Kriminaalasi nr 1-10-9633 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 25. jaanuar 2011.a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-10-6933 Kohtunik Ülle Raag Kohtuistungi sekretär Marg

§ 76

lg 1, maakohus m ä ä r a s : Mitte vabastada R.B temale Tartu Maakohtu 18.06.2010.a. otsusega mõistetud liitkaristuse: 8 kuud 12 päeva vangistust, kandmiselt tingimisi enne tähtaega. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik. R.B on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 18.06.2010.a kohtuotsusega

§ 199

lg 2 p 9 järgi ja karistuseks mõisteti 7 kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvata R.B eelvangistuses viibitud aeg 24.-25.

juuni 2009.a s.o 2 (kaks) päeva karistusaja hulka ja mõista ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 6 (kuus) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. . R.B kandis vangistust 4 kuud 27 päeva Tartu Maakohtu 17.aprilli 2009.a. otsuse alusel ajavahemikus 05.märts-17.juuni 2010. (3 kuud ja 13 päeva). 1

§ 65

lg 2 alusel suurendada R.B-le käesoleva otsusega mõistatavat karistust Tartu Maakohtu

1. aprilli
2. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa s.o 1 (ühe) kuu ja 14 (neljateistkümne) päeva võrra ja liitkaristuseks R.B-le mõista 8 (kaheksa) kuud ja 12 (kaksteist) päeva vangistust. Karistuse kandmise algust
3. juuni 2010.a. ja lõpp 02.03.2011.a. Elektroonilise valve alla vabanemise ja tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus alates 16.12.2010.a. Tartu Vangla esitas 15.12.2010.a Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava R.B tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Avaldus edastati lahendamiseks 20.12.2010a Jõgeva kohtumajale. R.B soovib vabaneda ennetähtaegselt. Tartu Vangla ei toeta tema ennetähtaegset vabastamist. Iseloomustusest nähtub, et R.B on kuuel korral kriminaalkorras karistatud, kolmas reaalne vangistus. Vangistuse kestel kolm distsiplinaarkaristust, viimati 16.11.2010a. Vabanedes plaan asuda elama xxx juurde, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Põhiharidus puudub, , ametlikult töötanud ei ole, tegi juhutöid, puudus korrapärane sissetulek. Vabanemisel garanteeritud töökoht puudub. Tunnistab osaliselt alkoholisõltuvust. Tasumata rahalisi nõudeid summas 40 000 krooni. Uue kuriteo pani toime kriminaalhooldusel viibides. Tunnistab, et reeglitele allumine ja oma elu pikemalt ette planeerimine talle ei sobi. Puudub motivatsioon enda muutmiseks ja sotsiaalprogrammides osalemiseks. Vangistuse ajal karistatud aasta 2010 jooksul distsiplinaarkorras 3 korda. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei toeta R.B tingimisi enne tähtaega vabastamist, kuna tema poolt uue kuriteo toimepanemise risk on kõrge. Kinnipeetav ei ole kahel korral kriminaalhooldusel olles kohustusi täitnud ja karistused on täitmisele pööratud. Kinnipeetaval puudub tähtajalise vabanemiseni jäänud vähese aja tõttu motivatsioon alluda käitumiskontrolli nõuetele. Kohtuistungil 25.01.2011.a süüdimõistetu avaldas, et ta asub elama xxx juurde xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kavatseb tööle minna või ennast tööbüroos arvele võtta. Kuritegude põhjuseks on alkoholiprobleemid. Kodus ta ei joo- ema ei salli seda, sõbrad käivad ukse taga ja ta läheb koos nendega, alati leiab koha, kus juua. Eelmised karistused on täitmisele pööratud, kuna ta rikkus kontrollnõudeid ja olid uued kuriteod ka. Prokurör R.B vabastamist ei toeta. Eelmised katseajad on ebaõnnestunud. Alkoholiprobleem ei võimalda kriminaalhoolduse nõudeid täita. Probleemid on olnud ka distsipliiniga vanglas. Puudub mõte kriminaalhooldust rakendada kui on ette näha, et see positiivsele tulemusele ei vii. Kohtu seisukohad Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri, süüdimõistetu arvamused, leiab, et R.B tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine põhjendamatu.

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt võib teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. Käesolevaks ajaks on R.B temale mõistetud karistusajast kandnud ära 6 kuud. 2

§ 76

lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. R.B suurim risk vabaduses uue kuriteo toimepanemisel on alkoholi kuritarvitamine. Samuti tegevuse puudumine. Ennetähtaegselt on põhjust vabastada isik, kes tunnetab alkoholi tarvitamist tõsise probleemina, millest vabanemiseks tuleb teha pidevat tööd. R.B tunnistab alkoholisõltuvust osaliselt. Materjalidest nähtub, et R.B varasemate katseaegade kestel ei ole täitnud kriminaalhoolduse nõudeid. Ta mõisteti süüdi kohtuotsusega 17.04.2009, määrati kriminaalhooldusele, kuid juba alates 04.09.2009 ei ole saadud tema suhtes kriminaalhooldust teostada, kuna ta ei ole registreerimiskohustust täitnud ja on kadunud kriminaalhooldaja vaateväljast. xxx, kelle juures pidanuks R.B elama, ei teadnud poja asukohta juba vähemalt poolteist kuud. R.B tuli kuulutada tagaotsitavaks, selleks et saaks karistuse täitmisele pöörata. Lisaks sellele: viimase kohtuotsusega on R.B karistatud muu hulgas kuriteo eest, mille ta on toime pannud oma ema vara vastu, varastades sealtsamast elukohast xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxkuuluvat olulist vara. Emal oli esitada varaline nõue R.B vastu. Juba neil asjaoludel ei ole moraalne vabastada R.B ennetähtaegselt elama asumiseks sinnasamasse. R.B on vangistuses korduvalt distsiplinaarkorras karistatud. Tutvudes distsiplinaarmenetluste materjalidega, nähtub, et R.B seletused juhtumite kohta vanglas on olnud ennastõigustavad. Talle on varasemalt kahel korral mõistetud kohtu poolt karistus tingimisi ja seejärel karistus täitmisele pööratud uute kuritegude toimepanemise ja kontrollnõuete mittetäitmise tõttu. Selline olukord näitab, et R.B ei ole see isik, kelle suhtes oleks õigustatud kasutada ennetähtaegse vabastamise võimalust, kuna varasemate karistuste täielik ärakandmine ei ole andnud uute kuritegude sooritamist ära hoidvat tulemust. Ennetähtaegse vabastamise võimalus on rakendatav nende isikute suhtes, kelle puhul on alust arvata, et tema puhul on uute kuritegude toimepanemise risk muutunud minimaalseks. Kohtule ei ole teatavaks saanud ühtki R.B endaga seotud asjaolu, mis räägiks tema ennetähtaegse vabastamise kasuks ja millele võiks tugineda usk, et R.B enam õigusvastaseid tegusid toime ei pane. Eeltoodust lähtudes jätab kohus süüdimõistetu R.B enne tähtaega vabastamata. Kohtunik Ülle Raag 3