1-07-15393/5

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 28 augustil 2009 Kohtla-Järve kohtumajas kaugkohtuistung Kohtuasja nr 1-07-15393 Kohtunik Jüri Sakkart Kohtuistungisekretär Inna Kossinets Prokuröri abi Sergei Travnikov Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid B.J-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu B.J (isikukood: xxx; viibib Viru Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta B.J tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Viru Maakohtule Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 27.07.2009 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava B.J-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. B.J tunnistati süüdi 05.12.2007 Viru Maakohtu poolt KarS § 121 järgi ning karistati vangistusega 1 kuu. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Lääne-Viru Maakohtu poolt 07.11.2005 mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta 10 kuud 20 päeva võrra ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 11 kuud 20 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 14.10.2007 ja lõpp 04.10.

1. Kinnipidamisasutuses B.J-i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vangistuse kandmise teda ei ole karistatud distsiplinaarkorras. Võimalikul vabanemisel asub ta elama ema juurde aadressil xxx. 2 Vanglas viibides ta töötas ja hetkel töötab Viru Vangla pesumajas. Omab traktoristi-autojuhi eriala. Vanglas omandas keevitaja eriala. Vabanedes garanteeritud töökoht puudub. B.J on 15 korda kriminaalkorras karistatud, neist reaalse vangistusega 9 korda. Väärteokorras karistatud 23-el korral. Viimase kuriteo pani toime alkoholijoobes. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja Velli Ehasalu toetab B.J-i ennetähtaega vabastamist kuna kinnipeetava varasemani käitumist arvestades oleks talle pärast vabanemist vajalik järelevalve. B.J ei ole huvitanud ennetähtaegselt vabanemisest, kuna ei soovi kriminaalhooldusel olla. Prokurör ei toeta taotlust. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud B.J-i ja prokuröri arvamuse, leiab, et B.J tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ei ole otstarbekas. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik B.J-i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et B.J-i varasem käitumine, toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. B.J on 15 korda kriminaalkorras karistatud kuid paranemise teele ei asunud ning olles järelevalve all ei suutnud täita temale pandud kohustusi ja kontrollnõudeid ja pani toime uue kuriteo, mis räägib sellest, et ta ei ole teinud enda jaoks tema sotsiaalset ohtlikust alandavaid järeldusi ega muutnud oma käitumist. Vabaduses puudub kinnipeetaval kindel töökoht ja sissetuleku allikas, mis paneb küsimuse alla tema majandusliku toimetuleku ja võib soodustada uute varavastaste kuritegude toimepanemist. Peale seda arvestab kohus, et vastavalt iseloomustusele joobeseisundis võib kinnipeetav olla äkiline ja viimase kuriteo pani ta toime alkoholijoobes, mis räägib sellest, et tal on probleeme alkoholi kuritarvitamisega ning võib olla tagasilanguse perioode, mida samuti võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. B.J ise ei ole huvitanud ennetähtaegselt vabanemisest, kuna ei soovi kriminaalhooldusel olla. Seega võib järeldada, et B.J-i puhul on kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikust ühiskonnas alandada. Arvestades B.J-i poolt toimepandud kuritegude korduvust ja asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. 3 Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383,
2. Kohtunik Jüri Sakkart