O.N süüdistatakse selles, et omades karistatuse varguse eest, varastas 04.05.2008 a kella 14.30 ajal Pärnu linnas Suur-Jõe 77 asuvast kauplusest Maxima kreemi „Happy Derm” maksumusega 119,00 krooni; öökreemi „Garnier” maksumusega 119,00 krooni; 6 tk žileti „Venus” maksumusega a` 102,90 kokku 617,40 krooni; 2 tk žiletiterad „Match 3” maksumusega a` 103,20 kokku 206,40 krooni; deodorandi „Rexona” maksumusega 35,90 krooni; 2 deodoranti „Sport” maksumusega a` 32,90 kokku 65,80 krooni; 2 paari meestesokke, a` 35,00 kokku 70,00 krooni, tekitades Maxima Eesti OÜ´le vargusega kahju kokku 1233,50 krooni; -samuti tema isikuna, kes on viimase aasta jooksul toime pannud rohkem kui kaks varavastast süütegu, mille eest on teda 14.05.2008.a. Põhja Politseiprefektuuri poolt karistatud KarS § 218 lg 1 alusel 25.04.2008 a. toime pandud varguse eest Tallinnas Lastekodu 14 asuvas kaupluses Grossi ning 03.06.2008.a. Lääne Politseiprefektuuri poolt karistatud KarS § 218 lg 1 alusel 08.05.2008a. toime pandud varguste eest Pärnu linnas Riia mnt 74 asuvas kaupluses Maxima, seega olles KarS § 199 lg 2 p 9 täheldatud isik, varastas 01.10.2008 a. kella 10.25 ajal Pärnu linnas Suur-Jõe 58 asuvast kauplusest Kanpol kaks liitrist pudelit viskit Jack Daniels a` 445 krooni, kokku väärtuses 890 krooni, möödudes kassast kauba eest tasumata. -samuti tema püüdis varastada 14.10.2008a. kella 11.20 ajal Pärnu linnas Suur-Jõe 58 asuvast kauplusest Kanpol ühe pudeli ( 1 l) brändit Napoleon Dubalon väärtusega 190,50 krooni, kaks pudelit dušigeeli Palmolive kokku väärtusega 59,80 krooni; ühe pakendi Eesti juustu kaaluga 2,468 kg maksumusega 204,60 krooni ja ühe deodorandi Mennen Speed Stick maksumusega 58,90 krooni, kokku summas 513.80 krooni, möödudes kassast kauba eest tasumata, kuid kuritegu jäi lõpule viimata süüdlase tahtest mitteolenevatel, kuna peeti turvatöötaja poolt kinni. Oma sellise tegevusega, mis seisnes võõra vallasasja äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil varem varguse toimepannud isiku poolt ja süstemaatiliselt, pani O.N toime KarS § 199 lg 2 p 4,9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatava vastu on esitatud tsiviilhagi Maxima Eesti OÜ kasuks 1233.50 krooni ja AS Kanpol kasuks 890 krooni. Asitõend – DVD plaat on kriminaaltoimiku materjalide juures. 2

(7)1-09-3929 Tõendina on kriminaaltoimikule lisatud Maxima akt, tunnistaja Ludmilla Talver’i ülekuulamise protokoll, äratundmiseks esitamise protokoll, fototabel, asitõendi vaatlusprotokoll, AS Kanpol akt, , tunnistaja Mart Õismann’i ülekuulamise protokoll, äratundmiseks esitamise protokoll, fototabel, tunnistaja Kaidi Dimitrievi ülekuulamise protokoll. Menetluse käik Kohtuistungil jäi prokuröri abi süüdistusaktis esitatu juurde ning palus süüdistatava süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja mõista karistuseks üks

(1)aasta vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada ühe kolmandiku võrra ja mõista karistuseks kaheksa

(8)kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada O.N-ile Pärnu Maakohtu 28.09.2005 a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa s.o kolme

(3)aasta võrra ja liitkaristuseks mõista kolm

(3)aastat ja kaheksa

(8)kuud vangistust. Süüdistatav kooskõlas KrMS § 237 lg 5 kohaselt soovis anda ütlusi kohtuistungil selle kohta, et pani süüdistuses toodud vargused küll toime, kuid karistuse mõistmisel palus mitte kohaldada reaalselt vangistust kuna soovib asuda tööle ning hakata tasuma rahatrahve ja hüvitama tsiviilhagisid. O.N kinnitas, et on viibinud korduvalt kinnipidamise asutuses ning soovib alustada seaduskuulekat elu. Maakohtu seisukoht Kohus lahendas kriminaalasja lühimenetluse korras, mille kohta on ( tl 58) süüdistatava vastavasisuline taotlus. O.N süüdistatakse KarS § 199 lg 2 p.9 sätestatud delikti juriidilistele tunnustele vastava teo toimepanemises. Nimetatud karistusõigusnorm kaitseb õigushüvena omandit vastavalt AÕS § 68-le. Objektiivsest küljest kujutab vargus võõra vallasasja äravõtmist. Kohus üle kuulanud kohtuistungil süüdistatava, uurinud kooskõlas KrMS § 237 lg 4 kohaselt kirjalike tõendeid leidis järgmist. Tunnistaja L. T.’i ütlused kelle kohus avaldas ( tl 4-5) kinnitas, et olles tööl Maxima kaupluses 04.05.2008 a avastas, et kosmeetika osakonnas on kaks kreemi ja žiletiterad riiulilt puudus. Kassas kontrollides ilmnes, et nimetatud kaupu polnud müüdud. Koos Maxima infotenoloogia spetsialistidega tuvastati salvestuse läbi vaatamisel, et 14.30 ajal pani nimetatud varguse toime umbes 40 aastane 170 cm pikkune meesterahvas tekitades kokku kahju 1233.50 krooni. Äratundmiseks esitamise protokollist ( tl 6-7) nähtub, et tunnistaja L. T. tunneb ära fotol ( tl 8) nr 3 ära isiku kes osutus O.N-iks kes varastas 04.05.2008 a kella 14.30 ajal Maxima kauplusest öökreemi, žilett Venus, žiletiterad Match 3, deodorant Rexona, Sport ja meestesokid. Asitõendi vaatlusprotokollist ( tl 10-11)nähtub, et asitõendina vaadeldud DVD plaadil on 7 filmifaili, kus on tuvastatav, et meesterahvas liigub 05.05.2008 a Maxima kaupluses erinevate riiulite vahel ja paneb süüdistuses toodud esemeid alguses ostukorvi ja seejärel kaasas olnud kilekotti millega möödub kassast kaupade eest tasumata ja lahkub kauplusest. AS Kanpol’i poolt ( tl 15) esitatud akt selle kohta, et 01.10.2008 a kella 10.28 ajal varastati kauplusest 2 viskit Daniels hinnaga a’ 445 krooni. Tunnistaja M. Õ.’i ütlused mida kohus avaldas kinnitas, et 01.10.2008 a töötades Kanpol AS kaupluses turvatöötajana nägi kuidas kella 10.25 paiku sisenes müügisaali meesterahvas, kes otsis pilguga turvakaamerat. Nimetatud käitumine tekitas kahtlust ning tunnistaja hakkas isikut jälgima. Meesterahval oli käes tühi ostukorv ja seljas Nike seljakott. Tunnistaja kinnitas, et nägi pealt kuidas isik võttis riiulilt kaks pudelit ühe liitrist viskit hinnaga 445 krooni pudel ja pani need ostukorvi. Seejärel liikus kaupluse tagumise osa poole. Alkoholi riiulite lõpus oli näha, et pudeleid ostukorvis enam polnud ning videokaamerast nähtus, et pudeleid riiulile tagasi ei pandud. Edasi võttis isik piimaletist ühe jogurti, kulinaaarialetist kaks saiakest pani ostukorvi ja liikus kassa juurde kus tasus viimati nimetatud kaupade eest. Tunnistaja ütluste kohaselt läks ta eelnevalt kassa taha ja jäi teda ootama selleks et teha turvakontrolli. 3

(7)1-09-3929 Meesterahvas sai sellest aru ja hakkas kiiresti ukse poole suunduma. Tunnistaja ütluste kohaselt püüdis ta isikut kinni pidada kuid ei õnnestunud, kuna isik hüppas seal samas kaupluse ukse ees olevale lukustamata rattale ja põgenes. Äratundmiseks esitamise protokollist nähtub, et tunnistaja M. Õ. tundis ära fotol nr 1 oleva isiku kelleks osutus O.N ( tl 19-21). AS Kanpol esitatud akt ( tl 23) millest nähtub, et 14.10.2008 a kella 11.15 ajal püüti varastada dušigeeli Palmolive hinnaga 59.80 krooni 2 tk , 1 liitrise pudeli brändit Napoleon Dubalon hinnaga 190.50 krooni, ühe paki eesti juustu maksumusega 204.60 krooni ja ühe deodorandi mennen Speed Stick hinnaga 58,90 krooni. Tunnistaja K. D. kelle ütlused kohus avaldas ( tl 24-25) kinnitas, et töötas 14.10.2008 a AS Kanpolis kui kella 11.20 paiku sisenes müügisaali meesterahvas kelle ta tundis ära, selle järgi, et nimetatud isik oli varem sellest kauplusest varastanud. Tunnistaja ütluste järgi hakkas ta isikut jälgima kuna tekkis kahtlus, et ta võib kauplusest jälle varastada. Jälgides nägi kuidas meesterahvas pani ühe pudeli viskit kilekotti, mis tal kaasas oli, samas kilekotis oli veel kaupu, samuti oli käes ostukorv kus olid ka kaubad. Liikudes kassas juurde maksis ta ainult ostukorvis olevate kaupade eest. Kuna tunnistaja kinnitas, et kilekotis olevate kaupade eest polnud tasutud kutsus ta turvamehe kes püüdis isikut suunata turva ruumi. Meesterahvas hakkas vastu ja püüdis põgeneda, seejärel sulgesid nad kaupluse ukse ja jõuga viidi isik turvaruumi. Hetke pärast jooksis isik ikkagi turvaruumist välja ja kaupluse tagaukse mis viib Alevi kalmistu poole põgenes. Kotis olevad kaubad, millised on süüdistuses fikseeritud jäid turvaruumi. Kohus hinnates tõendeid nende kogumis leidis, et O.N-i süü võõra vallasasja äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil varem varguse toimepannud isiku poolt ja süstemaatiliselt on tõendatud eelpool refereeritud tõenditega. Kohus juhib tähelepanu, et süstemaatiline vargus eeldab, et isik on toime pannud vähemalt kolm vargust, sealjuures pole oluline, kas need tuleb subsumeerida KarS § 199 või KarS § 218 ( väärteo alla). On vajalik, et isiku poolt toime pandud teod on omavahel seotud s.t et need üksikud vargused moodustavad teatud sisulise süsteemi ning seotud on eelkõige juhul kui varastamine on kujunenud elustiiliks. Süüdistusest nähtub, et isik on 14.05.2008 a Põhja Politseiprefektuuri poolt karistatud KarS § 218 lg 1 järgi Tallinna Lastekodu 14 asuvas Grossi kauplusest varguse toime panemise eest, 03.06.2008 a Lääne Politseiprefektuuri poolt karistatud KarS § 218 lg 1 järgi 08.05.2008 a toime pandud varguse eest Pärnu linnas kauplusest Maxima 14.10.2008 a kauplusest AS Kanpol püüdis varastada alkoholi, toiduaineid, esmatarbekaupu. Sellest saab kohus teha järelduse et eelpool nimetatud tegudes ilmneb ilmselgelt seos eelmärgitud süütegudega, mis väljendub O.N-i elustiilis hankida endale igapäevaseid toiduaineid ja esmatarbekaupu kauplusest varastamise teel. Kohus leiab, et kui isik on karistatud varem korduva varguse eest KarS § 199 lg 2 p 4 järgi võib teda süstemaatilise varguse eest vastutusele võtta sõltumata varastatu väärtusest. Sel juhul neeldub korduvus süstemaatilisuses ning isiku tegu tuleb kvalifitseerida üksnes Kars § 199 lg 2 p 9 järgi. Õigusvastasus KarS § 27 kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. Seega on õigusvastasus süüteokoosseisus kirjeldatud teos sisalduv ebaõigus – tegu rikub õiguskorda ja on vastuolus inimeste kooselu reguleerivate õigusnormidega. Õiguskord on objektiivne suurus, mis kehtib kõigi ühiskonnaliikmete jaoks võrdselt. Kuivõrd süüteokoosseisudes on esitatud süütegu, tuleb eeldada, et selline süütegu on ka õigusvastane. Tegu tuleb lugeda õiguspäraseks üksnes siis, kui õiguskorras esineb õigusvastasust välistav asjaolu. 4

(7)1-09-3929 Süüdistatav ja tema kaitsja süüdistatavale etteheidetava süüteo osas õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule eraldi esile ei toonud, samuti ei tuvastanud kohus selliseid asjaolusid kohtumenetluse käigus. Seega tuleb süüdistatava poolt KarS § 199 lg 2 p 9 tunnustele vastava koosseisupärase teo toimepanemine lugeda õigusvastaseks. Süü KarS § 32 lg.1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süü tähendab koosseisupärase ja õigusvastase teo subjektiivset omistamist e. süüksarvamist tegijale. Eesti õiguses kehtiva normatiivse süümõiste aluseks on tahteavaldus e. isiku käitumuslik otsustus normivastase käitumise kasuks olukorras, kus tal oli võimalik käituda normipäraselt. Kriminaalmenetlusega on tuvastatud, et O.N pani toime KarS § 199 lg 2 p.9 sätestatud delikti juriidilistele tunnustele vastava teo. Selline valik on õiguslikult etteheidetav ning omistab subjektiivselt menetlusalusele isikule normatiivse süü. Kohtule esitatud dokumentide kohaselt menetlusaluse isiku teos süüd välistavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. Seega on süüdistatav KarS § 199 lg 2 p 9 sätestatud tunnustele vastava koosseisupärase teo õigusvastases toimepanemises süüdi. Karistus KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 57 kergendavaid asjaolusid ja KarS § 58 alusel raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel kriminaalasjas kaalub kohus nii süüdistatava kui ka õiguskorra kaitsmise huve. Kokkuvõtvalt tuleb leida karistusraamidest sanktsioon, mis on proportsionaalne süüdistatava süüle ning tema poolt toime pandud teole, mis edaspidi motiveeriks isikut ühiskonnas heade kommete, tavade ja normide seaduskuulekat käitumist. Süüdistavat on karistatud Pärnu Maakohtu poolt 28.09.2005 a KarS § 199 lg 2 p 4, 7,8 ja KarS § 65 lg 1 alusel liitkaristusena 3 aastase vangistusega ja KarS § 74 alusel 3 aastase katseajaga. KarS § 56 lg 2 kohaselt vangistust võib mõista ainult siis kui karistuse eesmärke pole võimalik saavutada kergema karistusega. Kohus leiab, et süüdistatavale mõista rahalist karistust pole otstarbekohane, kuna O.N on varavastaste süütegude eest karistatud 25.05.2008 a KarS § 218 lg 1 järgi rahatrahviga 420 krooni, trahv tasumata, 06.05.2008 a KarS § 218 lg 1 alusel rahatrahviga 1200 krooni, trahv tasumata, 06.05.2008 a Kars § 218 lg 1 alusel rahatrahviga 1800 krooni trahv tasumata, 08.05.2008 a KarS § 218 lg 1 järgi rahatrahviga 2100 krooni, trahv tasumata. Isik ei tööta, muid sissetuleku allikaid pole kohus tuvastatud. Samuti pole võimalik isikule määrata üldkasulikku tööd. KarS § 69 lg 1 järgi võib karistuseks mõista isikule kuni kaheaastase vangistuse ning seejärel asendada see üldkasuliku tööga. Kuna O.N pani uue kuriteo toime ajal mil oli KarS § 74 5

(7)1-09-3929 järgi karistusest tingimisi vabastatud koos allutamisega käitumiskontrollile leiab kohus, et kooskõlas KarS § 65 lg 2 järgi, kui süüdimõistetu paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, tuleb suurendada uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Seega liitkaristuse mõistmisel on O.N-ile mõistetav karistus suurem kui kaks

(2)aastat. Kohtu hinnangul tuleb karistuse valikul arvestada ka vajadust mõjutada süüdistatavat hoiduma edaspidi süütegude toimepanemisest. Süüdistatavat on korduvalt varem kriminaalkorras karistatud tingimisi täitmisele pööramata jäetud vabadusekaotusega milline korrektsiooniviis aga ei ole osutunud piisavaks süüdistatava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele juhtimiseks. Kaalunud nimetatud asjaolusid koostoimes KarS § 56 lg.1 sätestatuga, asub kohus seisukohale, karistuse mõistmisel arvestab kohus, et kolme varguse episoodiga 14.10.2008 a varastatu tagastati kauplusele, kahes episoodis oli kahju 1233.50 krooni ja 890 krooni, leidis kohus, et isikut tuleb karistada sanktsiooni alammäära piires kolme kuulise vangistusega, millest arvestatakse maha KrMS § 238 lg 2 alusel üks kolmandik karistust ning seejärel liita Kars § 65 lg 2 järgi 28.09.2005 a Pärnu Maakohtu kohtuotsusega mõistetud ärakandmata osa s.o 3 aastat vangistust. Lõplikuks karistuseks mõista O.N-ile kolm aastat ja kaks kuud vangistust. Süüteoga tekitatud kahju hüvitamine Rahuldada tsiviilhagi ja välja mõista O.N-ilt Maxima Eesti OÜ kasuks 1233.50 krooni ja AS Kanpol kasuks 890 krooni. Kriminaalmenetluse kulude väljamõistmine Välja mõista O.N-ilt tasu riigi õigusabi eest üks tuhat seitsesada kaheksakümmend kaheksa

(1788)krooni ja 40 senti ning KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni riigituludesse. Välja mõistetud summad tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB pangas või 221023778606 Swedbankis, viitenumber 2800049696. Märkida selgitus: „O.N , 1-093929, sundraha“ ja „O.N, 1-09-3929 õigusabi eest“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid ja tõkend DVD plaat jätta kriminaaltoimiku materjalide juurde. Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada. Teises kriminaalasjas tõkend vahistamine jätta muutmata. Karistuse kandmise aja algust arvata alates 26.05.2009.a Kohtuotsuse edasikaebamine Apellatsioonõiguse kasutamise soovist teatada Pärnu Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Igor Pütsep Kohtunik 6

(7)1-09-3929 7