← Eesti

1-10-16074/13

Obsah (7)§ 169§ 73§ 82§ 57§ 58§ 78§ 65

1-10-16074 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21.02.2011. a Tartu Kohtumaja, Kalevi 1 Kohtukoosseis kohtunik Ene Muts Kohtuistungisekretär Kädi Leola Tõl

§ 169

järgi Süüdistatav U.B Elukoht: XXXX, XXX, isikukood: XXX; Kaitsja RESOLUTSIOON Varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 1-l korral: 01.04.1997. a Tartu Linnakohtu otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 3 järgi rahalise karistusega 1000 krooni; väärteomenetluses karistamata advokaat Ahto Sirendi Juhindudes KrMS § 306, § 309 lg 3 ja § 313 Süüdi tunnistada U.B

§ 169

järgi ning mõista talle karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.

§ 73

lg 1 ja 3 alusel ei pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui U.B ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista riigieelarvest tasu määratud kaitsjale 249 (kakssada nelikümmend üheksa) eurot ja 29 senti Advokaadibüroo Ann Saar kasuks kaitseülesande täitmise eest advokaat Ahto Sirendi poolt. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista U.B-lt 817 (kaheksasada seitseteist) eurot ja 27 senti riigituludesse menetluskulude katteks. Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank AS, nr 221023778606 Swedbank AS-s või nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis, viitenumber

  1. Selgituseks märkida: „Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja, otsuse number 1-10-16074 ja isiku nimi, kelle eest tasutakse“. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajal menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebe kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates
  2. veebruarist 2011.a. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tervikuna tutvumiseks kättesaadav maakohtu kantseleis alates
  3. märtsist 2011.a. Kohtuotsuse peale võib apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates
  4. märtsist 2011.a. Süüdistuste sisu, mille järgi kohus süüdistust arutas. U.B süüdistatakse selles, et tema ajavahemikul 02.06.2009.a kuni 25.03.2010.a hoidus vanemana kuritahtlikult kõrvale 24.03.2009.a. Tartu Maakohtu kohtuotsusega tsiviilasjas 2-09-2001 väljamõistetud igakuise elatusraha 2175 krooni maksmisest oma alaealisele lapse J.S. (sünd XXX ) ülalpidamiseks. Sellega pani U.B toime

§ 169järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

vanema kuritahtliku kõrvalehoidumise oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest. Kohtuistungil tuvastatud asjaolud, tõendid ja kohtu järeldused. Kohtuistungil tunnistas süüdistatav U.B end osaliselt süüdi talle esitatud süüdistuses. Ta väidab, et tema süü on selles, et ise ei hakanud seda asja ajama, et saaks tütrega tihti kohtuda, mitte nii nagu nemad tahavad (tl 131 pöördel, 135). Kannatanu M.R. andis kohtus ütlusi, et tema ja U.B abielu registreeriti 28.05.1994.a. Abielust sündis XXX . a tütar J.S. . Abielu lahutati 2000.a augustis. Koos abielu lahutamisega mõistis kohus kannatanu nõudel lapsele välja igakuise elatise. 2009.a esitas kannatanu avalduse elatise suuruse muutmiseks, sest miinimumpalk oli kasvanud. Elatist suurendati 2175 kroonini. U.B ei võtnud osa kohtuistungist, kus arutati elatise suurendamise nõuet. Otsus tehti tagaselja. U.B sai sellest kohtuotsusest teada. Ta helistas kannatanule ja küsis miks nii palju temalt küsitakse. Ei olnud juttu kohtuotsuse vaidlustamisest. U.B küsis ainult miks nii palju raha, et kui vaja lapsele riideid, siis helistada talle ja ta ostab. Vabatahtlikult U.B elatist ei maksnud. Ainus asi mille ta lapsele tõi, oli mobiiltelefon. See oli 7 aastat tagasi. Tema ema oli andnud lapsele sünnipäevaks raha. Kannatanu teada U.B ei töötanud 2009. a kusagil. Teda toetasid vanemad. Ema ja isa on pensionärid. 2008. a pöördus kannatanu kohtutäituri Reet Rosenthali poole elatise sissenõudes. Ka täituri kaudu ei ole kannatanu elatist saanud. Kannatanu ei ole U.B kätte saanud ja juttu ei ole olnud elatise maksmisest. Tema telefoninumbrit kannatanul ei ole. Kui ta ise helistas, siis sai kannatanu tema telefoninumbri teada. Hiljem ei võtnud enam vastu kannatanu kõnet sellelt telefonilt. Vanaema, U.B ema kinkis 5 aastat tagasi J sünnipäevaks 1000 krooni, aga nüüd mitu aastat ei ole kedagi näinud. See oli kingitus. Varem lapse vanaema käis ja tõi raha, viimasel ajal ei käi enam üldse. Kui U.B kannatanuga abielus oli, siis tema ema, kannatanu ja kannatanu 2

(2)ema pidasid last üleval, sest Sergei tööl ei käinud. Hiljem pakkus, et ostab asju, kuid ei ostnud. Ei ole küsinud kas midagi vaja on. Süüdistatav U.B andis ütlusi, et M.R. on tema endine naine. Suhteid omavahel ei ole. Tema abielu M.R. lahutati
  1. a. Abielust on XXX . a sündinud laps, J.S. . Peale abielulahutust on süüdistatav üritanud alaealist last toetada. Ta üritas kohtuda lapsega, aga ei lastud. Alguses toetas materiaalselt, aga kui ei saanud enam suhelda lapsega siis lõpetas toetamise. Kui U.B helistas, tuli vanaema, M ema, võttis raha ja läks ära. Kui vanaema käis rahal järel, nägi süüdistatav last 5 minutit. Seda põhjust süüdistatav ei tea, miks tal keelati lapsega kohtuda. Ta ei ole pöördunud kusagile selleks, et seada lapsega kohtumiseks kord. Ta ei pidanud seda vajalikuks, ei mõelnud sellele. Süüdistatav väidab, et elatis mõisteti temalt välja 2009.a. Ta ei olnud sellel kohtuistungil, ei kutsutud sinna. Materjalid saadeti, aga kohtuistungile ei kutsutud. Ta ei vastanud hagile 20 päeva jooksul, põhjust ei tea, takistust vastamiseks ei olnud. Peale kohtuotsust, mis jõustus 02.06.2009.a ei olnud tööd, ei olnud võimalust maksta. Ta on juba 2 aastat ilma tööta olnud. Ei mäleta millal viimati töötas. OÜ-s Haspo Restauraator töötas ammu. See oli viimane ametlik töökoht, objektid said otsa. Edaspidi elatus juhutöödest ehitustel. Väiksed sissetulekud 2-3 tuhat. Praegu on väga raske leida ametlikult tööd. Juunist
  2. a kuni märtsini 2010.a ei ole pöördunud töötukassa poole. Ei leia sel mõtet. Praegu on tööhõiveametis ja samamoodi midagi ei ole. Juhutöödest saadud summadest ei ole püüdnud kasvõi minimaalselt lapsele elatist saata. Viimati kinkis lapsele telefoni. See oli 4-5 aastat tagasi. J emaga abielu ajal üldiselt naine ostis lapsele asju. Ta rääkis kohtutäituriga, et see summa on vale. 2 aasta eest ei saa 75 tuhat krooni võlg olla, aga teda keegi ei kuulanud. Ta ei ole uurinud kuidas saab seaduslikult vaidlustada seda küsimust. Eelmisel aastal võttis U.B ennast töötukassas arvele. Töötukassas ei olnud temale sobivaid tööpakkumisi. Ta ei saa teha kõiki töid. Ametlikult on maaler. Tervise poolest ei saa enam seda tööd teha. Südamega on probleemid eelmisest aastast. Ei taotlenud ümberõpet, koolitusi, sest ei ole enam selles eas et õppida. Terviseprobleemide kohta küsis arstilt tõendeid, aga tema ei saa otsustada, seda peab otsustama komisjon. peab käima veel viimase arsti juures ja siis määratakse puue. Esimest korda pöördus arsti poole töövõimetuse tuvastamiseks eelmisel aastal. 5-6 arsti juures on käidud. Süüdistatav väidab, et ta tahtis tööd teha aga töö sai otsa, objekt lõppes. Mingi periood seal ei olnud tööd. Sel ajal kui töölt ära tuli, oli maalril tööd saada. Ta töötas iseseisvalt. Nii oli tööandjatele parem. Ta ei ole FIE-na registreeritud. Dokumentaalsed tõendid. Sünnitunnistuse andmetel on J.S. sündinud XXX . a. Tema sünd on registreeritud Tartu Perekonnaseisuametis XXX. a, kanne nr.
  3. Sünnitunnistusel on vanemate kohta järgmised andmed: isa U.B, isikukood: XXX, ema M.S., isikukood: XXXX (tl. 4). Tartu Maakohtu 11.08.
  4. a otsusega 2-579/00 lahutati U.B ja M.S. abielu, mis oli registreeritud 28.05.
  5. a. Kohtuotsuse andmetel esitas M.S. 27.04.
  6. a kohtule hagi U.B vastu abielu lahutamiseks ja elatise nõudes. Hageja palus välja mõista U.B-lt elatis tütre J.S. , sündinud XXX . a, ülalpidamiseks hageja kasuks igakuise maksena 700 krooni kuni
  7. oktoobrini
  8. a ja õppimise korral kuni
  9. oktoobrini
  10. a. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt võttis kostja hagi õigeks. Ta oli nõus, et laps elab pärast abielulahutust hageja juures. Kohus rahuldas hagi täielikult. Kohtuotsus jõustus 22.08.
  11. a (tl 3). Tartu Maakohtu 16.06.
  12. a määrusega parandati ilmne ebatäpsus Tartu Maakohtu 11.08.
  13. a otsuses 2-579/
  14. Otsuse resolutsiooni lisati kohtu otsustus: välja mõista U.B-lt elatis tütre J.S. , isikukood: 49410212759, ülalpidamiseks M.R. kasuks igakuise maksena 700 krooni kuni
  15. oktoobrini
  16. a ja õppimise korral kuni
  17. oktoobrini
  18. a (tl 41). Tartu Maakohtu 13.02.
  19. a määrusega 2-09-2001 võeti menetlusse M.R. hagi U.B vastu elatise suurendamise nõudes. Kostjale toimetati hagiavaldus koos lisadega kätte ja teda kohustati kohtule kirjalikult vastama 20 päeva jooksul (tl 38). 3
(2)Tartu Maakohtu 24.03.
  1. a otsusega 2-09-2001 rahuldati hagi tagaseljaotsusega. U.B-lt mõisteti välja M.S. kasuks elatis tütre J.S. ülalpidamiseks 2175 krooni kuus alates
  2. jaanuarist
  3. a kuni J.S. täisealiseks saamiseni
  4. oktoobril 2012.a. Kohtuotsus jõustus 02.06.
  5. a (tl 39-40). Tartu kohtutäitur Reet Rosenthali teatel on kohtutäitur 09.12.
  6. a algatanud U.B suhtes täitemenetluse Tartu Maakohtu 11.08.
  7. a otsuse 2-579/00 alusel, täiteasi nr 186/2008/4558 elatise võla 72 100 krooni nõudes ajavahemiku eest 27.04.2000 – 30.11.
  8. a. Täitmisavalduse esitas M.R., endise nimega S, isikukood: XXX (tl 7, 52). Pankadest esitatud teadete andmetel ei ole U.B AS-i Swedbank, AS-i Eesti Krediidipank, AS-i SEB Pank, AS-i Danske Bank Eesti filiaali, AS-i Bigbank, AS-i №rdea Bank Eesti filiaali, Martin Pank Eesti AS-i, Tallinna Äripanga AS-i klient (tl 8 – 13, 53, 54, 56, 58 - 60). Eesti Haigekassa 20.03.
  9. a teatel omas U.B kehtivat ravikindlustust OÜ Haspo Restauraator, registrikood 10627295, poolt. 01.03.
  10. a andmetel ei olnud tal kehtivat ravikindlustust (tl 14, 64). Tartu Maakohtu kinnistusosakonna andmetel ei ole U.B nimele registreeritud kinnistuid (tl 15, 62). Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse ja Maanteeameti andmetel ei ole U.B nimele registreeritud sõidukeid (tl. 16, 61). Teatiste andmetel süüdistatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta on U.B Maksu- ja Tolliameti andmetel olnud aastanetosissetulek
  11. a 3306 krooni ja
  12. a 1429 krooni.
  13. a,
  14. -
  15. a on aastanetosissetulek olnud 0 krooni (tl 32 – 37, 74, 75). M.S. konto väljavõtte andmetel ei ole perioodil 01.03.
  16. a kuni 25.03.
  17. a laekunud M.S. makseid U.B-lt (tl 45 - 51). OÜ Haspo Restauraator teatel töötas U.B OÜ-s Haspo Restauraator 11.10.
  18. a kuni 08.11.
  19. a Vabastatud töölt 31.12.2004.a seoses tööle mitteilmumisega. Töötasu makstud 1428 krooni (tl 86). Eesti Töötukassa Tartumaa osakonna andmetel ei olnud 03.03.
  20. a teavet U.B töötuna arveloleku kohta (tl 63). U.B võeti töötuna arvele alates 26.10.
  21. a. Teatis on väljastatud arvele võtmise kuupäeval ja sel ajal ei saanud U.B töötutoetust ega töötuskindlustushüvitist. Temale koostati individuaalne tööotsimiskava. Järgmine pöördumine töötukassasse oli määratud 22.11.
  22. a (tl 125-127). Vaidlust ei ole selles, et J.S. on U.B ja M.S. tütar. Laps sündis abielust ja on kohtuotsuse tegemise ajal veel alaealine. Seda asjaolu tõendab kirjalik tõend, sünnitunnistus. U.B on J.S. suhtes vanemaõigused ja kohustused. U.B ja M.S. abielu lahutati Tartu Maakohtu 11.08.
  23. a otsusega 2-579/
  24. M.R. esitas abielulahutuse nõude ja koos sellega lapsele elatise nõude. Kohtuotsus põhines hagi õigeksvõtul. U.B oli nõus, et laps jääb elama ema juurde. Kuigi hagi rahuldamisel on kohtuotsuse resolutiivosas märgitud ainult abielu lahutamine, lahendati sisuliselt ka lapse ülalpidamisega seotud nõue. Vastava ebaselguse lahendas kohus Tartu Maakohtu 16.06.2009.a määrusega. Tartu Maakohtu 13.02.
  25. a määrusega võeti menetlusse M.S. hagi U.B vastu elatise suurendamise nõudes. Tartu Maakohtu 24.03.
  26. a otsusega rahuldati hagi tagaseljaotsusega ja U.B-lt mõisteti välja M.S. kasuks elatis tütre J.S. ülalpidamiseks 2175 krooni kuus alates
  27. jaanuarist
  28. a kuni J.S. täisealiseks saamiseni
  29. oktoobril
  30. a. Elatise kohtu poolt väljamõistmist tõendavad dokumentaalsed tõendid: eelpoolnimetatud jõustunud kohtulahendid ning süüdistatava ja kannatanu ütlused. Süüdistatava väide, et elatise suurendamise nõude lahendamiseks teda kohtusse ei kutsutud, ei ole ümber lükatud. Haginõue lahendati tagaseljaotsusega. Selline asja lahendamine tulenes süüdistatava käitumisest ja on lubatud tsiviilkohtumenetluse korraga. U.B võtab omaks, et ta sai koos Tartu Maakohtu 13.02.
  31. a määrusega hagimaterjalid kätte ning jättis kohtule tähtajaks vastamata. U.B hoiatati hagi rahuldamisest tagaseljaotsusega hagile tähtajaliselt vastamata jätmise korral. Talle teatati, et sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (tl 38 pöördel). U.B poolt elatise suurendamise nõude omaksvõtt ei tekita kahtlust, sest ta on 4
(2)samamoodi käitunud ka varem. Abielulahutuse ajal esitatud elatise nõude võttis U.B samuti omaks. U.B sai elatise suurendamise kohtuotsusest teada. Seda asjaolu kinnitavad süüdistatava ja kannatanu ütlused. U.B helistas M.S. ja heitis talle elatise suurendamise nõuet ette. Ülalpidamiskohustuse täitmiseks peab vanem kasutama kogu oma vara, kaasa arvatud laenuks saadud raha. Süüdistatava ja kannatanu ütlustega on tõendatud, et U.B ei andnud M.S. lapse ülalpidamiseks üle sularaha ega teinud pangaülekandeid. Viimast asjaolu tõendab dokumentaalne tõend, M.S. konto väljavõte. Süüdistuse kohaselt on U.B kuriteo toime pannud ajavahemikus 02.06.
  1. a kuni 25.03.
  2. a. Kuriteo toimepanemise aja algus on piiritletud elatise suurendamise kohtuotsuse jõustumisega 02.06.
  3. a ning lõpp on piiritletud M.S. konto väljavõtte tegemise ajaga 25.03.
  4. a. Kuriteo toimepanemise aeg on tõendatud suuliste tõenditega ja eelnimetatud dokumentaalsete tõenditega. Vanema kohustus last ülal pidada tuleneb seadusest, kuriteo toimepanemise perioodil kuni 01.07.
  5. a kehtinud perekonnaseaduse
  6. peatükist. Nimetatud seaduse § 60 lg 1 järgi on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Elatise maksmise aluseid ja korda sätestas sama seaduse §
  7. Tartu Maakohtu 11.08.
  8. a otsusega 2-579/00 oli U.B-lt välja mõistetud elatis lapsele Perekonnaseaduse § 61 lg 1 alusel. Tartu Maakohtu 24.03.
  9. a otsusega suurendati elatist perekonnaseaduse § 61 lg 3 alusel. Kui kohus on elatise välja mõistnud, on see

§ 169

koosseisuga tagatud olenemata sellest, kas lapsevanemad on abielus ja kas nad elavad koos, samuti sellest, kas laps elab ühe vanema juures või kellegi kolmanda isiku juures. Vaidlust ei ole selles, et laps elab ema, M.S. juures. U.B lapsevanemana on

§ 169süüteo subjekt.

Kuriteo objektiivse külje realiseeris süüdlane tegevusetuse teel. Ka siis kui U.B oli töö ja ta sai tasu, ei maksnud ta lapsele elatist. U.B töötamist OÜ-s Haspo Restauraator tõendab dokumentaalne tõend. Kuigi töötamine OÜ-s Haspo Restauraator jääb välja süüdistuse ajalistest piiridest, iseloomustab see süüdistatava vanemakohustuste täitmist. Süüdistatav ei eita, et tal on hiljem tööd olnud. Sel ajal kui töölt ära tuli, oli maalril tööd saada. Ta töötas iseseisvalt. Nii oli tööandjatele parem. Ta ei ole FIE-na registreeritud ning seetõttu ei ole Maksu- ja Tolliameti andmetel temal töötamise perioodil olnud sissetulekuid. Juhutöödest saadud summadest ei ole püüdnud kasvõi minimaalselt lapsele elatist saata. Juunist

  1. a kuni märtsini
  2. a ei ole pöördunud töötukassa poole. Ei leia sel mõtet. Süüdistatav on ennast tööhõiveametis arvele võtnud kriminaalmenetluse kestel. Selle kohta ei ole tõendeid esitatud, kas ta ka individuaalses tööotsimiskavas määratud ajal, 22.11.
  3. a pöördus töötukassasse. Süüdistatav nimetab elatise maksmata jätmise põhjuseks asjaolu, et tal ei olnud võimalik lapsega kohtuda. Kohus hindab nimetatud asjaolu paljasõnaliseks ja otsitud põhjuseks. Kannatanu ja süüdistatava ütlustest järeldub, et pärast abielulahutust käis vanaema süüdistatavalt raha toomas, laps kaasas. Sellest asjaolust järeldub, et emal ei olnud vastuväiteid lapse ja isa vahel suhete säilitamiseks. U.B ei tõstatanudki küsimust lapsega suhtlemise korraldamiseks. Ta ise ei läinud last vaatama ning sellest järeldub temal huvi puudumine lapse käekäigu vastu. Maksmata jäänud elatise suurust tõendab dokumentaalne tõend, kohtutäituri andmed. U.B ei ole kohtutäituri tegevust vaidlustanud. Süüdistatava ütlused on paljasõnalised selles, et ta rääkis kohtutäituriga ja vaidlustas 75 tuhat kroonist võlga. Ta ei uurinudki kuidas saab seaduslikult vaidlustada seda küsimust. U.B võttis ennast töötukassas arvele kriminaalmenetluse kestel, väljaspool süüdistuse ajalisi piire. Ta väidab, et töötukassas ei olnud temale sobivaid tööpakkumisi, kuid ta ei ole valmis ka ümberõppeks. Kriminaalmenetluse kestel on ta hakanud tegelema enda terviseprobleemidega, kuid süüdistuse lahendamise ajaks ei ole tulemusi kohtule esitatud. U.B on vahendeid lapse ülalpidamiseks. Seetõttu ei ole lapse ülalpidamiskohustuse täitmata jätmiseks mõjuvaid põhjusi. Rahvastikuregistri andmetel on süüdistataval kaks last (tl 87). Mõlemad lapsed elavad isast eraldi. №oremat tütart J peab süüdistatav endise naise ülalpeetavaks. 5

(2)Süüdistatava ütluste järgi elab ta peres, kus elukaaslasel on laps. Vajadusel toetab ta elukaaslast lapse ülalpidamisel (tl 135 pöördel). Perekonnaseaduse § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele igakuise elatusrahana. Sellest sättest tulenevalt on vanemal kohustus igal kuul, so perioodiliselt hoolitseda selle eest, et laps saaks talle määratud elatise. Süüdistuses märgitud ajaperioodil ei ole süüdistatav lapsele elatist maksnud. Kohtus uuritud tõenditest järeldub, et süüdistatav ei maksnud lapsele elatist juba pika aja vältel enne süüdistuses märgitud ajaperioodi. Eelnimetatud kohustuse rikkumine on süstemaatiline ja pikaajaline ning seetõttu kujutab endast kuritahtlikkust.

§ 169koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega.

Dokumentaalsetest tõenditest järeldub, et vaatamata töölepingu lõpetamisele OÜ-s Haspo Restauraator 31.12.

  1. a säilis U.B sama äriühingu poolt kehtiv ravikindlustus kuni 20.03.
  2. a. U.B põhjendas, et töötamine ilma töölepinguta oli kasulik äriühingule. Kohus järeldab ka süüdistatava kasu. Tal säilis pikka aega, enam kui nelja aasta kestel ravikindlustus, kuid varjatuks jäid sissetulekud. See asjaolu võimaldas elatise maksmisest hoiduda. Sellest omakorda järeldub süüdistatava seatud eesmärk jätta elatis maksmata vaatamata kohtuotsusele. Ta teadis, et elatise maksmata jätmine on sel viisil võimalik. Süüdistatav tegutses kavatsetult. Kohus ei tuvastanud süüd ja teo õigusvastasust välistavad asjaolud. U.B on selle kuriteo toimepanemises süüdi. Karistuse mõistmisel arvestab kohus karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistusregistri andmetel on U.B varem varavastase kuriteo eest karistatud Tartu Linnakohtu 01.04.
  3. a otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 3 järgi rahalise karistusega 1000 krooni. Kohtuotsus jõustus 17.06.
  4. a (tl 70). Karistusregistris olevat karistust ei ole alust hinnata kehtivaks karistuseks, kuigi karistus on arhiivi kandmata. Kohtul ei ole andmeid kas karistus on täidetud. Kui ka karistus on täitmata, on kohtuotsuse täitmine aegunud

§ 82lg 1 p 2 sätestatud aegumistähtaja möödumise tõttu.

Seetõttu jätab kohus karistuse mõistmisel varasema karistuse arvestamata. U.B teos ei esine

§ 57

sätestatud karistust kergendavaid asjaolusid ega

§ 58

sätestatud karistust raskendavaid asjaolusid.

§ 169koosseisuga kaitstud õigushüve on lapse varaline huvi, tema õigus saada elatist.

Kuivõrd

§ 169

koosseis on suunatud alaealise kaitsele, ei tule karistust raskendava asjaoluna arvestada

§ 58p 3.

Kuna kuritegu on toime pandud tahtluse raskeimas vormis ei ole kergemaliigiline karistus küllaldane mõjutamaks süüdlast edaspidi hoiduma samasuguste kuritegude toimepanemisest. Valides raskemaliigilise karistuse peab kohus võimalikuks süüdlast mõjutada vastava karistusega alla keskmise määra. Kuna U.B-le ei ole alust ette heita varasemat karistust ning puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, on teda võimalik karistusest tingimisi vabastada. Kohus vabastab süüdistatava karistusest

§ 73alusel käitumiskontrollile allutamata.

Katseaja minimaalne pikkus on

§ 73

lg 3 alusel 3 aastat, mille jooksul ei tohi toime panna uut tahtlikku kuritegu.

§ 78

p 1 alusel katseaja algust arvestatakse alates kohtuotsuse kuulutamisest 21.02.2011. a.

§ 73

lg 4 järgi kui süüdimõistetu paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, mõistetakse liitkaristus vastavalt

§ 65lõikes 2 sätestatule.

Kui uus kuritegu pandi toime ettevaatamatusest, võib kohus uuesti kohaldada karistusest tingimisi vabastamist. Vangistuse täitmisele pööramise korral võib kohus asendada selle üldkasuliku tööga

§-s 69 sätestatud korras.

§ 73

lg 5 järgi kui süüdimõistetu paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse rahalise karistusega, mõistetakse liitkaristus vastavalt

§ 65lõikes 2 sätestatule. 6

(2)Sellisel juhul võib kohus jätta eelmise kuriteo eest mõistetud karistuse täitmisele pööramata, määrates, et uue kuriteo eest mõistetud rahaline karistus viiakse täide iseseisvalt. U.B-le on 01.04.
  1. a menetleja määrusega kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld (tl 19). Tõkend tuleb tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Kriminaalmenetluse kulud ja nende hüvitamine. Kaitsja esitas taotluse kaitseülesande täitmise eest kaitsjatasu väljamõistmiseks 421,84 euro ulatuses. Taotlus sisaldab tasu kohtulikuks üldmenetluseks ettevalmistamise tasu 12 pooltunni ulatuses 191,73 eurot ja kohtuistungil osalemise tasu 10 pooltunni ulatuses 159,80 eurot. Taotletud tasule lisandub käibemaks 70,31 eurot. Kaitsjatasu taotlus on põhjendatud osaliselt. Asja üldmenetluses ettevalmistamiseks tehtud töö eest taotleb kaitsja tasu maksimaalses ulatuses. Kohtuistungi protokolli andmetel on kohtuistungil osalemiseks kulunud aeg 7 pooltundi. Seega kuulub kohtuistungil osalemise eest väljamaksmisele tasu 7x15,98, s.o. 111,86 eurot. Kohtule esitati kriminaaltoimik ühes köites 102 lk. Tõenditeks on dokumentaalsed tõendid ning süüdistatava ja kannatanu ütlused. Arvestades kriminaalasja mahtu on maksimaalses ulatuses taotletud tasu asja kohtulikuks arutamiseks ettevalmistamiseks ebaproportsionaalne tehtud töö mahuga. Kohus vähendab asja kohtulikuks arutamiseks ettevalmistuseks taotletud tasu suurust poole võrra ning määrab tasumisele kuuluvaks 6 pooltunni tasu 6x15,98, s.o. 95,88 eurot. Asja ettevalmistamise ja kohtuistungist osavõtu tasu kokku on 207,74 eurot, millele lisandub käibemaks 20 %, s.o. 41,55 eurot. Kokku 249,29 eurot (3900,54 krooni). Tasu taotluse lahendamise aluseks on riigi õigusabi seaduse §-d 21 lg 3 ja 23 lg 1 ning Eesti Advokatuuri juhatuse otsusega kinnitatud "Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord" p-d 2, 12, 16 ja
  2. Kaitsjale on kohtueelses menetluses makstud tasu 2340 krooni, mis 01.01.
  3. a vääringus on 149,55 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu on kokku 398,84 eurot (6240,49 krooni). KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha on KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi 417,03 eurot (6525 krooni). KrMS § 175 lg l p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud on 7 krooni (0,45 eurot). KrMS § 175 lg l p 10 alusel posti ja kutsete kättetoimetamise kulud on 14,90 krooni (0,95 eurot). Menetluskulude summa on 817,27 eurot (12 787,50 krooni). Süüdimõistva kohtuotsuse korral jäävad kriminaalmenetluse kulud KrMS § 180 lg 1 alusel süüdimõistetava kanda. Ene Muts Kohtunik 7
(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.