järgi lühimenetluses Süüdistatav N.I , isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, haridus 8 klassi, elukoht xxxx, ei tööta, varem kriminaalkorras karistatud: 1) 02.08.1991 Põlva Rajooni Rahvakohtu poolt ENSV KrK § 139 lg 2 p 2, 88 lg 3 p 2 järgi 3 a vabadusekaotusega, kohtuotsuse täitmine edasi lükatud 1 a 6 k, 2) 30.11.1992 Võru Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 järgi 3 k vabadusekaotusega, 3) 25.11.1994 Põlva Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 järgi 9 k vabadusekaotusega, 4) 13.03.1996 Lääne-Viru Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 järgi 1 a vabadusekaotusega, 5) 13.04.1998 Lääne-Viru Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 järgi 1 a 8 k vabadusekaotusega tingimisi 3 a katseajaga, 6) 09.05.2001 Lääne-Viru Maakohtu poolt KrK § 84, 139 lg 2 p 1,2,3 järgi 2 a vabadusekaotusega, lõplik karistus KrK § 41 alusel 2 a 2 k vabadusekaotust, 7) 05.03.2002 Lääne-Viru Maakohtu poolt KrK § 203 lg 1 järgi 5 k vabadusekaotusega, lõplik karistus KrK § 40 lg 3 alusel 2 a 1 k 28 p vabadusekaotust, 8) 16.01.2008 Viru Maakohtu poolt
järgi 10 k vangistusega tingimisi 2 a katseajaga ühes 2 Kaitsja sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 1 a, 9) 21.10.2008 Viru Maakohtu poolt
järgi 6 k vangistusega,
lg 2 alusel mõisteti 1 a 4 k vangistust, millest
lg 1 alusel eelvangistusaja mahaarvamisega jäi kanda 1 a 3 k 28 p vangistust,
alusel asendati vangistus 966 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 2 a, seisuga 07.04.2010 sooritanud 552 tundi üldkasulikku tööd, väärtegude toimepanemise eest karistatud 20-l korral, rahatrahvid tasumata, tõkend elukohast lahkumise keeld, vandeadvokaat Anti Aasmaa RESOLUTSIOON: Juhindudes KrMS § 233-238, 306, 309, 313, 315, 318, 319 kohus otsustas: Süüdi tunnistada N.I
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ning N.Ikaristuseks mõista 4 (neli) kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu 21.10.2008 kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa 6 (kuus) kuud 27 päeva vangistust võrra ning N.I liitkaristuseks mõista 10 (kümme) kuud 27 päeva vangistust. Tõkend – elukohast lahkumise keeld N.I suhtes tühistada kohtuotsuse täitmisele pööramisel. N.I karistuse kandmise alguseks lugeda tema vanglasse saabumise aeg. KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista N.I-lt menetluskuluna sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni riigituludesse. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt OÜ Anti Aasmaa Advokaadibüroo (asukoht Rakvere Turuplats 3) kasuks 750 (seitsesada viiskümmend) krooni v.-adv. Anti Aasmaa poolt määratud korras süüdistatava N.I kaitsjana osutatud õigusabi eest. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista N.I-lt menetluskuluna kaitsjatasu 1590 (üks tuhat viissada üheksakümmend) krooni riigituludesse v.-adv. Anti Aasmaa poolt osutatud õigusabi eest. KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel välja mõista N.I-lt menetluskuluna kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulu 30.60 (kolmkümmend krooni ja 60 senti) krooni riigituludesse. 3 N.I tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas nr 10220034800017 või Swedbankis nr
KOHTULIKUL UURIMISEL TUVASTATUD FAKTID Süüdistatav N.I tunnistas ennast kohtuistungil temale esitatud süüdistuses täielikult süüdi. Kohtueelsel menetlusel kriminaalasjas kogutud tõenditest avaldati kohtulikul uurimisel: - kannatanu M V ülekuulamise protokoll 12.06.2009 (tl 2-4). Kannatanu M V ütlustest nähtub, et ta on elanud 4 aastat koos N.I-ga , kes on tema kahe noorema lapse isa. Kannatanu M V sõnul tekkis neil teisipäeva õhtul kella 22.00 paiku kodus tüli. Kannatanu M V väitel olid lapsed algul oma toas, kuid kui N.I võttis köögist külmkapist vorstid, mida oli kolm tükki ja läks taha tuppa telekat vaatama, läksid lapsed ka sinna tuppa ja istusid voodi ette põrandale. Kannatanu M V ütlustest nähtub, et kui tema tuppa läks, siis oli N.I öelnud, et tüdruk oli talle söömise ajal suhu vaadanud. Kannatanu M V sõnul oli N.I küsinud lastelt, et kas nad on söönud ja M oli öelnud, et ei, mistõttu N.I andis kõik kolm šašlõkivorsti juppi suurematele lastele, igale ühele ühe. Kannatanu M V kinnitas, et lapsed sõid vorstid ära ja siis oli tema öelnud, et mingu nad oma tuppa tagasi mängima. Kannatanu M V sõnul oli N.I öelnud, et neid vorste oli rohkem olnud, 4 mispeale tema oli öelnud, et lapsed on need juba varem ära söönud. Kannatanu M V kinnitas, et N.I läks siis laste tuppa ja küsis, et kes sõi, kuid keegi ei vastanud. Kannatanu M V sõnul võttis N.I koridorist kapi otsast telefoni laadija musta värvi peenikese juhtme otsikutega, hakates selle juhtmega oma toas olevaid At, Mt ja M peksma. Kannatanu M V väitel lõi N.I selle juhtmega kordamööda kõiki kolme last ja tahtis, et nad üles tunnistaksid, kes vorsti sõid. Kannatanu M V sõnul hakkasid lapsed nutma, öeldes, et issi ära löö meid. Kannatanu M V kinnitas, et A sai lööke käevarrele, seljale ja jala peale, M sai löögi seljale ning M sai löögi jala reiele. Kannatanu M V sõnul oli N.I kogu aeg küsinud, et öelge, kes sõi, kuid lapsed ütlesid, et nemad pole söönud. Kannatanu M V tunnistas, et seejärel oli N.I küsinud temalt, et kas tema ka sõi, mispeale ta ütles, et ta pole ka võtnud, kuid väiksele poisile andis vorsti ning naha ainult sõi ära. Kannatanu M V sõnul karjus N.I , et ei ole nii, läks suurde tuppa ja võttis laualt ketšupi pudeli, visates sellega teda, kuid ei saanud pihta ja öeldes talle, et ta on ka laste poolt. Kannatanu M V väitel lõi N.I siis talle jalaga vasaku külje pihta ühe korra ja ta sai haiget. Kannatanu M V tunnistas, et jäi õrn sinikas, arstil ta ei käinud. Kannatanu M V sõnul oli lõpuks A öelnud, et tema sõi vorstid ning N.I rahunes maha. Kannatanu M V ütlustest nähtub, et A võttis küll vorstide söömise, mida oli olnud üle 1,5 kilo, enda peale, aga tegelikult olid kõik lapsed neid päeva ajal söönud. - kannatanu M V ülekuulamise protokoll 12.06.2009 (tl 5-6). Kannatanu M V sõnul hakkas isa ühe juhtmega lapsi peksma sellepärast, et nad sõid kõik vorstid ära. Kannatanu M V tunnistas, et talle lõi isa juhtmega kolm korda piki selga, mistõttu tal olid seljal pikad triibud ja selja pealt valus. Kannatanu M V väitel lõi isa vendasid At ja Mt ka selle juhtmega. Kannatanu M V sõnul olid nad kõik nutma hakanud. - kannatanu A V ülekuulamise protokoll 12.06.2009 (tl 7-8). Kannatanu A V ütlustest nähtub, et nad sõid vorstid ära, kuid L oli kasuisa Sulevile öelnud, et nad ei ole vorsti saanud. Kannatanu A V kinnitas, et nad läksid oma tuppa, kui isa tuli natukese aja pärast nende tuppa ja võttis kapi otsast tavalise musta värvi juhtme. Kannatanu A V tunnistas, et nad olid neljakesi oma toas, tema, L, M ja väikevend E, kui Sulev hakkas neid selle juhtmega sõnagi lausumata lööma. Kannatanu A V väitel sai tema juhtmega jala, käe ja silma pihta, nii et silm oli sinine ning sinikad olid jala ja käe peal. Kannatanu A V sõnul lõi Sulev teda järjest mitu korda ning tal oli väga valus. Kannatanu A V ütlustest nähtub, et õde sai piki selga ning M vedas, sest tema sai kõige vähem pihta. Kannatanu A V sõnul sai ka väikevend juhtmega pihta. Kannatanu A V väitel juhtus kõik see vorstide pärast. - kannatanu M V ülekuulamise protokoll 12.06.2009 (tl 9-10). Kannatanu M V ütlustest nähtub, et Sulev sõi teleka toas vorsti, pakkudes neile ka vorsti. Kannatanu M V sõnul läks ta L ja A oma tuppa mängima. Kannatanu M Vahter kinnitas, et kui Sulev sai vorstid ära söödud, siis tuli ta nende tuppa ja küsis, kes vorstid ära sõi, mispeale nad ütlesid, et A võttis natukene. Kannatanu M V väitel võttis Sulev nüüd koridori kapi otsast raadio juhtme ja hakkas neid sellega peksma. Kannatanu M Vahter tunnistas, et nad kõik said selle juhtmega pihta, kusjuures tema sai juhtmega jala pihta vist ühe korra, aga A sai kõige hullemini. Kannatanu M V tunnistas, et kui A ütles, et tema sõi vorstid ära, võttis Sulev A jalgadest kinni ja tõmbas ta nari alumiselt voodilt alla, visates ta vastu põrandat. Kannatanu M V väitel peksis Sulev A natukene edasi, kui viimane oli põrandal. - kahtlustatava N.I ülekuulamise protokoll 12.06.2009 (tl 11-12). Kahtlustatav N.I on öelnud, et 09.06.2009 õhtul oli ta kodus, hakates sööma, kuid külmkapis olid üksnes mõned vorstid alles. Kahtlustatava N.I sõnul läks ta suurde tuppa sööma, aga lapsed vaatasid, kuidas ta sõi ja ta andis vorstid 5 neile, arvates, et nad pole saanud. Kahtlustatav N.I kinnitas, et lapsed läksid oma tuppa, aga tema tahtis teada, kes sõi ära vorstid, mida oli ostetud üle kilo, kuid kõik ütlesid, et nad pole söönud neid. Kahtlustatav N.I tunnistas, et võttis telefoni laadija juhtme esiku kapi otsast ja lõi lastetoas sellega At, Mt ja M, tahtes teada saada, kes vorstid ära sõi. Kahtlustatava N.I ütlustest nähtub, et lapsed hakkasid nutma, öeldes, et nemad pole teinud ja issi ära löö. Kahtlustatav N.I tunnistas, et viskas naist ketšupi pudeliga, ta ei tea, kas naine pihta sai ja korra lõi naist ka jalaga. Kahtlustatava N.I sõnul ütles A lõpuks, et tema sõi need vorstid ära, mispeale ta rahunes maha. Kahtlustatav N.I kahetses väga juhtunut. - OÜ xxxx Laste Tervisekeskuse tõend nr xxxx 19.06.2009 M V kohta (tl 16). 11.06.2009 kell 16 pöördus ema lapsega arsti vastuvõtule, sest purjus kasuisa oli lapsi juhtmega peksnud. Objektiivne leid: nahal hulgaliselt pindmisi verevalumeid – vasakul roidekaarel vorp laiusega 2 cm suunaga paremale üles, üle selja 2 vorpi 24 x 1,5 cm, paremal vöö piirkonnas hematoom 3 x 6 cm, reie eespinnal 2 sufusiooni läbimõõduga 1,5 ja 1 cm. Vasaku reie eespinnal hematoom 8 x 6 cm, sellest ülalpool hematoom 4,0 x 0,8 cm. - OÜ xxxx Laste Tervisekeskuse tõend nr xxxx 19.06.2009 M V kohta (tl 17). 11.06.2009 kell 16 pöördus ema lapsega arsti vastuvõtule, sest purjus kasuisa oli lapsi juhtmega peksnud. Objektiivne leid: nahal hulgaliselt verevalumeid – seljal 27 x 1 cm punetav vorp, vasakul säärel 3 sufusiooni läbimõõduga 1 cm, parema sääre eespinnal samuti 3 sufusiooni läbimõõduga 1 cm. - OÜ xxxx Laste Tervisekeskuse tõend nr xxxx 19.06.2009 A V kohta (tl 18). 11.06.2009 kell 16 pöördus ema lapsega arsti vastuvõtule, sest purjus kasuisa oli lapsi juhtmega peksnud. Objektiivne leid: nahal hulgaliselt pindmisi verevalumeid – paremal küünarvarrel hematoom 13 x 2 cm, vasaku küünarvarre painutuspinnal hematoom 4 x 17 cm, tagapinnal vorbid paralleelselt 1 x 12 ja 1 x 14 cm, vasakult õlavarrelt abaluuni vorp + hematoom 27 x 8 cm, vasakul küljel hematoom 4 x 4 cm, paremal põlveõndlas hematoomid 5 x 7 cm, 4 x 4 cm, 2 x 2 cm, paremal säärel hematoom 4 x 2 cm. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Vastavalt KrMS §-le 61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, sealjuures ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. Kohtueelsel menetlusel kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõendid kogumis kinnitavad seda, et süüdistatav N.I pani toime talle inkrimineeritava kuriteo. Süüdistatav N.I on ennast nii kohtueelsel menetlusel kui ka kohtuistungil temale esitatud süüdistuses täielikult süüdi tunnistanud. Kannatanute M V, M V, A V ja M V ütluste õigsuses ei ole kohtul põhjust kahelda, sest nende ütlused on omavahel kooskõlas. Kannatanu M V pöördus ülejärgmisel päeval, s.o. 11.06.2009 kell 16 oma laste M V, A V ja M Vga arsti vastuvõtule, kus fikseeriti lastele süüdistatava N.I poolt peksmisega tekitatud vigastused. Kohtulikul uurimisel on tõendamist leidnud see, et süüdistatav N.I peksis kasulapsi mobiiltelefoni laadija juhtmega ja lõi jalaga vastu vasakut külge oma elukaaslast M Vt. Kehalise väärkohtlemisega rünnatav õigushüve on inimese tervis. Nimetatud kuriteo objektiivne koosseis sisaldab tervise kahjustamist, samuti löömist, peksmist või valu 6 tekitanud muud kehalist väärkohtlemist. Subjektiivsest küljest eeldab antud kuritegu tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Otsese tahtluse puhul on oluline, et isik teab kindlasti, et tema tegude tulemusena saabub selline tagajärg. Arvestades peksmisega põhjustatud vigastusi, mis viitavad peksmise intensiivsusele, samuti arvestades seda, et kannatanuteks osutusid temast nõrgemad kaitsetud lapsed, leiab kohus, et süüdistatav N.I pani kannatanutest kasulaste suhtes peksmise toime otsese tahtlusega. Kannatanu M V suhtes, keda N.I lõi jalaga ühe korra vastu vasakut külge, on tegu toime pandud kaudse tahtlusega. Süüdistatava N.I käitumises esinevad nii talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad.
näeb ette vastutuse teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti löömise, peksmise või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise eest. Kohtu arvates on süüdistatava N.I poolt toimepandud kuritegu kohtueelsel menetlusel õigesti
järgi kvalifitseeritud.
lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.
Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus arvestab süüdistatava N.I karistust kergendavate asjaoludena süü tunnistamist ja puhtsüdamlikku kahetsust, tema karistust raskendavad
p 3,4 kohaselt süüteo toimepanemine teadvalt nooremate kui kaheteistaastaste isikute suhtes, kes on süüdlasest majanduslikus ja perekondlikus sõltuvuses. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskusastet ja laadi, süüdistatava N.I isikut iseloomustavaid andmeid. Süüdistatavat N.I on varem 9-l korral kriminaalkorras karistatud, sealjuures viimati 21.10.2008 Viru Maakohtu poolt
järgi 6 kuulise vangistusega.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 16.01.2008 kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa 10 kuud vangistust võrra ning N.I liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 4 kuud vangistust, millest eelvangistusaja mahaarvamisega kuulub ärakandmisele 1 aasta 3 kuud ja 28 päeva vangistust.
alusel asendati N.I-le mõistetud vangistus 966 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 2 aastat. Seisuga 07.04.2010 on süüdistatav N.I sooritanud 552 tundi üldkasulikku tööd. Süüdistatavat N.I on väärtegude toimepanemise eest 20-l korral karistatud, määratud rahatrahvid on tal tasumata.
Kohus leiab, et süüdistatava N.I karistamine rahalise karistusega, kui kõige kergeimaliigilise karistusega, ei ole kõigest eeltoodust lähtuvalt mitte millegagi põhjendatud. Kohus on kogu eeltoodu põhjal seisukohal, et süüdistatavat N.I tuleb karistada vangistusega, mis
järgi jääks alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra.
lg 7 sätestab, et kui süüdimõistetu paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa
lg 6 sätestatud vahekorras (vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega). Liitkaristus mõistetakse vastavalt
Kohus leiab, vastupidiselt süüdistatava N.I kaitsja arvamusele, et süüdistatavale N.I-le saab ja tuleb liitkaristus mõista vastavalt
lg 2 7 sätestatule.
lg 2 sätestab, et kui süüdimõistetu paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Viru Maakohtu 16.01.2008 otsusega mõisteti N.I süüdi
järgi ja teda karistati 10 kuulise vangistusega tingimisi 2 aastase katseajaga ühes sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 1 aastaks. Süüdistatava N.I kaitsja leiab, et kuna tema kaitsealuse poolt 10.12.2007 toimepandud tegu, mille kohta kohtueelsel menetlusel kogutud tõendid avaldati kohtulikul uurimisel tl 39-45, ei ole alates 01.07.2009 enam
järgi kuriteona kvalifitseeritav, siis ei saa Viru Maakohtu 21.10.2008 otsusega N.I-le mõistetud liitkaristust enam täitmisele pöörata. Liiklusseaduse ja karistusseadustiku ning nendega seonduvate seaduste muutmise seaduse (RT I 2008, 54, 304) § 7 lg 4 järgi käesoleva seaduse § 2 punktis 4 sätestatud karistusseadustiku § 424 muudatust ei kohaldata tagasiulatuvalt isikutele, kelle suhtes jõustus kohtuotsus enne käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud tähtaega.
§-s 424 nähakse alates 01.07.2009 ette vastutus mootorsõiduki või trammi juhtimise eest joobeseisundis, kuid kuni 01.07.2009 nägi
dispositsioon ette vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. Alates 01.07.2009 on
järgi karistatav mootorsõiduki või trammi juhtimine, kui isikul tuvastatud alkoholijoove ületab liiklusseaduse § 20 lg 31 p-des 1 ja 2 sätestatud alkoholijoobe määrasid ning nimetatud sätte punktis 2 märgitud juhul on isiku käitumises täiendavalt tuvastatud sellised välised muutused, mille pinnalt on võimalik järeldada, et isik ei ole ilmselgelt võimeline juhtima sõidukit liikluses nõutava kindlusega. Lähtudes
lg 1 ja 2 on isiku süüditunnistamine ja karistamine võimalik üksnes juhul, kui tema poolt toime pandud tegu on olnud jätkuvalt karistatav igal ajahetkel arvates teo toimepanemisest kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Käesoleval juhul on tegemist enne 01.07.2009 jõustunud kohtuotsusega ning kohtul puudub sellest tulenevalt seaduslik alus jätta
MS § 238 lg 2 kohaselt süüdimõistvat kohtuotsust lühimenetluses tehes vähendab kohus pärast kõigi kuriteo asjaolude kaalumist süüdistatavale mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra. Kohtunik Ärakiri õige №oremreferent /allkiri/ Heli Väinaste /allkirjastatud digitaalselt/ Tea Toming Tartu Ringkonnakohtu 13.09.2010 RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-dest 337 lg 1 p 4, 338 p 4 340 lg 2 p 6 ringkonnakohus otsustas: 1. Tühistada osaliselt Viru Maakohtu 7. aprilli 2010 otsus, see on N.I-le ärakandmiseks ettenähtud liitkaristuse osas (KrMS § 313 lg 1 p 3). 2.
aprilli 2010 otsusega mõistetud karistust 4 kuud vangistust 8 Viru Maakohtu
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.