Menetlusalune isik Kohtuvälise menetleja esindaja RESOLUTSIOON Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklustalitusmenetlus esindaja Hannes Küünarpuu – tunnistus 415 Süüdi tunnistada L.S Liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi ja mõista karistus KarS § 63 lg 3 alusel arest 7 (seitse) päeva. Süüdi tunnistada L.S Liiklusseaduse § 234 lg 1 järgi ja mõista karistus KarS § 63 lg 3 alusel arest 8 (kaheksa) päeva. Lõpetada väärteomenetlus Väärteomenetluse seadustiku § 29 lg 1 p 1 alusel L.S suhtes väärteoprotokolli AB 1222674 LS §
Karistuse, s.o. aresti kandmise alguseks lugeda tema kinnipidamine 15.08.2011.a. kell 03.47 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Väärteoasja arutamisel tegi kohus kindlaks: Põhja Prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna poolt on 15.08.2011.a. koostatud väärteoprotokoll AB 1222674 selle kohta, et L.S 15.08.2011 kella 03.37 ajal Harju maakonnas, Tallinnas, Narva mnt J.Poska ja Kuristiku tn vahel liikus Valge tn suunas. Juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt Liiklusseaduse § 91 lg 2 p 3 alusel sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Samuti juhtides mootorsõidukit tahtlikult eiras politseiametniku poolt antud sõiduki kohustusliku peatamise märguannet, mis oli antud ees sõitva sõiduki juhile taga sõitvalt politseivärvides alarmsõidukilt ühel ajal sinise ja punase töötava vilkuriga. Juhtis mootorsõidukit, mille rehvid ei vasta kehtestatud nõuetele, kasutas naastrehve keelatud ajal. Rikkus sellega Majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011.a määruse nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele" lisas 1 „Nõuded alates 01.01.1997. a liiklusregistrisse kantud või kantavale sõidukile" toodut koodi 507 „Naastrehv" nõuete punkti 6 sätteid. Juhtides mootorsõidukit sooritas vasakpöörde üle kahekordse pidevjoone, millega eiras teekattemärgistuse nr 913 „ kahekordne pidevjoon" nõudeid. Menetlusalune isik eiras võimuesindaja politseiametniku M.-S. Mikli seaduslikku korraldust „Seis, politsei!". Korraldus oli antud isikule korduvalt talle arusaadavas keeles. L.S rikkus LS § 90 lg 1 p 3; § 38 lg 1; § 73 lg 1; § 16 lg 2 ja Politsei- ja Piirivalveseaduse § 713 lg 1 nõudeid , pannes sellega toime LS § 201 lg 2; § 234 lg 1; §
Kohus selgitas 15.08.2011.a. istungil menetlusaluse isiku õigusi ja kohustusi (V™S § 19; 98 lg.5 järgi). Kohtuväline menetleja õiguste selgitamist ei vajanud, vaid oli teadlik enda õigustest. Taandusi ja taotlusi ei olnud. Menetlusalune isik L.S kohtuistungi protokolli koostamist ei soovinud ning tunnistas end kohtuistungil toimepandud väärtegudes täielikult süüdi ja seletas, et kõik väärteoprotokollis toodu on õige ja jääb menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis antud ütluste juurde. Kahetseb väga ja enam nii ei tee, tahab teha lõpu kriminaalsetele asjadele Palub karistada rahatrahviga, kui teda karistada arestiga, siis kaotab töö ja peab jälle minema vargile. Töötab mitteametlikult monteerijana, teeb fassaade. Tema teada on rehvidel kõik naastud võetud välja, teab seda kuna ise võttis. Rahatarve tasub kohtutäituri vahendus, arved on arestitud. Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungi protokolli koostamist ei soovinud ja jäi protokollis toodu juurde ning leidis, et L.S ´it tuleks karistada LS § 201 lg 2 järgi 7 päevase arestiga ja LS § 234 lg 1 järgi arestiga 8 päeva. Eelnevatest karistustest ei ole teinud järeldusi, vaid jätkab samalaadsete väärtegude toimepanemist. Ka on maksmata rahatrahvid. LS §
inkrimineeritavate tegude osas kohtuväline menetleja loobub süüdistuses ja palub kohtul selles osas väärteomenetlus lõpetada, kuna teos puuduvad väärteo tunnused. Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü temale inkrimineeritud väärtegudes Liiklusseaduse 201 lg 2; § 234 lg 1 on tõendamist leidnud ja seda peale tema poolt süü omaksvõtuga kohtuistungil ka väärteoprotokollis tooduga ja selle lisaga ( t lk.1, 2); menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga ( t lk.3); sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega (t lk.17), väljavõttega ( t lk.18); teatisega ( t lk. 10-15) ning toimiku teiste materjalidega. Kuivõrd kohtuväline menetleja loobus süüdistuses LS §
järgi ja palus kohtul selles osas väärteomenetlus lõpetada, kuna teos puuduvad väärteo tunnused, siis kohus lõpetab väärteomenetluse LS §
Vastavalt toimepandule tuleb isikut karistada. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad, karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. L.S ´ele karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada L.S ´t edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et L.S ´t ei ole võimalik karistada rahatrahviga ning teda tuleb karistada arestiga arvestades temale inkrimineeritud väärtegusid ja süü suurust. L.S kahetsus ja väidetava mitteametliku töökoha olemasolu ei anna kohtule alust ning ei ole piisav lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest, süü suurusest, et talle karistuse mõistmisel kohaldada rahatrahvi. Karistuse mõistmisel L.S ´ ele peab arvestama ka kohaldatava karistuse nii üld- kui ka eripreventiivset mõju. KarS § 56 mõtte kohaselt peab isik ennekõike vastutama toimepandud teo eest. Samuti on karistuse mõistmisel üks peamine kriteerium, et hinnata tuleb konkreetse teo sisemist ebaõigust. Kohus märgib, et süü suuruse tuvastamisse tuleb kaasata teo toimepanemise tehiolud, otsuses nr 2 3-1-1-99-06 on öeldud, et süü suurusest lähtuvalt peab kohus andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud teole (otsuse p 14). Tähendust omab seega suurel määral konkreetne teo toimepanemise viis (nn täideviimis-ebaõigus), kusjuures tähelepanu pööratakse ka teo toimepanemise ohtlikkusele, mis on samuti objektiivseks kategooriaks. L.S näol ei ole tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud tegude õigusvastasust. Rahatrahv ei omaks ilmselgelt L.S suhtes kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses, seega peab kohus vajalikuks mõista arest, kuid seda mitte miinimummääras. Ka eelnev karistus aresti näol ei ole avaldanud menetlusalusele isikule mõju, kuna isiku suhtes oli 02.11.2010.a. ja 16.11.2010.a. kohaldatud karistusena aresti Harju Maakohtu poolt, kuid see ei takistanud isikul jätkamast väärtegude toimepanemist. Temale mõistetud rahatrahvid on tasumata. Samuti leiab kohus, et karistus tuleks täitmisele pöörata koheselt alates isiku kinnipidamisest. Samuti leiab kohus, et L.S suhtes ei esine KarS § 66 lg 1 toodud aluseid karistuse kandmiseks ositi. Kohus juhindus Karistusseadustiku § 48; 63; Liiklusseaduse § 201 lg 2; § 234 lg 1; Väärteomenetluse seadustiku 107- 111 sätetest. Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.