lg 2 p 4 järgi Lühimenetlus Prokurör Marina Kalistratova Süüdistatav B.U Ik: xxx, kodakondsuseta, põhiharidus, emakeel: vene keel, töökoht: invaliid, pensionär, elukoht: xxx, Tõkend: elukohast lahkumise keeld, Varasem karistatus:
lg 2 p 4 järgi vangistus 6 kuud tingimisi 2 aastase katseajaga; täitmisele pööratud Harju Maakohtu 28.09.2006 määrusega; 5. Harju Maakohtu 13.07.2009 otsusega
30.11.2009 Harju Maakohtu poolt
lg 2 p 4; § 201 lg 2 p 1 ja § 209 lg 2 p 1 järgi vangistus 1 1 aasta 1 kuu 10 päeva.
lg 1 alusel loetud raskema karistusega kaetuks Harju Maakohtu 13.07.2009 otsusega mõistetud kergem karistus 9 kuud vangistust, mõistes lõplikuks karistuseks vangistuse 1 aasta 1 kuu ja 10 päeva tingimisi katseajaga 2 aastat alates 13.07.2009 Kaitsja Advokaat Kristina Suvalova RESOLUTSIOON 1. B.U süüdi tunnistada
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada B.U-le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 4 (neli) kuud. 3.
lg 1 alusel lugeda käesoleva otsusega mõistetud kergem karistus kaetuks Harju Maakohtu 30.11.2009 otsusega mõistetud liitkaristusega, so vangistusega 1 (üks) aasta 1 (üks) kuu 10 (kümne) päeva, lugedes lõplikuks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis tähtajalise vangistuse 1 (üks) aasta 1 (üks) kuu ja 10 (kümme) päeva. 4.
lg 1 ja 3 alusel jätta B.U-le mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta 1 (üks) kuu ja 10 (kümme) päeva B.U suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et B.U temale määratud 2 (kahe) aastase katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab
lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all (Tartu mnt 85, Tallinnas, tel: 6 127 742, 6 127 758) 5.
lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada B.U järgima katseajal kontrollnõudeid: • elada alalises elukohas: xxx. • ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, • alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 6.
p 1 alusel arvestada B.U-le Harju Maakohtu 13.07.2009 otsusega määratud 2 (kahe) aastase katseaja kulgemist alates Harju Maakohtu 13.07.2009 otsuse kuulutamisest, so alates 13.07.
lg 2 p 4 järgi, taas 30.06.2009 kella 06:40 paiku viibides Tallinnas, Lastekodu 46 asuvas sööklas „24 tundi“ võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil OS’ile kuuluva õlakoti väärtusega 1000 krooni, milles olid järgmised esemed: №kia mobiiltelefon laadijaga kogumaksumusega 500 krooni; 3 võtmest koosnev võtmekimp kogumaksumusega 500 krooni; rahalise väärtuseta ümmargune karp, milles oli kolm võtit kogumaksumusega 500 krooni, mitmesugused ravimid kogumaksumusega 500 krooni, viltkaabu maksumusega 1000 krooni, taskunuga Victorinox maksumusega 500 krooni, Singeri käärid maksumusega 500 krooni, prillid maksumusega 3000 krooni, kaks tulemasinat kogumaksumusega 30 krooni, tuhatoos maksumusega 200 krooni, kaks pastapliiatsit kogumaksumusega 50 krooni, hambahari maksumusega 10 krooni, hambapasta maksumusega 20 krooni, paar sokke maksumusega 15 krooni, juuksehari maksumusega 25 krooni, kamm maksumusega 10 krooni, EV kodaniku pass OSi nimele rahalise väärtuseta, meeste vihmavari maksumusega 35 krooni, T-särk maksumusega 300 krooni, kilekott koos joogisarvega rahalise väärtuseta, meeste deodorant Man Perecit maksumusega 50 krooni, Kuusalu vallavalitsuse tõend perekondliku seisundi kohta rahalise väärtuseta, mitmesugused visiitkaardid (Germalo Reisid, Viru platsi apteek, Peri AS, Kaitsepolitseiamet, Fondation, Mihhail Jürissoni visiitkaart, Kuku klubi kaart, Hansapanka kaart konto numbriga, TPÜ Akadeemilise raamatukogu lugejakaart OSi nimele, 2009. Aasta kalender) – kõik rahalise väärtuseta, Lennufirma soola-pipra pakend rahalise väärtuseta, mitmesugused paberid (tšekid, vanad piletid, praamide sõidugraafikud jms) – kõik rahalise väärtuseta, tekitades sellega OS’ile varalist kahju summas 8 745 krooni. Seega B.U varem varguse toime pannud isikuna, pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, see on
Kohtuistungil süüdistatav B.U seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. 3 Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: • • • 01.07.2009, 07.07.2009 ja 11.01.2010 koostatud kannatanu OS ülekuulamisprotokollide kohaselt 30.06.2009 Juhkentali tänaval sööklas varastas B.U , ajal mil kannatanu jäi tukkuma, tema nahast õlakoti väärtusega 1000 krooni, mobiiltelefoni №kia koos laadijaga väärtusega 500 krooni, võtmekimp 3 võtmest koguväärtusega 500 krooni, ümmargune karp väärtuseta, milles oli kolm võtit koguväärtusega 500 krooni, erinevad medikamendid koguväärtusega 500 krooni, viltkaabu väärtusega 1000 krooni, Šveitsi taskunoa Victorinox väärtusega 500 krooni, käärid Singer väärtusega 500 krooni, prillid väärtusega 3000 krooni, kaks tulemasinat koguväärtusega 30 krooni, tuhatoosi väärtusega 200 krooni, kaks pastapliiatsit koguväärtusega 50 krooni, hambaharja väärtusega 10 krooni ja hambapasta väärtusega 20 krooni, musta värvi sokipaar väärtusega 15 krooni, kaks kammi kokku väärtusega 35 krooni, EV passi OS nimele, meeste vihmavarju väärtusega 35 krooni, musta värvi T-särgi väärtusega 300 krooni, 2 joogisarve väärtuseta, meeste deodorandi MAN PERFICIT väärtusega 50 krooni, Kuusalu vallavalitsuse perekonna koosseisu tõendi väärtuseta, erinevad visiit-, panga ja kliendikaardi jt paberid, lennufirma soola-pipra pakend väärtuseta. Vargusega tekitati kannatanule varalist kahju summas 8745 krooni. Aadressil Tallinn, Juhkentali 40, kus asus B.U ja kus kannatanu käis koos politseipatrulliga, leiti ja tagastati kannatanule võtmekimp, mis koosnes 3 võtmest ja kolm võtit ilma karbita. Politseinik võttis kaasa õlakoti, milles oli vihmavari, musta värvi T-särk, kilekott, 2 joogisarve, deodorant MAN PERFICIT, Kuusalu vallavalitsuse perekonna koosseisu tõend, erinevad kaardid ja paberid, lennufirma soola-pipra pakend. Ruslan B. lubas kannatanule tagastada kõik ülejäänud asjad, peale mobiiltelefoni, järgmisel päeval. Mobiiltelefoni oli Ruslan maha müünud. Järgmisel päeval Ruslan tagastas talle ainult vilt kaabu ja osaliselt medikamendid summas 250 krooni. Ruslan väitis politsei juuresolekul, et kannatanu passi oli ta pantinud ning lubas kohe minna passi ja ülejäänud tagastamata asjade järele Asula tänavale. Rohkem kannatanu teda näinud ega otsinud ei ole. (tl 2-5; 8-11; 16-18; 60-63) 14.12.2009 ja 08.01.2010 koostatud kahtlustatava B.U ülekuulamisprotokolli kohaselt 30.06.2009 hommikul kõndis ta Tallinnas Juhkentali tänaval ning nägi, et lasteaia jalgvärava juures, otse maas magas vanem meesterahvas. Mehest ühel pool seisis õllepudel, teisel pool must kott. Äratas ta üles, kuna lootis, et ta pakub talle õlut ja suitsu. Ajasid juttu ning mees küsis, kust veel juua saaks. Ta oli väga purjus. Tegi ettepaneku minna sööklasse „24 tundi". Seal ostis mees endale umbes 80 g Jäägermeistrit, talle aga võttis pudeli õlut. Mees maksis pangakaardiga. Pärast alkoholi joomist jäi mees väga purju ning tegi ettepaneku minna tänavale, et teha suitsu. Tänaval tegid suitsu, mees istus kivist poordile ning hakkas seejärel oma kotis sobrama. Seejuures kukkusid mõned asjad kotist välja. Pärast jäi mees magama. B.U tõmbas tema sigareti lõpuni. Rohkem ei suutnud ta seda meest äratada. Siis tõusis, korjas mehe juures laialiolevad asjad kotti tagasi ning lahkus. Selle mehe asjadest võttis mobiiltelefoni ning müüs selle Keskturul 100 krooni eest maha. Koti viis koju. Hiljem viskas koti kodu lähedal asuvale tühermaale. Kotist võttis endale T-särgi, vihmavarju ja käärid. Mingit passi kotis ei olnud. Lubas kannatanule passi tagastada, sest kannatanuga kaasas olnud meesterahvas ähvardas teda. Tegelikult ta kannatanu passist midagi ei tea. Järgmisel õhtul tuli mees tema koju koos politseiga. Kodus tagastas kannatanule T-särgi ja vihmavarju. Seejärel läks tühermaale ning võttis koti koos ülejäänud asjadega, mis ta sinna oli visanud. Andis koti mehele tagasi. Kahetseb juhtunut ja tunneb süüd. (t/l 32-38, 40- 45) 01.07.2009 koostatud kannatanu OSi avaldusest nähtuvalt 30.06.2009 varahommikul varstati söökla „24H“ ees kannatanult õlakott koos sisuga. Varas oli noor, pikk, kõhnakehaehitusega vene keelt kõnelev meesterahvas, kes kõndis karkudega. (tl 6) 4 • • • • • • 07.07.2009 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist ja fotodest nähtuvalt olid vaadeldavateks objektideks OSile kuuluv kott koos isiklike asjadega. Kotis olid erinevad esemed (Foto nr 1, 2): musta värvi meeste vihmavari (foto 3), lühikeste varrukatega sünteetilisest materjalist musta värvi T-särk (Foto nr 4), valget värvi kilekott (Foto nr 5), kaks plastmassist sarvekujulist eset (Foto nr 6 ), tühi ümmargune karp läbimõõduga 6,7 cm (Foto nr 6), meeste deodorant MAN PERFECIT (Foto 6), erinevad kaardid: firma Foundatson visiitkaart, PERI AS visiitkaart, Viru platsi apteegi visiitkaart, firma Germalo reisid visiitkaart, TPÜ Akadeemiline raamatukogu pilet OS nimele, Kuku Klubi visiitkaart, kaitsepolitseiameti visiitkaart, Hansa panga kliendikaart, MJ visiitkaart, 2009 kalender (Foto nr 7), erinevad paberid: tšekid, vanad piletid, parvlaevade sõidugraafikud jne (Foto nr 8), soolaja pipra pakk (Foto nr 9), Kuusalu Vallavalitsuse perekonna koosseisu tõend (Koopia). (tl 19-30) Kannatanu allkiri, millest nähtuvalt OS kinnitab, et talle on tagastatud politsei poolt õlakott, ümmargune karp, vihmavari, T-särk, kilekott, deodorant, 2 joogisarve, erinevad paberid, soola ja pipra pakend. (tl 31) Väljavõtte Karistusregistrist, millest nähtuvalt on B.U karistatud 29.11.2000 Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 1 - § 15 lg 2 järgi; 21.06.2001 Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 2 ; § 143 lg 2 p 2 järgi; 26.06.2002 Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 1411 lg 2 p 2; § 143 lg 2 p 2; § 139 lg 2 p 2 järgi; 15.11.2005 Tallinna Linnakohtu poolt
lg 2 p 4 järgi; 13.07.2009 Harju Maakohtu poolt
lg 2 p 4, 7, 8 järgi 9 kuulise vangistusega tingimisi, katseajaga 2 aastat; 30.11.2009 Harju Maakohtu poolt
lg 2 p 4; § 201 lg 2 p 1 ja § 209 lg 2 p 1 järgi vangistusega 1 aasta 1 kuu 10 päeva tingimisi, katseajaga 2 aastat alates 13.07.2009. (46-49, 75) Väärteoasjade otsustest nähtuvalt on B.U-le mõistetud karistus NPAS § 15¹ järgi 4 korral,
Kõik B.U-le mõistetud rahatrahvid on tasumata. (tl 46-49; 57-58) MTA andmetest nähtub, et B.U tulu kohta Maksu-ja Tolliametil andmed puuduvad. (tl 59) 11.01.2010 koostatud OSi hagiavaldusest nähtuvalt seoses 30.06.2009.a toimunud õlakoti vargusega kannatanu esitab tsiviilhagi 4610 krooni nõudes, kuivõrd varastatud asjade kogumaksumus oli 8745 krooni ning kannatanule on tagastatud esemeid väärtuses 4135 krooni. (tl 64-65) Väljatrükk 30.11.2009 Harju Maakohtu otsusest kriminaalasjas nr 1-09-18059, millega B.U-le mõisteti karistuseks
lg 2 p 1, § 199 lg 2 p 4, § 209 lg 2 p 1 alusel liitkaristusena 1aaasta ja 8 kuud vangistust 2 aastase katseajaga (tl 75 ) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel süüdistatava B.U süüd tunnistavaid ütlusi, kannatanu OSi ütlusi, avaldusi ja hagiavaldust, Harju Maakohtu 30.11.2009 otsuse väljatrükki, karistusregistri väljavõtet ja väärteoasjade õiendit, asitõendite vaatlusprotokolli ja fototabelit, MTA andmeid, asub kohus seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava B.U käitumine kvalifitseeritud
Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli B.U temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise ajal isikuks, keda oli varem varguse toimepanemise eest karistatud. Seega oli B.U
Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt 30.06.2009 kella 06:40 paiku viibides Tallinnas, Lastekodu 46 asuvas sööklas „24 tundi“ võttis B.U OS’ile kuuluva õlakoti koos sisuga, tekitades sellega OS’ile varalist kahju summas 8 745 krooni. Süüdistatava selgitustest kohtueelsel menetlusel võttis süüdistatav mõned asjad endale, milledest telefoni müüs maha, ülejäänud asjad koos kotiga viskas minema. Seega käitus süüdistatav võõraste vallasasjadega asjade omanikuna, käsutades võõraid vallasasju oma äranägemise järgi. Sellistest andmetest 5 teeb kohus järelduse, et süüdistatava käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmisena, selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse so
Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on kanntanule tagastamata mobiiltelefon №kia koos laadijaga väärtusega 500 krooni, prillid väärtusega 3000 krooni, tulemasinad väärtusega 30 krooni, tuhatoos väärtusega 200 krooni, pastapliiatsid väärtusega 50 krooni, hambahari väärtusega 10 krooni, hambapasta väärtusega 20 krooni, sokipaar väärtusega 15 krooni, juuksehari väärtusega 25 krooni, kamm väärtusega 10 krooni, erinevad medikamendid koguväärtusega 250 krooni, Šveitsi taskunuga Victorinox väärtusega 500 krooni, EV pass OSnimele, kokku asjad koguväärtusega 4610 krooni. Kuigi süüdistatav on kohtueelsel menetlusel korduvalt väitnud, et ta tagastas kõik esemed peale mobiiltelefoni, leiab kohus, et kannatanu ilmselgelt teadis paremini, milliseid asju ta endaga kaasas kannab ning süüdistatava poolt osade esemete äraviskamine näitas seda, et ta ei tundnud erilist huvi kannatanult ära võetud asjade vastu ja suhtus nendesse ja nende väärtusesse ükskõikselt. Seejuures ei ole välistatud, et äraviskamise ja uuesti ära toomise vahelisel ajal võis keegi osa tühermaale peremeheta jäänud asjadest ära võtta ning omastada. Seetõttu loeb kohus kannatanu ütlusi asjade loetelu osas usaldusväärsemaks süüdistatava ütlustest ning leiab, et süüdistatav on varaliselt vastutav kõikide kannatanu nimetatud asjade äravõtmise osas. Mis puudutab tagastamata jäänud asjade väärtust, mida kannatanu nimetas, siis leiab kohus, et kannatanu nimetatud summad asjade väärtuse kohta ei ole ülepaisutatud ning on reaalsed. Kohtueelsel menetlusel on kannatanu OS esitanud tsiviilhagi 4610 krooni nõudes, milline sisaldab endas varastatud, kuid tagastamata jäänud esemete väärtust. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanule tekitas kahju B.U . Kohus leiab, et varaline kahju kannatanule on tekitatud õigusvastaselt ning süüdistatava tahtliku ja süülise käitumisega. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt kannatanu kasuks väljamõistmisele. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava poolt kavatsetult toime pandud vargusega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatavate süülise käitumise tulemusena on tekitanud varalise kahju 4610 krooni. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt, st varaline kahju tuleb 4610 krooni ulatuses välja mõista B.U-lt OS´i kasuks. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus süüdistatava kahetsust toimepandus. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Kriminaaltoimiku andmetel puudub süüdistataval alaline sissetulek ning kriminaaltoimikus leiduvatest kohtuotsustest võib teha järelduse süüdistatava suurte rahaliste kohustuste kohta nii väljamõistetud tsiviilhagidena kui ka menetluskuludena ja määratud trahvidena. Seega tuleb karistuse liigi valikul lähtuda asjaolust, et süüdistataval puuduvad sissetulekud, mis võimaldaks rahalist karistust tasuda, mistõttu on rahalise karistuse 6 kohaldamine süüdistatava suhtes välistatud. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat karistatud kriminaalkorras kuriteo toimepanemise eest varem 6 korral. Kohus leiab, et kuivõrd varastatud esemed ei olnud olulise väärtusega ning osa varastatust tagastati kannatanule süüdistatava enda tegutsemise tagajärjel, siis leiab kohus, et süüdistatava süü ei ole kuigi suur ja süüdistatavale võib mõista karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ja suhteliselt alammäära lähedasena. Kuivõrd süüdistatavale inkrimineeritud tegu on toime pandud enne Harju Maakohtu 13.07.2009 otsuse kuulutamist, siis tuleks käesoleva otsusega mõistetav karistus liita Harju Maakohtu 13.07.2009 otsusega mõistetud karistusega. Samas on süüdistatav süüdi tunnistatud ka Harju Maakohtu 30.11.2009 otsusega ning selle otsusega on süüdistatavale mõistetud liitkaristus
lg 1 alusel, lugedes Harju Maakohtu 13.07.2009 otsusega mõistetud karistuse kui kergema karistuse kaetuks Harju Maakohtu 30.11.2009 otsusega mõistetud raskema karistusega. Seetõttu leiab kohus, et sisuliselt tulnuks kõiki neid kriminaalasju lahendada ühises menetluses ning käesoleva otsusega mõistetav karistus tuleb
lg 1 alusel lugeda kaetuks Harju Maakohtu 30.11.2009 otsusega mõistetud liitkaristusega. Kuivõrd kohus liidab karistuse
lg 1 sätete kohaselt ja süüdistatavalt on juba Harju Maakohtu 13.07.2009 otsusega välja mõistetud sundraha summas 6525 krooni, siis jätab kohus käesoleva otsusega süüdistatavalt sundraha välja mõistmata. Märt Toming Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.