lg 1 - § 209 lg 1; § 344 lg 1; § 345 lg 1 järgi käskmenetluses Süüdistatav T.R isikukood: xxx, Kriminaalkorras karistatud: 1. 27.04.2004.a. Pärnu Maakohtu poolt
Kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 251 lg 1, § 253 p 1, § 254 kohus otsustas: Süüdi tunnistada T.R
lg 1 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 150 päevamäära ulatuses (päevamäär 50.- krooni), s.o. summas 7500.- (seitse tuhat viissada) krooni. Süüdi tunnistada T.R
lg 1 - § 25 lg 1, § 345 lg 1 järgi ja
lg 1 järgi ning mõista karistuseks rahaline karistus 180 päevamäära ulatuses (päevamäär 50.krooni), s.o. summas 9000.- (üheksa tuhat) krooni.
lg 2 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga, mõista liitkaristuseks rahaline karistus 180 päevamäära ulatuses (päevamäär 50.- krooni), s.o. summas 9000.(üheksa tuhat) krooni.
lg 1 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi, alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust, täitmise tähtajaga 10 kuud. Igakuine makse 900.- (üheksasada) 1
Samuti T.R koostas ajavahemikul 17.12.2009.a kuni 21.12.2009.a A. D. nimel, A. D. Eesti Vabariigi ID-kaardi nr X valguskoopiaga varustatud käsikirjalise avalduse, milles palus kanda igakuise sotsiaaltoetuse - A. D. poolt taotletava pere toimetulekutoetuse - T.R-i arvelduskontole nr X AS SEB pangas. T.R allkirjastas avalduse A. D. nimel, võltsides 2
Samuti T.R , olles A. D. nimel võltsinud avalduse, milles taotles igakuise sotsiaaltoetuse (A.D. poolt taotletava pere toimetulekutoetuse) kandmist T.R arvelduskontole, esitas A. D. nimel võltsitud avalduse 21.12.2009.a posti teel Metsa 14 Pärnu asuvale Pärnu linna hoolekandekontorile, eesmärgiga omandada õigus A. D. poolt taotletava igakuise pere toimetulekutoetuse kandmisele enda arvelduskontole. Sellega T.R , võltsitud dokumendi kasutamisega eesmärgiga omandada õigusi, pani toime
Ringkonnaprokurör tegi kohtule ettepaneku käskmenetluses tunnistada T.R süüdi
lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises ning karistada teda rahalise karistusega 150 päevamäära (päevamäär 50.- krooni) summas 7500.- krooni,
lg 1 - § 25 lg 1, § 345 lg 1 järgi ja
lg 1 järgi ning mõista karistuseks rahaline karistus 180 päevamäära (päevamäär 50.- krooni) summas 9000.- krooni.
lg 2 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga, liitkaristuseks mõista rahaline karistus 180 päevamäära (päevamäär 50.- krooni) summas 9000.- krooni.
lg 1 alusel määrata rahalise karistuse kandmine ositi võrdsetes osades 10 kuu jooksul, arvestades, et ühes kuus tasutav rahalise karistuse suurus on 900.- krooni. Maakohtu seisukoht T.R-i süü on tõendatud kriminaaltoimikus olevate tõenditega, milleks on Pärnu Linnavalitsuse sotsiaalosakonna avaldus, koopia A. D. avaldusest sotsiaalosakonnale, koopia A. D. nimelt tehtud avaldusest, väljatrükk lisatoetuste maksmisest, dokumentide üleandmise – vastuvõtmise protokoll, asitõendi vaatlusprotokoll, vastus nõudekirjale, ekspertiisiakt nr DK-002510/688, tunnistaja K. T. ütlused, kannatanu A. D. ütlused, kahtlustatava T.R ütlused. Kohus T.R-i käitumises õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid ei tuvastanud ja asub seisukohale, et T.R pani toime
lg 1 - § 209 lg 1, § 344 lg 1, § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritavad kuriteod.
lg 1, § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 näevad karistusena ette nii rahalise karistuse või vangistuse kuni 3 aastani.
Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. T.R on varem kriminaalkorras karistatud, kuid üle 5 aasta tagasi. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on T.R-i väärteokorras karistatud 12-l korral. Karistust kergendava asjaoluna loeb kohus puhtsüdamlikku kahetsust, karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastatud. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et T.R-i on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest rahalise karistuse mõistmisega. Vastavalt KrMS § 180 lg 1, 3 alusel nõuab kohus süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel süüdimõistetult sisse menetluskulud riigituludesse. T.R-ilt sissenõutava menetluskulu hulka kuulub KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja tasu riigi õigusabi eest 840.- krooni, KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisitasu 4420.- krooni ning KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo eest süüdimõistmisel 1,5 palga alammäära ulatuses, s.o. 6525.- krooni. Igor Pütsep Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.