1-10-5597/7

Kriminaalasi nr. 1-10-5597 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

1. mail 2010.a Tallinnas Kriminaalasja number 1-10-5597 Kohtukoosseis Kohtunik Alari Möldre Kohtuistungi sekretär Karine Vartla Kriminaalasi S.V süüdistus KarS § 274 kokkuleppemenetluses Prokuröri abi Mairi Heinsalu Süüdistatav S.V lg.1 järgi isikukood: XXX, rahvuselt venelane, EV kodanik, keskharidusega, emakeel: vene keel, valdab ka eesti keelt, vabaabielus, ülalpidamisel 1 alaealine laps, töötab KG OÜ-s, elab aadressil XXX; tõkend - elukohast lahkumise keeld; varem kriminaalkorras kahel korral karistatud, neist viimasel korral: 21.05.2001.a. Tallina Linnakohtu poolt KrK § 143 lg.2 p.2 ja KrK § 139 lg.2 p.1,2,3 järgi, kohaldades KrK § 40 lg.1 sätteid kokku karistatud 2 aastase vabaduskaotusega, kohaldades KrK § 41 sätteid lõplikuks liitkaristuseks mõistetud 6 aastat ja 6 kuud vabaduskaotust; Kaitsja advokaat Imbi Seimar RESOLUTSIOON
2. Süüdi tunnistada S.V KarS § 274 lg.1 järgi ning karistada teda 6 /kuue/ kuulise vangistusega.
3. Kohaldades KarS 69 lg. 1 sätteid asendada S.V-le mõistetud 180 päevane vangistus üldkasuliku tööga, võttes arvesse seda, et ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd, mõista lõplikuks karistuseks kokku 360 tundi üldkasulikku tööd.
4. KarS 69 lg. 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 8 (kaheksa) kuud.
5. Määrata S.V katseajaks Tallinna Vangla Harju
10. Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. KarS § 69 lg. 4 alusel on S.V kohustatud ühiskondliku töö tegemise ajal järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas (XXX); 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Tõkend – elukohast lahkumise keeld süüdistatava S.V suhtes jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, siis tühistada. Määratud kaitsjale makstud tasu S.V `ilt mitte välja mõista vaid jätta riigi kanda. S.V `ilt välja mõista KrMS §-de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas , viitenumbriga 2800049777 või nr. 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga
11. Kviitung esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. Selgitusse märkida isiku nimi kelle eest makstakse ja kohtuasja number 1- 10 -
12. Edasikaebamise kord Vastavalt KrMS § 318 lg.3 p.4 käesoleva kohtuotsuse peale apellatsiooni ei saa esitada, välja arvatud juhul, kui tegemist on KrMS
13. peatüki
14. jao sätete rikkumisega. SÜÜDISTUSE SISU S.V on antud kohtu alla kokkuleppemenetluse korras, mille kohaselt teda süüdistatakse selles, et tema, viibides 25.08.2009.a. kella 17.10 paiku Tallinnas Endla 45 asuvas Kristiine Keskuses kasutas Prisma Peremarket’i kassade juures ning hiljem Kristiine Keskuse turvaruumis tarvitas vägivalda AS G4S Eesti turvatöötajate Lembit L’a, Dmitri J ja Dmitri K’i kui avalikku korda kaitsvate isikute suhtes seoses nende ametikohustuste täitmisega ja nimelt: kui turvatöötajad hakkasid kinni pidama neile vastu hakanud Sergei Unukainen’it, keda kahtlustati varguse toimepanekus, takistas S.V turvatöötajate tööd, muutudes seejuures agressiivseks ning nõudes vastust, miks tema tuttavat Sergei Unukainen’it kinni peetakse. Sellest tulenevalt paigaldati ka S.V-le käerauad ja hakati viima Kristiine Keskuse turvaruumi. Teel turvaruumi lõi S.V tema taga kõndinud ja temast kinni hoidnud Lembit L’a ühe korra peaga vastu paremat silma, põhjustades Lembit L’ale füüsilist valu ja tervisekahjustuse – parema silma hematoomi. Peale seda, kui S.V oli viidud Kristiine Keskuse turvaruumi, lõi ta Dmitri J’it üks kord jalaga vastu parema käe pöialt ning Dmiti K’i üks kord jalaga vastu põlve ning vastu huult, põhjustades nii Dmitri K’ile kui Dmitri J’ile füüsilist valu ja tervisekahjustusi – Dmitri J’ile parema käe pöidla liigese turse ja põrutuse ning Dmitri K’ile parema põlveliigese turse ning ülemise huule hematoomi. 2 Seega S.V kasutades füüsilist vägivalda avalikku korda kaitsva muu isiku suhtes seoses tema ametikohustuste täitmisega, pani toime kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 274 lg. 1 järgi. KOKKULEPPE SISU Vastavalt KrMS § 245 alusel 29.04.2010.a. süüdistatav S.V, viimase kaitsja Imbi Seimar ning Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Mairi Heinsalu sõlmisid kokkuleppemenetluses kokkuleppe süüdistatavale mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes, kus KarS § 274 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatav S.V-le karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 69 lg. 1 alusel asendada mõistetav vangistus 6 kuud (180 päeva) üldkasuliku tööga arvestusega, et ühele vangistuse päevale vastab 2 tundi üldkasulikku tööd, mõistes S.V-le ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 360 tundi üldkasulikku tööd. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 8 kuud. Vastavalt KarS §-le 69 lg. 4 on S.V üldkasuliku töö tegemise ajal kohustatud järgima KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja nimelt on S.V kohustatud: elama kohtu määratud alalises elukohas, ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Süüdistatav S.V tunnistas kohtuistungil end temale KarS § 274 lg.1 järgi inkrimineeritava kuriteo toimepanemises täielikult süüdi ning kahetses toimepandut. Süüdistatav S.V selgitas, et 29.04.2010.a. sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Mairi Heinsalu, tema (S.V ) ja tema kaitsja Imbi Seimar kokkuleppemenetluses kokkuleppe temale mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes ning et ta jääb selle juurde. Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Mairi Heinsalu ning süüdistatava S.V kaitsja Imbi Seimar selgitasid samuti, et nad jäävad 29.04.2010.a. kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe juurde S.V-le mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes. Kohus kuulanud üle süüdistatava, uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis leiab, et tõendamist on leidnud süüdistatava S.V poolt KarS § 274 lg.1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine ning süüdistatava S.V `i käitumine on õigesti kvalifitseeritud. Tsiviilhagi kriminaalasjas puudub. Kohus leiab samuti, et 29.04.2010.a. Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Mairi Heinsalu, süüdistatava S.V ja viimase kaitsja Imbi Seimari vahel kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkulepe S.V-le mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes, oli nende tõelise tahte avaldus; - ning võttes arvesse samuti seda, et kriminaalasja 3 menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid, siis lähtudes eeltoodust ning samuti arvestades toimepandud kuriteo raskust ja laadi, süüdlase isikut, vastutust kergendavaid (puhtsüdamlik kahetsus ) asjaolusid; – ning Kohus juhindub KrMS §-dest 247 – 249 Kohtunik:/allkiri/ Koopia õige Kohtunik: 4