4-11-2531/7

Väärteoasi nr.4-11-2531 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev

1. augustil 2011.a. Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Kohtunik Alari Möldre Kohtuistungi sekretär tõlk Karine Vartla Maksim Tšurkini Vaidlustatud lahend Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo avariitalituse avariiteenistuse teenistuse vanema Tanel Pajumaa 30.05.2011.a. otsuse väärteoasjas nr. 2302,11,006828 osalise tühistamise nõudes Kaebuse esitanud isik P.T , isikukood: elukoht: xxx Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja: P.T, esindaja Valdis Härmsalu, xxx, kohtuvälise menetleja – Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo avariitalituse – esindaja: Helen Kommussar KOHTUOTSUSE RESOLUTSIOON Jätta P.T kaebus rahuldamata ning Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo avariitalituse avariiteenistuse teenistuse vanema Tanel Pajumaa 30.05.2011.a. otsus väärteoasjas nr. 2302,11,006828 muutmata. Kohaldades KarS § 66 lg.2 sätteid määrata rahatrahv tasumisele 6 kuu jooksul, igakuiselt summas 55 (viiskümmend viis) eurot ja 33 (kolmkümmend kolm) euro senti. Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. VAIDLUSTATUD OTSUSE SISU Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo avariitalituse avariiteenistuse teenistuse vanema Tanel Pajumaa 30.05.2011.a. väärteoasjas nr. 2302,11,006828 tehtud otsusega tuvastati, et P.T 30.04.2011.a. kell 16:03, Harju maakonnas, Kesklinna linnaosas, Tallinnas, Rävala pst 8 juures, juhtides mootorsõidukit, ei veendunud isik enne sõidu alustamist enda manöövri ohutuses, mille tõttu tagurdas vastu pargitud Opelit, põhjustades sellega varalise kahju PR'le ja AZ'le. Juht lahkus sündmuskohalt ja ei teatanud ettenähtud korras politseile, kui see oli kohustuslik. Väärteo toimepanek on tõendatud väärteoasjas kogutud tõenditega. Vastulauset esitatud ei ole. Karistust kergendavaks asjaoluks on menetlusaluse isiku süü tunnistamine ja kahetsus. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Menetluse käigus kogutud materjalidega on tõendatud, et menetlusalune isik on toime pannud Liikluseeskirja §-de 91 ja 227 nõuete rikkumise. Kohtuväline menetleja asub seisukohale, et liiklusõnnetuse toimumine ja menetlusaluse isiku poolt selle põhjustamine on tõendatud tunnistajate ütlustega ja muude asjas kogutud materjalidega. Liiklusõnnetuse tagajärjel on varaline kahju tekitatud PR'le ja AZ'le seega Liiklusseaduse § 56 kirjeldatud liiklusõnnetuse tunnused on antud asjas olemas. Liikluseeskirja § 227 kohaselt ei pea liiklusõnnetuses osalenud juht juhtunust politseile teatama, kui juhid või juht ja kahju saaja(d) on juhtumi põhjusi hinnates vastutuse küsimuses ühel meelel, on oma arvamuse kirjalikult vormistanud, nimetades kahju tekitamise eest vastustava isiku ja sellele alla kirjutanud. Liiklusõnnetuse tunnistaja kod. Ü. T antud ütlustest nähtub selgelt, et nägi kuidas MB sõitis otsa pargitud sõiduautole reg märgiga xxx. Peale kokkupõrget sõidukite vahel väljus MB juht (naiserahvas) oma sõidukist vaatas nii enda kui ka pargitud sõiduki vigastusi, peale mida istus tagasi oma autosse ning lahkus sündmuskohalt. Kohtuväline menetleja, olles tutvunud väärteoasjas kogutud materjalidega, on seisukohal, et menetlusalune isik oli vahetult peale kokkupõrke toimumist aru saanud liiklusõnnetuse toimumise aset leidmist kuid sellest hoolimata lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt millega eiras liiklusseaduse § 227 sätestatut. Väärteotoimikule lisatud fototabelitelt on üheselt aru saada, et mõlemal sõidukil esinevad liiklusõnnetuse tagajärjel silmaga nähtavad vigastused ning tähelepaneliku ja hoolsa suhtumise korral oleks pidanud ka menetlusalune isik neid peale kokkupõrke toimumist märkama. Kohtuväline menetleja arvestab otsuse tegemisel asjaoluga, et olukorras kus menetlusalune isik põhjustab oma tegevusega varalise kahju (liiklusõnnetuse), olles sellest teadlik, kuid enne arvamuse kirjalikku vormistamist/politseile liiklusõnnetusest teatamist, nagu liikluseeskirja § 227 seda nõuab, lahkub liiklusõnnetuse sündmuskohalt, on tahtlikult toime pandud õigusrikkumine millisega püütakse varjata eelnevalt toime pandud süülise teo asjaolusid. Kohtuväline menetleja võtab otsuse tegemisel arvesse asjaolu, et menetlusalune isik tunnistab enda süüd ning kahetseb juhtunut. Menetlusalune isik P.T rikkus seega Liikluseeskirja § 91, § 227 nõudeid, pannes sellega toime väärteod, millised on kvalifitseeritav Liiklusseaduse § 7417 lg. 1 ja § 7431 lg. 1 järgi. Võttes aluseks eeltoodut ja lähtudes KarS § 56 lõikest 1, § 63 lõikest 3 määras kohtuväline 17 menetleja P.T-le LS § 74 lg. 1 alusel karistuseks rahatrahvi 33 trahviühiku ulatuses, s.o. 132 eurot ja LS § 7431 lg. 1 alusel karistuseks rahatrahvi 50 trahviühiku ulatuses, s.o. 200 eurot. 2 KAEBUSE SISU P.T esitas Harju Maakohtule kaebuse, milles palub Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo avariitalituse avariiteenistuse teenistuse vanema Tanel Pajumaa 30.05.2011.a. otsus väärteoasjas nr. 2302,11,006828 tühistada ja teha uus otsus. 30.05.
2. a. vaatas Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo avariitalituse avariiteenistuse vanem Tanel Pajumaa läbi menetlusaluse isiku suhtes kogutud väärteoasja materjalid s.h. 02.05.
3. a. koostatud väärteoprotokolli ja määras Liikluseeskirja § 91 ja § 227 nõuete rikkumise eest Liiklusseaduse § 7417 lg. 1 alusel karistuseks rahatrahvi 33 trahviühikut s.o. 132 eurot ja Liiklusseaduse § 7431 lg. 1 alusel rahatrahvi 50 trahviühikut, s.o. 200 eurot. Kokku moodustab mõlema rikkumise eest määratud karistuste summa 332 eurot. Käesolev kaebus on esitatud 30.05.
4. a. otsusele väärteoasjas nr. 2302,11,006828 karistuse määramise osas järgmistel põhjustel:
5. Menetlusalune isik on seisukohal, et kohtuvälise menetleja poolt määratud liitkaristus on liiga range. Menetlusalusel isikul on autojuhistaaži rohkem kui 20 aastat ja selline juhtum (liikluseeskirjade rikkumine) on tal esmakordne kogu selle aja jooksul. Sellest tingituna ei osanudki ta õieti käituda tekkinud olukorras. Samas ta tunnistab, et peale ärasõitmist sündmuskohalt võttis ta ühendust oma kindlustusmaakleriga ja seejärel pöördus esimesel võimalusel oma liikluskindlustuse poole, et teatada juhtunust. Tegemist ei olnud tahtliku teoga, erinevalt kohtuvälise menetleja poolt leitust, vaid tema, kui naisterahva poolse ebaratsionaalse käitumisega. Ta sattus esmakordselt temale tundmatusse situatsiooni ja sellest oligi tingitud tema lahkumine sündmuskohalt. Ta leiab, et kohtuväline menetleja oleks karistuse määramisel pidanud arvestama, et ta ei ole mingi liiklushuligaan ja mitte määrama talle nii suurt trahvi. Menetlusalune isik on arvamusel, et esmakordse rikkumise eest oleks olnud piisav ka rahatrahv 25 trahviühiku ulatuses.
6. Menetlusaluse isiku praegune kuu sissetulek on 284 eurot kuus. Sellise sissetulekuga ei ole võimalik ühekordse maksena tasuda trahvi, mille suurus on oluliselt suurem tema sissetulekutest. Vastavalt KarS § 66 lg-le 2 võib kohus või väärtegu menetlev kohtuväline menetleja mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi. Seoses sellega palub ta lugeda tema kuu sissetulek ebapiisavaks trahvi tasumiseks ühekordse maksega ja sellest lähtudes ka mõjuvaks põhjuseks, mille alusel määrata rahaline trahv tasumiseks ositi kuue