Obsah (5)

§ 424§ 65§ 50§ 74§ 69

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 01 aprill 2010, Tallinn Kriminaalasja number 1-09-13509 Kohtukoosseis Eesistuja Ivi Kesküla, liikmed Meelika

§ 424

järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 27 jaanuari 2010 otsus lühimenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatav N.H Prokurör Ringkonnaprokuröri abi Aleksander Tšitšerov Süüdistatav N.H , ik: xxx, varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, kinni peetud 24 jaanuar 2010 Kaitsja Vandeadvokaat Liis Toomsalu RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu 27 jaanuari 2010 otsus kriminaalasjas nr 1-09-13509, N.H süüdistuses

§ 424järgi muutmata.

Apellatsioon jätta rahuldamata. 1 Edasikaebamise kord Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada ringkonnakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul. SÜÜDISTUS: 1. N.H-le esitati süüdistus selles, et ta juhtis 21.07.2009 aastal kella 23.10 ajal Tallinnas Kivila tn mootorsõidukit Volvo V40 reg. Nr xxx xxx, olles joobeseisundis. HARJU MAAKOHTU OTSUS: 2. Maakohus tunnistas N.H süüdi

§ 424järgi ja karistas 4 kuulise vangistusega, Kr

MS § 238 lg 2 alusel mõistis karistuseks 2 kuud ja 20 päeva vangistust,

§ 65

lg 2 alusel suurendas mõistetud karistust Harju Maakohtu 19.03.2009 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse võrra ja liitkaristuseks mõistis 4 kuud ja 20 päeva vangistust. Karistusaja alguseks luges 24 jaanuar 2010.

§ 50

lg 1p 1 alusel võttis N.H-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõiguse 1 aastaks. APELLATSIOON:

1. Esitatud apellatsioonis süüdistatav märgib, et eelnevad rahalised nõuded on tema poolt kõik tasutud. Tal on laps ja teist last ootav abikaasa. Tal tuleb maksta pangalaenu. Tunnistab oma süüd ega taotle õigeksmõistva otsuse tegemist. Kahetseb toimepandut. Palub temale mõistetud reaalne vangistus asendada üldkasuliku tööga või teda karistusest tingimisi vabastada. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS:
2. Apellant- süüdistatav loobus tema karistusest tingimisi vabastamise taotlusest, kuid toetas taotlust vangistuse asendamiseks üldkasuliku tööga. Täpsustas apellatsiooni, märkides, et tal on makstud enamus rahalised nõuded, mitte kõik. Kaitsja toetas taotlust karistuse asendamiseks. Prokuröri arvamuse kohaselt on kohtuotsusega mõistetud karistus kooskõlas seadusega ja apellatsiooni alusel tühistamisele ei kulu. RINGKONNAKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:
3. Kohtukolleegium, tutvunud toimiku materjalidega, apellatsiooni sisuga, ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja apellatsiooni alusel tühistamisele ei kuulu. 2 Apellatsioonikohus peab vajalikuks osutada, et kohtukolleegiumi veendumuse kohaselt on süüdistatavale mõistetud karistuse muutmine ringkonnakohtus lubatav juhul, kui tuvastatakse, et esimese astme kohtu poolt temale mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele või süüdimõistetu isikule või kui tema suhtes on mõnel muul viisil kohaldatud ebaõigesti kriminaalseadust. Karistusseadustiku § 56 lg 1 kohaselt on isiku karistamise esmaseks aluseks tema süü, kusjuures karistuse mõistmisel arvestatava süü suurus oleneb kuriteo toimepanemisel ilmnenud kergendavatest ja raskendavatest asjaoludest ning muudest asjaoludest, mis näitavad süü suurust. Lisaks sellele võetakse karistuse mõistmisel arvesse võimalust mõjutada süüdi tunnistatud isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemistest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
4. Apellatsioonis ei ole vaidlustatud ei mõistetud karistuse liiki ega vangistuse tähtaega, on taotletud vangistuse asendamist üldkasuliku tööga või karistusest tingimisi vabastamist. Taotlustest tulenevalt märgib kohtukolleegium järgmist: Kui isikule mõistetakse karistuseks vangistus, siis üldreeglina pööratakse see täitmisele, vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik nii koos kui ka eraldi hinnatavalt, on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamiseks või mõistetud vangistuse asendamiseks üldkasuliku tööga. Antud juhul on N.H uue kuriteo toime pannud eelmise otsusega määratud katseaja kestel. Uue kuriteo toimepanemine on kõige rängem katseaja tingimuste rikkumine.

§ 74

lg 5 kehtestab, et kui süüdimõistetu paneb katseajal toime uue tahtliku kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, mõistetakse liitkaristus

§ 65

lg 2 kohaselt, mis omakorda näeb ette mõistetud karistuse täitmisele pööramise ja eelmise otsusega kandmata karistuse täieliku liitmise. Seega on seadusega välistatud katseajal tahtliku kuriteo toimepanemise eest mõistetud vangistusest uuesti

§ 74alusel süüdlase tingimisi vabastamine.

Seoses sellega oli süüdistatava poolt tema tingimisi karistusest vabastamise taotlusest loobumine asjakohane ja kuulus ringkonnakohtu poolt vastuvõtmisele.

§ 74

lg 5 võimaldab vangistuse täitmisele pööramisel asendada see üldkasuliku tööga

§-s 69 sätestatud tingimustel ja korras. Antud juhul on täidetud seaduses ettenähtud asenduskaristuse kohaldamise formaalsed eeldused, st. mõistetud karistus jääb alla kahte aastat ja süüdistatav on nõus üldkasuliku töö kohaldamisega. Kuid kohtukolleegium peab vajalikuks toonitada, et selleks, et hakata vaagima, kas kohaldada isiku suhtes üldkasulikku tööd kui reaalse vangistuse vältimise võimalust, peab kohtul olema esmalt kujunenud sisemine veendumus, et vabaduses viibides ei pane isik, kes on juba rikkunud katseaja nõudeid, toime uusi õigusrikkumisi ning suudab elada õiguskuulekat elu. Samuti peavad esinema isikut või tegu iseloomustavad erandlikud asjaolud, mis annavad aluse tulla järeldusele, et reaalne vangistus on ebaotstarbekas. Kriminaalkolleegiumi hinnangul ei esine ühtegi ülalnimetatud asjaolu, mis annaks aluse

§ 69

kohaldamiseks, samuti pole asja materjalide alusel võimalik tulla järeldusele, et N.H on isikuks, kes suudab vabaduses viibides järelevalve all elada õiguskuulekat elu. Sellisele järeldusele annab aluse fakt, et eelmise karistuse kandmisest tingimisi vabastamist süüdistatav ei õigustanud, vaid pani toime uue kuriteo. Süüdistataval on alkoholi suhtes 3 sõltuvusprobleeme, mis annab aluse tuvastada üldkasuliku töö sobimatust, samuti on karistatuse õiendist nähtuvalt süüdlast korduvalt karistatud liiklusalaste süütegude eest ja seda ka pärast eelmist kohtuotsust. Apellatsioonis märgitud perekonna olemasolu, ülalpidamiskohustus, võlad, ei ole asjaolud, mis annaksid seadusliku aluse maakohtu poolt mõistetud karistuse asendamiseks üldkasuliku tööga. Kohtukolleegiumi veendumuse kohaselt suure ohtlikkusega kuriteo toimepanemise eest mõistetud vaid 4 kuuline karistus, on korduvalt liiklussüütegusid toimepannud isikule äärmiselt leebe karistus ning selle asendamiseks üldkasuliku tööga puuduvad antud juhul vähimadki seaduslikud alused. 7. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 27 jaanuari 2010 otsuse muutmata ja esitatud apellatsiooni rahuldamata. IVI KESKÜLA MEELIKA AAVA MALLE PREIMER 4