) § 20 lg 4 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav
28.06.2010.a üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2670,10,005872 on A.I-le 19 lg 2 määratud eelpool nimetatud väärteo toimepanemise eest
Samuti on 19 lg 3 p 1 kohtuväline menetleja kohaldanud A.I suhtes lisakaristust
Kaebuse sisu 23.07.2010.a laekus Pärnu Maakohtule A.I kaebus väärteoasjas tehtud otsusele taotlusega tema suhtes koostatud otsuse tühistamiseks lisakaristuse osas. Kõnealuse väärteootsuse järgi määrati kaebajale
19 lg 2 alusel karistuseks rahatrahv 200 trahviühiku ulatuses, so 12 000 krooni ja
A.I vastulauset ei esitanud, raskendavaid asjaolusid menetluse käigus ei tuvastatud, kergendava asjaoluna fikseeriti vabandus. Seega on A.I väärteost aru saanud. Samas ilmneb ka politseitöötajatele teadaolevatest materjalidest, et kaebaja töötab OÜ-s X, olles tööandjaks vähemalt 8-le inimesele. A.I töö tegemine sõltub sellest, kas tal on võimalik mootorsõidukiga toimetada vajalikke veoseid töökohta ja sealt ära. A.I-lt juhtimisõiguse äravõtmine toob endaga kaasa olukorra, kus vähemalt 8 inimest võivad jääda tööta ja osaühing lõpetada oma eksisteerimise. Lähtuvalt eeltoodust soovib kaebaja, et maakohus ei rakendaks tema suhtes
Kui kohus peab siiski vajalikuks kaebaja suhtes juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamist, palub A.I piirduda minimaalse ajaga (nt 1 kuu), mis võimaldaks kaebajal oma osaühingu tööd korraldada. Lähtudes eelnevast ning juhindudes Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 132 p 2 taotleb kaebuse esitaja asjas tehtud otsuse tühistamist lisakaristuse osas. 2
19 lg 2 alusel on menetlusalust isikut karistatud, kuna liiklusjärelevalve käigus on tuvastatud, et isik juhtis mootorsõidukit ning juhi väljahingatavas õhus mõõdeti alkoholi 0,68 mg/1 (lugem 0,73 mg/1 laiendmääramatus 0,05 mg/1), millega ületas lubatud 0,09 mg/1 piirmäära. Kohtuväline menetleja leiab, et isik, kes juhib mootorsõidukit ületades lubatud alkoholi piirmäära on üliohtlik nii endale kui teistele kaasliiklejatele ja näitab tema suhtumist ühiskonda, kus iga päev kaotab keegi liikluses elu. Mootorsõiduki juhina pidi menetlusalune isik olema teadlik kehtivast seadusandlusest, et mootorsõiduki juhtimise eest lubatud piirmäära ületamisel võidakse karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni 1 aastani ning lisakaristusena võib kohaldada sõidukijuhtimise õiguse äravõtmist 3-st kuust kuni 9 kuuni. Liiklusseaduse kohaselt võib lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse ära võtta kõigilt, kes on toime pannud väärteo
Seadus ei sea tingimusi menetlusaluste isikute osas. Karistus määratakse vastavalt karistusõiguse normidele. Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 56 lg 1 kohaselt karistamise aluseks on isiku süü. Lisaks arvestatakse otsuse tegemisel kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huve. Raskendavaid asjaolusid kohtuvälise menetleja poolt ei ole tuvastatud. Kergendavaks asjaoluks on kohtuväline menetleja arvestanud menetlusaluse isiku vabandust, kuid karistuse eripreventiivset eesmärki silmas pidades on kohtuvälise menetleja poolt selgelt põhjendatud karistuse määramise aluseks võetud asjaolud. Käesolevast kaasusest rääkides tuleb märkida, et alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimine on menetlusalusele isikule karistamise aluseks olnud korduvalt. Karistatud on menetlusalust isikut alates 2002. aastast 3-1 korral alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest. Isikule on määratud 3-1 korral rahaline karistus kogusummas 22 500 krooni. Määratud on ka juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks. Kaebuses on menetlusalune isik väitnud, et lisakaristuse kohaldamine mõjutab menetlusaluse isiku sissetulekut, kuna menetlusalune isiku tööülesanded on seotud transpordivahendi pideva kasutamisega. Sellise teemakäsitluse korral tuleks seada soodusolukorda juhid, kes mootorsõidukit juhivad oma ametikohustuste tõttu, mis oleks ebavõrdne kohtlemine. Kõik on seaduse ees võrdsed ning lisakaristuse määramisel tuleb arvestada kõiki asjaolusid. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et isik, kellele juhtimisõiguse omamine on hädavajalik, peab piinliku täpsusega kinni pidama liikluseeskirja nõuetest ja ei tohi rikkumisi toime panna. Määratud lisakaristus on vajalik, menetlusalune isik teeks oma käitumisest tõsised järeldused ning suhtuks liiklusesse edaspidi lugupidavalt ja hoolivalt. Lisakaristuse kohaldamine lähtub ka õiguskorra kaitsmise huvidest, sest alkoholi lubatud piirmäära ületamine on üks peamistest liiklusõnnetuse põhjustest. Menetlusalune isik on oma teoga seadnud ohtu mitte ainult enda, vaid kõigi kaasliiklejate elu ja tervise. Kaebusest võib välja lugeda vaid eesmärki – vabaneda lisakaristusest. Selliste liiklusnõuete rikkumiste osas nagu lubatud alkoholi piirmäära ületamise seisundis 3
Seega palub menetleja asjas koostatud väärteootsus osaliselt tühistada ning 19 lg 3 p 2 kohaldada A.I suhtes juhtimisõiguse äravõtmist 3 kuuks
Nimetatud parandus ei raskenda isiku olukorda. Pärnu Maakohtu seisukoht VTMS § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS §-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. VTMS §-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. Kohus, vaadanud läbi kaebuse ning asjas kogutud kirjalikud materjalid, leidis, et A.I kaebus ei ole põhjendatud ning rahuldamisele ei kuulu. Kohtuliku uurimise käigus andis kaebuse esitaja ütlusi selle kohta, et käib pidevalt toomas loomadele toitu. „Mulle öeldi, et mul ei ole täna vaja sõita. Aga siis helistati ja kästi, et peab kiiresti tulema. Ma ei leidnud autojuhti. Ma olin õlut joonud, ma tunnistan oma süüd. See oli ainult kaheksa kilomeetrit. Ma mõtlesin, et käin ära. Auto oli Nissan Patrol, mis kuulub Sampo Pangale. Sõitsin Are alevikust suunaga Tallinna poole ning P.A oli ka sõidukis. Tema oli ka tarvitanud alkoholi. Meil töö juures ei ole laupäevi ja pühapäevi, loomad tahavad igal päeval süüa. See oli tööpäev. Vastu sõitis meile Pärnu-Jaagupi politseinik Sassor, tervitasime, me tunneme üksteist. Sõitsime sinisest Škodast mööda. Keerasime sinna kus, oli kunagi lihakarn, siis sinine Škoda andis peatumismärguande. Peale peatumist puhusin, ma teadsin, et olen alkoholijoobes. Seejärel viidi mind Pärnu Politseiprefektuuri. Seal on eraldi aparaat selle jaoks, taadeldud alkomeeter. Ma nõustusin joobega, seda ma ei vaidlustanud. Ma leian, et lisakaristus ei ole põhjendatud. Arvestades minu olukorda ja minu tööd ja töölisi. Sellisel juhul võib tekkida olukord, kus kaheksa inimest võivad jääda töötuks. Nad töötavad Are alevikus. Osa elavad minu korterites. Ma ei oska midagi öelda, et ma olen varem sama asja eest karistatud, mul olid jääknähud. Ma olen kindlasti teinud järeldused ja ma annan sõna, et ma ei istu enam alkoholi tarvitanult rooli. Ma olen kõigega nõus, aga majanduslik olukord minu ja minu tööliste olukord sõltub minust. Ma veaksin alt oma töölisi niigi raskes majanduslikus olukorras“. Koostatud väärteoprotokollist nähtub, et A.I juhtis 12.05.2010.a kella 11:47 ajal Tallinn-Pärnu Ikla mnt 104. km sõiduautot Nissan Patrol ning väljahingatavas õhus mõõdeti alkoholi 0,68 mg/l (lugem 0,73 mg/l ± laiendmäär 0,05 mg/l), millega 4
Kaebuse esitaja süü on tõendatud veel joobeseisundi kontrollimise protokolliga (tl 7); indikaatorvahendi kasutamise protokolliga, millest nähtub, et kasutati indikaatorvahendit Lion 500 nr 38490-A391 – kontrolli tulemus positiivne reaktsiooni näit 1,45 mg/l (tl 8); sõiduki juhtimise kõrvaldamise otsus (tl 9).
lg 4 näeb ette, et juhi ühes grammis veres ei või olla alkoholi 0,20 milligrammi ega rohkem või juhi ühes liitris väljahingatavas õhus ei või olla alkoholi 0,10 milligrammi ega rohkem.
lg 2 kohaselt karistatakse mootorsõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni ühe aastani. Vastavalt lg 3 p 2 võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni ühe aastani, kui isikut on varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud. Kohus leiab järgmist. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse kohaldamisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, samuti õiguskorra kaitsmise huvisid. Kergendavaks asjaoluks tuleb lugeda isiku puhtsüdamlikku kahetsust, kuid karistuse eripreventiivset eesmärki silmas pidades on kohtuvälise menetleja poolt selgelt põhjendatud karistuse määramise aluseks võetud asjaolud. Kohtuvälise menetleja poolt on kaebaja suhtes antud juhul kohaldatud nii põhikaristust rahatrahvi näol kui ka lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Kohtuväline menetleja on karistuse kohaldamisel lähtunud sellest, et kaebuse esitaja on ka varem toime pannud liiklusalaseid süütegusid, so A.I on varem karistatud joobes juhtimise eest. Kohtu hinnangul vastab kohaldatud karistus toimepandud teo raskusele ja isiku süü suurusele. Väärteomenetlusega on kindlaks tehtud, et A.I on süüdi ohtlikus liikluseeskirja rikkumises, millega ta ohustas olulisel määral nii ennast kui teisi kaasliiklejaid. Asjaolu, et rikkumine toimus kaebaja arvates tööülesannete täitmisel, kuna loomi oli vaja toita, leiab kohus, et nimetatud põhjus pole asjakohane. Karistusregistri seaduse § 25 lg 1 p 1 kohaselt karistusandmed kustutatakse registrist ja kantakse üle arhiivi, kui väärteo eest mõistetud või määratud rahatrahvi või aresti täitmisest on möödunud üks
19 lg 2 sanktsiooni üle keskmise määras ning mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine sanktsiooni minimaalmääras, nii õiguserikkuja isikule kui toime pandud teo raskusele. Kohus ei tuvastanud, et väärteo menetlemisel oleks rikutud VTMS § 150 sätteid. Teo õigusvastasust ja isiku süüd välistavad asjaolud puuduvad ning tegu ise on koosseisupärane. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes VTMS § 132 p 1 leiab kohus, et Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo Pärnu politseijaoskonna patrullteenistuse väärteomenetleja A. K. Lätt` poolt 28.06.2010.a väärteoasjas tehtud üldmenetluse otsus nr 2670,10,005872 kuulub tühistamisele osaliselt lisakaristuse osas
19 19 lg 3 p 2 alusel lisakaristusena lg 3 p 1 järgi ning mõista A.I-le
juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks põhjendusel, et A.I on varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud. Rahatrahvi osas jätta otsus muutmata. Igor Pütsep Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.