Kriminaalasi nr. 1-06-9840 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 23.11.2006.a. Harju Maakohtu kohtunik: Alari Möldre sekretär: Kairit Mikkini juuresolekul prokuröri abi: Aleksander Tšitšerovi kaitsja: Niina Petrjakova osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Tallinnas kriminaalasja K.V, sünd. xxx Põltsamaa linnas, isikukood: xxx, rahvuselt eestlane, EV kodanik, keskharidusega, vabaabielus, ülalpidamisel kaks alaealist last, töötab OÜ-s S töölisena, elab aadressilxxx, varem kriminaalkorras karistatud: 1) 12.11.1992.a. Tartu Maakohtu poolt KrK § 141-1 lg.2 p.1 järgi 2 aastase vabaduskaotusega tingimisi 1 aastase katseajaga; 2) 07.03.1994.a. Tartu Maakohtu poolt KrK § 195 lg.2 järgi 1 aastase vabaduskaotusega, vastavalt KrK § 41 liidetud sellele osaliselt Tartu Maakohtu 12.11.1992.a. otsusega mõistetud kandmata karistus ning lõplikuks liitkaristuseks mõistetud 2 aastat vabaduskaotust; varem väärtegude toimepanemise eest korduvalt karistatud seal hulgas ka : 15.01.2004.a. Põhja Politseiprefektuuri Ida – Harju PO poolt LS § 74-19 järgi rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses,s.o. summas 12000 krooni ja LS § 74 - 17 järgi rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses,s.o. summas 3000 krooni. süüdistuses KarS § 424 järgi Asja kohtulikul arutamisel kohus t u v a s t a s: K.V -t süüdistatakse selles, et tema, olles 15.01.2004.a karistatud LS § 74´19 alusel rahatrahviga summas 15000.- krooni 18.12.2003.a mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest ning omades kehtivat karistatust mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, taas juhtis 05.06.2006.a kell 23.23 Tallinnas Männiku teel maja nr 123 juures, liikudes maja aadressil Männiku tee 63 suunas, mootorsõidukit Ford Transit reg märgiga xxx, olles joobeseisundis. Seega K.V pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. Kohtuistungil süüdistatavana üle kuulatud K.V seletas, et on süüdistusest aru saanud ja tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi süüdistuse täies mahus ning nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja Niina Petrjakova kvalifitseeritud õigesti. asus seisukohale, et esitatud süüdistus on põhjendatud ning Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid tõendeid: - 15.01.2004.a. Põhja Politseiprefektuuri Ida – Harju PO otsust väärteoasjas nr. 2376,04,000101.(t.l. 4); väärteoprotokolli 18.12.2003.a. nr. AB 648068.(t.l. 5); protokolli alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel.(t.l. 6); väärteoprotokolli 06.06.2006.a. nr. AB 812571.(t.l. 8 – 8 pö.); tunnistaja KP poolt 05.06.2006.a. antud ütlusi.(t.l. 10 – 11); protokolli alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel.(t.l. 12 – 12 pö.); menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli.(t.l. 13 – 13 pö.); kahtlustatava K.V poolt 19.07.2006.a. antud ütlusi .(t.l. 15 - 16); jt. kriminaalasja materjale. Kohus, kuulanud ära süüdistatava poolt kohtuistungil antud süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas 15.01.2004.a. Põhja Politseiprefektuuri Ida – Harju PO otsust väärteoasjas nr. 2376,04,000101, väärteoprotokolli 18.12.2003.a. nr. AB 648068, protokolle alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel, väärteoprotokolli 06.06.2006.a. nr. AB 812571, menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli, samuti tunnistaja KP poolt kohtueelsel menetlusel antud K.V süüd kinnitavaid ütlusi ning süüdistatava K.V poolt nii kohtuistungil kui ka kohtueelsel menetlusel antud süüd tunnistavaid ütlusi, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on K.V süü temale KarS § 424 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemises kogu süüdistuse mahus tõendamist leidnud ning kohtueelsel menetlusel on K.V käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 ettenähtud kuriteona. Tsiviilhagi kriminaalasjas puudub. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava isikut, süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust ning vastutust raskendavate asjaolude puudumist. Süüdistatavat on varem kahel korral kriminaal korras karistatud, kuid ta on oma karistused ära kandnud, karistatus kustunud..(t.l. 20 - 21). Süüdistatavat on varem korduvalt karistatud väärtegude toimepanemise eest.(t.l. 19, 20 – 21, 22). Vastutust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Süüdistatav on toime pannud teise astme kuriteo. Kuna süüdistatav puhtsüdamlikult kahetseb toimepandut, kuriteoga pole kahju tekitatud, siis asub kohus seisukohale, et süüdistatavale võib mõista karistuse ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast allapoole jäävana. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS §- dest 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 4, 9; 237, 238 lg 1 p 4; lg 2; 311; 312; 313 kohtunik O t s u s t a s: Süüdi mõista K.V KarS § 424 järgi ja karistada teda 3 /kolme/ kuulise vangistusega. Vähendada KrMS § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 /kaks/ kuud. Kohaldades KarS § 74 lg.1 ja lg.3 sätteid, määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui K.V ei pane katseaja – 18 kuu jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käesoleva seadustiku §-s 75 lg.1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid. Tõkend – elukohast lahkumise keeld, jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, siis tühistada. 2 Määrata K.V katseajaks Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Kohaldada K.V-le katseajaks KarS § 75 lg.1 alusel ettenähtud kontrollnõudeid: 1. elada kohtu määratud alalises elukohas; 2. ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3. alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohaldades KarS § 50 lg.1 p.1 sätteid võtta K.V-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 /kolmeks/ kuuks. K.V-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 1433.70.-EEK-i, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas , viitenumbriga 2800049777 või nr. 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777. K.V-lt välja mõista KrMS §-de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 4500.-EEK-i (pooleteise palga alammäära ulatuses) riigituludesse, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas , viitenumbriga 2800049777 või nr. 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777. Vastavalt KrMS §-le 318 ja § 319 on kohtuotsusele õigus esitada apellatsioon 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamise päevast Harju Maakohtule, apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kusjuures vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kohtunik:/allkiri/ Koopia õige Kohtunik: 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.