Kohustada U.Z katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.1 p.1 - 5 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: - elada alalises elukohas xxx - ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui Süüdimõistetu RESOLUTSIOON 1 viieteistkümneks päevaks - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohustada U.Z katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.2 p.2, 4, 7 sätestatud järgmisi lisakohustusi: - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume - asuda tööle või võtta end töötuna Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul alates vangistusest vabanemisest - mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega. Määrata U.Z kriminaalhooldusele Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
Vabastada U.Z karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Rahuldada vandeadvokaat Lembit NIRGI taotlus ja määrata tema poolt U.Z-ile osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 1068 (üks tuhat kuuskümmend kaheksa) k rooni (s.h. kohtuotsuse täitmine 250 krooni, käibemaks 50 krooni, tasu riigi õigusabi osutamise kohta jõudmiseks kulutatud aja eest 400 krooni, sõidukulu 240 krooni, käibemaks 128 krooni). Jätta tasu U.Z-ile osutatud õigusabi eest (vandeadvokaat Lembit NIRGI) summas 1068 (üks tuhat kuuskümmend kaheksa) krooni Eesti Vabariigi kanda. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 09.04.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava U.Z vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. U.Z on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 25.02.2009 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §215 lg.2 p.1, 2 järgi ja karistatud KarS §65 lg.1 kohaldamisega vangistusega 2 aastat 24 päeva alates karistuse kandmisele asumisest. 2 Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale ei ole vangistuse ajal määratud distsiplinaarkaristusi. Kinnipeetav õpib Viru Vanglas puidupingi töölise eriala IdaVirumaa Kutsehariduskeskuses, tööga hõivatud ei ole. Kinnipeetav on läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Võlgnevusi on kinnipeetaval 16 000 krooni ulatuses. Lähedastest on kinnipeetaval ema, isa, õed ja vend, suheldakse kirja- ja telefoni teel. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kahel korral, vangistust kannab esimest korda. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses nõustub kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega ja märgib, et kinnipeetav on vangistuses viibinud ühe aasta. Ennetähtaegse vabanemise korral on kinnipeetaval võimalik tõestada, et ta soovib ja oskab edaspidi seaduskuulekalt käituda. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku panna kinnipeetavale järgmised lisakohustused: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele ja mitte suhelda kriminaalse taustaga isikutega. Vabanemise korral asub kinnipeetav elama vanemate juurde. Tegemist on puust eramajaga, mis vajab remonti, toad on viletsas seisus ja sisustus juhuslik. Perekonna majanduslik olukord on rahuldav, ema on kodune ja isa teeb juhutöid. Kinnipeetava isa sõnul on pojal võimalik saada tööle puidutöötlemisega tegelevasse ettevõttesse xxx. Maakohtu istung Kinnipeetav U.Z taotles maakohtu vangistusest tingimisi enne tähtaega. istungil enda vabastamist Prokuröri abi Sergei Travnikov toetas kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega ja tegi ettepaneku panna kinnipeetavale katseajaks lisaks käitumiskontrolli nõuetele järgmised lisakohustused: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, asuda tööle 2 nädala jooksul, mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega, osaleda sotsiaalprogrammis. Kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi toetas maakohtu istungil kinnipeetava taotlust ja märkis, et kinnipeetav on distsipliini nõuetest aru saanud, omandanud eriala, tal on olemas töökoht, tal on läbitud sotsiaalprogramm ja suhted perekonnaga on head. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kahel korral. Reaalset vangistust kannab esimest korda. Kriminaalhooldusel on 3 kinnipeetav viibinud, katseaega ei läbinud ta nõuetekohaselt ja pani toime uued kuriteod. Käesoleval ajal kannab kinnipeetav karistust II astme kuriteo toimepanemise eest. Vangistuses on kinnipeetav käitunud õiguskuulekalt, distsiplinaarkorras ei ole teda karistatud. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest 2 aastat 24 päeva vangistust ära kandnud 1 aasta 1,5 kuud vangistust, kanda jääb veel 11 kuud vangistust. Eeltoodust nähtub, et kinnipeetavale karistuseks mõistetud reaalne vangistus on oma eesmärgi täitnud. Kinnipeetav on oma karistustest teinud õiged järeldused ja asunud seaduskuulekale teele, mis nähtub tema käitumisest vangistuses. Vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama endisesse elukohta. Tegemist on eramajaga, mis on viletsas seisus, kuid nagu nähtub kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest, peab ta kinnipeetava elamist selles majas katseajal võimalikuks. Seega on alalise elukoha nõue tingimisi ennetähtaegse vabastamise puhul täidetud. Vabanemise korral on kinnipeetavale garanteeritud töökoht xxx. Nagu nähtub kohtule esitatud garantiikirjast töökohaga kindlustamise kohta, on tegemist xxx ametikohaga. Arvestades kinnipeetava haridustaset, töökogemuse ja -harjumuse puudumist ja vangistuses omandatud puidupingi töölise eriala, hindab maakohus kinnipeetava võimalusi tööle asumiseks ja tööga toimetulemiseks antud ametikohal reaalseteks. Vabanemise korral asub kinnipeetav elama oma perekonna juurde. Nagu nähtub kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest, moodustavad kinnipeetava sotsiaalse lähivõrgustiku tema vanemad, kolm nooremat õde ja vend. Samast arvamusest nähtub, et perekonna omavahelised suhted on head. Kinnipeetava ema on käesoleval ajal kodune. Maakohus leiab, et seega on lisaks kriminaalhooldusametnikule tagatud kontroll kinnipeetava üle ka kodus. Kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise küsimuse otsustamisel peab maakohus positiivseks asjaoluks ka kinnipeetava poolt vangistuses sotsiaalprogrammi Eluviisitreening läbimise. Nagu nähtub asja materjalidest, on kinnipeetavat muuhulgas karistatud KarS §424 järgi. Sõltuvusega seotud sotsiaalprogrammi läbimine vangistuses näitab kinnipeetava poolt probleemi tunnistamist ja tahet sellega tegeleda. Samuti arvestab maakohus positiivsena kinnipeetava poolt eriala omandamise ja Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse poolt väljaantud positiivset iseloomustust. Vabastades kinnipeetava praegu, s.o. vähem kui aasta enne karistuse tähtaegset lõppu, on võimalik tema üle panna riigipoolne kontroll, mis kindlasti distsiplineerib kinnipeetavat ja aitab teda resotsialiseerumisel. Kui kinnipeetav vabaneb tähtaegselt, puudub igasugune seaduslik alus tema elu ja tegevuse üle teostada järelevalvet. Ennetähtaegse vangistusest vabastamise mõte ongi selles, et vabanenu jääb kriminaalhooldaja järelevalve alla: ta peab oma tegemistest aru andma, ta on nähtaval ja raskuste ilmnemisel on lootust õigel ajal reageerida. Maakohus leiab, et kuigi kriminaalhooldus ei saa kõiki probleeme ennetada ja ära hoida, on siiski selge, et kriminaalhooldusalune endine vang on ühiskonnale palju ohutum ja turvalisem, kui igasuguse järelevalveta ja abita tähtaegselt vabanenud endine vang. Kinnipeetava enda kinnitustest maakohtu istungil nähtub, et vaatamata sellele, et ta vabaneks tähtaegselt enne ühte aastat, on ta nõus üheaastase katseaja ja kriminaalhoolduse 4 kontrolliga. Kinnipeetav on kindel, et olles järelevalve all, ta uusi kuritegusid sooritama ei hakka. Arvestades eeltoodut leiab maakohus, et käesolevas asjas on põhjendatud kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega koos 1-aastase katseaja määramisega. Korduvalt karistatud ja mitu kuritegu sooritanud isikule, kes küll vangistuses on alles esimest korda, on selline järelevalve äärmiselt vajalik ja tõhus, samuti on ühiskond vähem ohustatud. Kriminaalhoolduse poolt teostatava kontrolli ja pakutava abiga on lootust, et kinnipeetav asub õiguskuulekale teele ja enam seaduserikkumisi toime ei pane. Vastavalt KarS §76 lg.4 tuleb kinnipeetavale vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel määrata ühe aasta pikkune katseaeg. Sellel ajal allutatakse süüdimõistetu KarS §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud käitumiskontrollile järgmiste nõuete täitmisega: - elada alalises elukohas xxx - ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Lisaks eeltoodule peab maakohus vajalikuks ja põhjendatuks kriminaalhooldusametniku poolt kirjalikus arvamuses nimetatud järgmiste KarS §75 lg.2 p.2, 4, 7 sätestatud lisakohustuste panemise süüdimõistetule: - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume - asuda tööle või võtta end töötuna Töötukassas arvele kahe nädala jooksul peale vangistusest vabanemist - mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega. Maakohus leiab, et esimene lisakohustus on vajalik seetõttu, et Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav ise tunnistanud alkoholi kuritarvitamist ning ta on olnud ka süüdimõistetud KarS §424 järgi. Tööle asumine või töötuna arvele võtmine tagab kinnipeetavale vabaduses legaalse sissetuleku, mis vähendab majanduslikuks toimetulekuks uuesti kuritegude toimepanemise ohtu. Kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja eelneva loata suhtlemise keeld vähendab nii uute kuritegude toimepanemise kui ka sõltuvusainete tarvitamise ohtu. Kuna viimase kuriteo on kinnipeetav sooritanud grupis, aitab kriminaalkorras karistatud isikutega suhtlemise keeld väljuda sellest ringist, mis omakorda vähendab uute kuritegude toimepanemise riske. Maakohus ei pea põhjendatuks määrata kinnipeetavale lisakohustuseks prokuröri abi poolt maakohtu istungil nimetatud kohustust osaleda katseajal sotsiaalabiprogrammis. Prokuröri abi ei nimetatud maakohtu istungil, missuguse suundumusega peab sotsiaalprogramm olema ja ei põhjendanud, miks on programmi läbimine vajalik. Nagu nähtub Viru Vangla iseloomustusest, on kinnipeetav oma alkoholisõltuvusega 5 vangistuses tegelenud Eluviisitreening. ja läbinud sõltuvusprobleemiga tegeleva programmi Ülaltoodu alusel leiab maakohus, et kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega on käesoleval ajal põhjendatud ja sellekohane taotlus kuulub rahuldamisele. Vastavalt kinnipeetava kirjalikule vandeadvokaat Lembit Nirgi. taotlusele osales maakohtu istungil kaitsja Seoses sellega, et kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, jätab maakohus õigusabikulud vandeadvokaadi taotluses esitatud summas 1068 krooni Eesti Vabariigi kanda. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387. Anne PALMISTE Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.