KOHTUOTSUS 1-09-11827 EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18.augustil 2009.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Kriminaalasja number 1-09-11827
(09230109290)Kohtukoosseis Kohtunik Orvi Tali Konsultant-kohtuistungi sekretär Marju Vilt Kriminaalasi M.S süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4 järgi. Prokuröri abi Aleksander Tšitšerov TõKd M.S elu- või asukoht ja aadress: xxx, isikukood või sünniaeg: XXX, kodakondsus: EV, haridus: 6 kl, emakeel: eesti, töökoht või õppeasutus: ei tööta, varem kriminaalkorras karistatud: 08.05.2006a Harju Maakohus KarS § 199 lg 2 p 4,7-25 lg 2, § 74 alusel tingimisi vangistus 3k katseaeg: 1a 6k 09.01.2007a Harju Maakohus KarS § 266 lg 2 p 1,3, § 215 lg 2 p 1,3 -§ 25 lg 2, § 61 lg 1 alusel vangistus: 3 k. Lõplikuks karistuseks KarS § 65 lg 2 alusel vangistus: 7 k. Väärtegude eest karistatud 14 korda (täitmata 8). elukohast lahkumise keeld. Kaitsja Kätlin Uibo Süüdistatav RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada M.S KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ja mõista karistuseks 9 (üheksa) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra. Lõplikuks karistuseks mõista M.S´ le 6 (kuus) kuud vangistust. Vastavalt KarS§ 69 asendada M.S ´le mõistetud 6 (kuus) kuud vangistust üldkasuliku tööga
(360)tundi ja määrata selle töö ära tegemise tähtajaks 12 (kaksteist) kuud. Määrata M.S Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Paide talituse juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Kohustuda M.S´ l täitma KarS § 75 lg.1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, s.t. 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite k ohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks. TõKd- elukohast lahkumise keeld- jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Välja mõista M.S´ lt tsiviilhagi katteks kannatanu KKkasuks 3 720 ( kolm tuhat seitsesada kakskümmend) krooni. Välja mõista M.S´ lt KrMS § 179 lg.1 p.2; § 175 lg.1 p. 4,9 alusel sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1, 5 palga alammäär, s.o. 6 525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni riigituludesse ja kaitsjatasu menetluses osutatud õigusabi eest kokku 1 080 (üks tuhat kaheksakümmend) krooni riigituludesse. Sundraha, kaitsjatasu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB pangas märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Swedbank märkides viitenumbri 2800049777. Selgitusse märkida „M.S 1-09-11827, sundraha “„ M.S 1-09-11827, kaitsjatasu.“ Kohtukulud ja sundraha tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Sundraha, kaitsjatasu tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. Kohtuotsuse põhiosa M.S-i süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse ööl vastu 10.06.2009a viibides aadressil Tallinn, Xxx vaba juurdepääsu teel võõra vara ebaseadusliku omastamise eesmärgil varastas mobiiltelefoni Sony Ericsson W595 väärtusega 3720 krooni, mis kuulus KK. Seega M.S , varem varguse toime pannud isikuna, pani toime varguse, so KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo M.S süü temale inkrimineeritud kuriteos on täielikult tõendatud kriminaalasja kirjalike materjalidega, millised on kohtuistungil uuritud ja avaldatud, s.o. –Kannatanu KK ülekuulamise protokollidega, et 09.06.2009.a. võttis tema napsu ning sõitis külla koos Liisuga, oma tuttavale AR, kes elab aadressil XXX. Korteris oli korteriomanik R ja tema tuttav M . Tarbisid alkoholijooke, pärast läks tema magama. Enne kui magama jäi, oli tema telefon alles. 10.06.2009.a. ärkas ning märkas, et nimetatud korteris on tema üksi ning varastatud oli tema mobiiltelefon Sony –Ericsson W595, tumesinise korpusega, mille ostis järelmaksu eest 3 720 krooniga. Järgmisel päeval sai ühendust A , kes ütles, et tema ei tea telefoni kadumisest midagi. Tsiviilhagi hind 3 720 krooni( t.lk.4-7, 25-27); tunnistaja ARülekuulamise protokolliga, et tema elab aadressil XXX, Tallinn. KK on tema tuttav. 09.06.2009.a. K helistas temale ja pakkus koos temaga tarbida alkoholi. Kutsus K enda juurde. Korteris oli veel tema tuttavaid: M.S ja MT. K tuli korterisse koos L. Kodus alkoholi polnud ning K ütles, et käib kuskil ära. Kui K tagasi tuli tõi 1 liitri Viru Valge viina. K jäi purju ning pani oma telefoni Sony Ericssoni, mis oli sinise korpusega- lauale, ise jäi magama. Küsis K käest 30 krooni, mille K ka andis ning läks koos Meelise ja M poodi siidri järgi. Kui tagasi tulid, siis oli korteris K üksi, L oli ära läinud. Laualt oli kadunud Ki mobiiltelefon, hiljem kutsus Meelis teda kööki ning näitas Ki mobiiltelefoni. Ütles Meelisele, et pane see tagasi. Meelis lubas selle Ki jope taskusse panna. Hiljem, kui Meelisega välja läks nägi, et Meelisel on kaasas Ki mobiiltelefon. Meelis müüs Keskturu lähedal asuvas mobiiltelefoni kaupluses mobiiltelefoni maha, telefoni eest sai 525 krooni. Raha jättis Meelis endale, pärast läksid sööma ning ostsid jooke. Läksid tema juurde korterisse tagasi. K oli lahkunud korterist. Hiljem K helistas ja küsis mobiiltelefoni kohta, tema ütles, et ei tea midagi. Tema pole mobiiltelefoni varastanud ning raha selle eest saanud. Meelis käitus iseseisvalt, kokkulepet ei olnud( t.lk.9-11); tunnistaja Gennadi Tiškov ülekuulamise protokolliga, et ostu-müügilepingu sõlmis M.S-iga 10.06.2009.a. Töötab kaupluses OÜ Mobiserv müüjana. M.S andis müügiks mobiiltelefoni Sony Ericsson W595, IMEI XXX telefoni eest sai 525 krooni. Käesolevaks hetkeks on mobiiltelefon maha müüdud (t.lk.12-15); ostu-müügi lepingu nr. 031 10.06.2009a koopiaga(t.lk.17); kahtlustatav M.S ütlustega, millistega tunnistab oma süüd. Elab pidevalt AR juures aadressil XXX, Tallinn 09.06.2009.a. helistas K temale, tahtis pidutseda. Kutsus Ki Armini juurde. K tuli koos sõbranna L. Korteris oli ka nende tuttav MT. K käis poes, ostis alkoholi. Pärast läks koos Martini ja A välja jalutama, kui tagasi tulid, siis Liisut korteris enam ei olnud ning K magas. Võttis Kile kuuluva mobiiltelefoni Sony Ericssoni, millel oli sinine korpus. Võttis telefoni, kuna oli raha vaja. Hommikul viis Ki telefoni kauplusesse, mis asub Keskturu lähedal, sai telefoni eest 525 krooni. Raha jäi tema kätte, selle eest ostsid süüa ja juua. Kõnekaart, mis oli telefoni sees, viskas välja. Varguse pani toime, kuna oli vaja söögiraha, mingit kokkulepet varguse sooritamise kohta A ega M ei olnud. Kahetseb ning soovib hüvitada materiaalse kahju kannatanule(t.lk.19-22) ning toimiku teiste materjalidega. Kriminaalasja arutamisel lühimenetluses süüdistatav enda ülekuulamist ei taotlenud. Süüdistatav M.S on nõus lühimenetluse kohaldamisega ning ta tunnistas end süüdi temale inkrimineeritud kuriteos vastavalt süüdistusaktis toodud süüdistuse sisule. Karistust kergendavaks asjaoluks on süü puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. M.S on varem kriminaalkorras karistatud milline asjaolu on kohtule iseloomustavaks asjaoluks, ei tööta. M.S´ le karistuse mõistmisel tuleb arvestada eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada M.S edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et M.S ei ole otstarbekas karistada rahalise karistusega, vaid teda tuleb karistada vangistusega, kuna M.S on varem kriminaalkorras karistatud samalaadse kuriteo eest, ei oma sissetulekut, lisaks kuuluvad välja mõistmisele uued menetluskulud, siis välistas M.S võimaluse kergema karistusliigi kasuks. Kohus leiab, et M.S suhtes on otstarbekas ja võimalik kohalda KarS § 69 sätteid ning asendada vangistus üldkasuliku tööga. Kannatanu KK esitas tsiviilhagi summas 3 720 krooni, mis on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses VÕS § 127 lg.1, 4; § 1043; § 1045 lg.1 p.5 alusel. M.S` lt kuulub välja mõistmisele sundraha 6 525 krooni ja kaitsjatasu osutatud õigusabi eest kokku 1 080 krooni riigituludesse. Kohtunik